Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.10.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-11163
Tsiviilasi
Hallimäe AS-i hagi Eesti Vabariigi vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1903,37 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.11.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Hallimäe AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Hallimäe AS (registrikood 10298880), seaduslik esindaja Priidu Isak, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov Kostja Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu, registrikood 70004459), lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.11.2013 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Välja mõista Eesti Vabariigilt (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) 990 (üheksasada üheksakümmend) eurot põhivõlga ja 371, 43 (kolmsada seitsekümmend üks) eurot ja 43 senti viivist ning alates 12.03.2012 viivis 0,15% päevas tasumata summalt kuni kohustuse täitmiseni Hallimäe AS-i kasuks.
4.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.Hallimäe AS esitas 11.03.2013 Harju Maakohtusse hagi Eesti Vabariigi vastu põhivõla 990 euro ja lepingujärgse viivise saamiseks 0,15% päevas alates 12.03.2013, summas 371,34 eurot.
2.Pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille järgi pidi hageja kostjale ehitama Suure Munamäe puhkekoha kuivkäimla. Lepingus oli tasuks kokku lepitud 9960 eurot. 31.08.2012 maksis kostja hagejale 7968 eurot ja 27.12.2012 maksis 1002 eurot. Ülejäänud 990 euro tasumisest on kostja alusetult keeldunud, viidates pottide ummistusohule ja sellele, et neid ei olnud kostjaga kooskõlastatud.
3.Kostja võttis käimla kasutusele 2012.a septembri alguses, käimla (sh paigaldatud torud) vastas lepingutingimustele. Kohtu määratud ekspert kinnitas hageja tehtud tööde vastavust ehitusprojektile. Võimalikud ummistused käimlas on tingitud ebapiisavast koristamisest, toru vahetamisega soovis kostja koristamiskulusid kokku hoida. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Kuivkäimla pottidele paigaldatud 100 mm läbimõõduga kanalisatsioonitorud ei vasta projektile ega lepingutingimustele ja põhjustavad ummistuse ohu. Kostjal tekkis hageja lepingurikkumise tõttu kahju. Kostja tellis 300 euro eest ekspertiisi hageja koostatud ehitusprojekti ja ehitustööde nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks ning kulutas 690 eurot kanalisatsioonitorude asendamiseks 150 mm läbimõõduga torudega. Esialgu väitis kostja, et alandas hinda. Hiljem ta muutis seisukohta ja väitis esimese alternatiivina, et tasaarvestas hageja tasunõude enda kahju hüvitamise nõudega hageja vastu. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus jättis 28.11.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Eelprojektis ega tööprojektis ei olnud märgitud vaidlusaluse toru läbimõõtu ega seda, milliseid potte kuivkäimla rajamisel kasutada tuleb. Kostja tellitud Accurato Fassaadid OÜ (AF) arvamuses on tööprojekti kohta leitud, et see ei sisalda kõiki vajalikke mõõtmeid, sh WC-poti torude läbimõõtusid. Samuti on arvamuses jõutud järeldusele, et kuna WC-toru on joonistel märgitud sama tähise ja läbimõõduga nagu ventilatsiooni toru, peab selle läbimõõduks olema 150 mm. AF arvamuses toodud järeldused on loogiliselt põhjendatud ning neid järeldusi toetavad eelprojekt ja tööprojekt. Kuigi kohtu määratud ekspert leidis, et allaviigutoru läbimõõt oli joonisel 110 mm, ei viita see sellele, et AF arvamus oleks olnud ebaõige. Ekspert pidi toru mõõtude tuvastamiseks kasutama joonestusprogrammi, sest projektis endas ei olnud toru läbimõõt märgitud. Vastavat programmi kasutamata ei olnud visuaalsel vaatlusel võimalik toru läbimõõtu tuvastada. Pottide mark ja liik tulnuks projektis selgemalt kajastada.
7.OÜ Frog Plastic kirjast ja vastavusdeklaratsioonist tuleneb vaid see, et kuivkäimla komplekti Marmor ühendamine 100 mm läbimõõduga toruga oli tootja hinnangul võimalik, kuid selline ühendamine ei välistanud ummistuste teket. Projektis ei olnud ette nähtud komplekti Marmor kasutamine, mistõttu hageja ei saa väita, et nende pottide paigaldamine vastas projektis toodud nõuetele. Hageja teadis, milliseks eesmärgiks kuivkäimla rajatakse ning pidi arvestama, et vältida tuleb ummistusohtlike toodete ja seadmete kasutamist.
8.Hageja esitatud Aktsiaseltsi Kurmik arvamus, et projekti järgi tuli paigaldada tänapäeva nõuetele vastavad tehases toodetud plastikust kuivkäimla potid, on ekslik, sest ei eelega tööprojektis ei nähtud ette standardsete plastikpottide kasutamist. Seega ei saanud arvamuse koostaja projektist järeldada, et selle alusel kavatseti kasutada standardseid plastikpotte, mis ei vaja täiendavat kanalisatsiooni. Kuivõrd standardsete pottide kasutamist projektis ette ei nähtud, on eksperdi järgnevad järeldused meelevaldsed. Samuti on ekslik seisukoht, et 110 mm läbimõõduga toru on kooskõlas ehitusprojektiga, kus joonisel on see joonestatud 100 mm-na. Sellel joonisel toru läbimõõtu tegelikult märgitud ei olnud. Arvamus ei ole usaldusväärne selles esinevate oluliste eksimuste tõttu.
9.Eelnevaga on tõendatud, et hageja varem koostatud projekt sisaldas olulises osas ebatäpsusi. Kuivõrd hageja projekti ebatäpsustele kostja tähelepanu ei juhtinud, ei kooskõlastanud objektil kasutatavate pottide liiki ega sellest tulenevalt toru paigaldamise asjaolusid, rikkus hageja töövõtulepingut (p 4.12). Samuti nägi leping selgelt ette, et vigadest või ebatäpsustest mitteteatamisel või mittevastava teatamise korral ei ole töövõtjal õigust nõuda tellijalt hiljem lisakulutuste hüvitamist või vabandada kvaliteedinõuetest mittekinnipidamist. Olukorras, kus hageja ei teatanud kostjale projektis esinenud ebatäpsustest viivitamatult, oli tal kohustus omal kulul teha sellest tulenevad ümberehitused. Hageja jättis kostja teavitamata, millest tulenevalt hageja vastutab selle eest, et objektile paigaldati koos pottidega selline toru, mis tekitas ummistusi.
10.Hageja keeldus põhjendamatult töö parandamisest, millega ta rikkus oluliselt töövõtulepingut. Lepingu olulise rikkumise korral võis kostja kohaldada hageja suhtes õiguskaitsevahendeid, sh alandada tasumisele kuuluvat hinda võlaõigusseaduse (VÕS) § 112 alusel või nõuda kahju hüvitamist ja tasaarvestada kahju hüvitamise nõue hageja töövõtutasu nõudega. Kostja kulutas töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks 690 eurot. See on kostja kahju. Kui hageja oleks oma lepingulisi kohustusi täitnud, ei oleks kostjal tulnud seda kulutust kanda. Hageja pidi ette nägema, et kui ta rikub oma kohustust teavitada kostjat projekti ebatäpsustest, võib kostjal sellest tulenevalt tekkida kahju puuduste kõrvaldamise kulu näol. AF eksperdiarvamuse koostamise tõttu kantud
kulud kujutavad endast kulusid kahju kindlakstegemise ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja pidi seda kulu lepingu rikkumisel ette nägema. Seega oli kostjal õigus tasaarvestada oma lepingu rikkumisest tulenenud kahju hüvitamise nõue hageja tasunõudega ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna kostja esitas hinna alandamise avalduse juba 14.12.2012 samadel põhjustel, millele ta tugines hiljem tasaarvestamisel, ei või hageja nõuda ka viivist. Apellatsioonkaebus
11.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Maakohus käsitles oma põhjendustes tõendeid valesti või jättis ilma mõjuva põhjuseta need arvestamata ja käsitles kostja tõendamata ütlusi faktidena.
12.Hageja oli nõus torusid asendama, kuid soovis seejuures täita ehitusseadust ja lepingut (3, 7, 16). „Puudustega töö“ on kostja subjektiivne arvamus, mille kaks ehituseksperti ümber lükkasid. Hageja on kogu aeg väitnud, et mingeid ummistusi ei olnud ning lükkas korduvalt ümber kostja valeväited ummistuste kohta. Hageja oli nõus tasuta ummistusi likvideerima, aga ühestki ummistusest kostja hagejale ei teatanud. Hageja selgitas ummistuste puudumist oma hagiavalduses ja lisas probleemi selgitava skeemi. Kohus jättis kõik selgitused arvestamata ja väidab ilma ühegi tõendita, et üldtunnustatud füüsika reeglite vastaselt toimusid Haanja kuivkäimlas potist allpool olevate torude ummistused. Kohus jättis arvestamata riiklikult tunnustatud ehituseksperdi ekspertarvamuse.
13.Kaetud tööde aktid koostatakse tööde ülevaatuse kohta ja kaetud tööde ülevaatus on ehitusseaduse järgi omanikujärelevalve ülesanne. Ametlikke ülevaatusi kostja omanikujärelevalve ei teostanud. Ehitaja ei saa dikteerida järelevalve tegevust. Pealegi lepingus nimetatud omanikujärelevalve teostaja nägi korduvalt paigaldatud armatuuri enne betoneerimist. Seda fakti menetluse käigus kostja ei ole eitanud. Betoneerimisega põrandaaluseid torusid kinni ei kaetud ja olid lõpuni nähtavad (ei olnud klassikaline kaetud töö). Need torud ei tulnud ehituse lõppedes kostjale kindlasti üllatusena. Probleemiks oli seadustele vastava omanikujärelevalve puudumine. Kaetud töö ülevaatuse tegemata jätmist kinnitas ka kohtu poolt tellitud riiklikult tunnustatud ehitusekspert HK. Hageja järeldab, et kaetud tööde aktile viitamine on kostja ettekääne torude ümberehitusenõudele, kuid oma ebapädevusega kostja ei saanud arugi, et ehitusseaduse järgi on ülevaatuse tegemine nende enda ülesanne. Hageja koostas dokumentatsiooni ja see oli objektil kogu aeg olemas, et omanikujärelevalve saaks kontrollida.
14.Ümberehitustööd olid ehitusseaduse rikkumine ja neid töid (põrandapealne toru ja poti ümberehitus) ei näinud ehitusprojekt ja leping ette. Menetluse käigus kohtu poolt tellitud riiklikult tunnustatud ehituseksperdi abiga tõestati, et 110 mm toru oli õige. Hageja ei keeldunud ümberehitusest, kuid soovis seejuures täita ehitusseadust ja lepingut. Maakohus eiras esitatud tõendeid ja võttis üle kostja subjektiivse arvamuse puuduse kohta, mille kohtu poolt tellitud riiklikult tunnustatud ehitusekspert kindlalt ümber lükkas samuti, nagu varem tehtud AS Kurmik ekspertiis. Vastustaja seisukoht
15.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
16.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb rahuldada.
17.Hageja esitas hagis töövõtulepingust tuleneva tasunõude. Töövõtulepingu järgi pidi hageja kostjale ehitama Suure Munamäe puhkekoha kuivkäimla. Lepingus oli tasuks kokku lepitud 9960 eurot. 31.08.2012 maksis kostja hagejale 7968 eurot ja 27.12.2012 maksis 1002 eurot. Ülejäänud 990 euro tasumisest kostja keeldus, viidates algul hinna alandamisele hageja poolt töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju võrra (I kd, tl 127) ja hiljem tasaarvestuse tegemisele enda töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega (II kd, tl 5). Kostja märgib, et tema hinna avaldamise avaldus väljendus 14.12.2012 kirjas (I kd tl 41). Selles kirjas avaldab kostja, et võtab hageja poolt teostatud Suure Munamäe puhkekoha kuivkäimla rekonstrueerimistööd puudustega vastu ja ühtlasi arvestab hageja töötasust maha puuduste kindlakstegemise ekspertiisitasu 300 eurot ja puuduste kõrvaldamise ümberehituse tasu 690 eurot. Tasaarvestuse avalduses (II kd, tl 7) märgib kostja, et seoses Hallimäe AS võlgnevusega RMK ees summas 990 eurot ja RMK võlgnevusega AS Hallimäe ees summas 990, tasaarvestab RMK (tasaarvestav pool) oma nõude summas 990 eurot Hallimäe AS vastu Hallimäe AS nõudega RMK vastu.
18.Hinna alandamine on VÕS § 112 lg 2 järgi kujundusõigus, mille ostja või tellija saab maksma panna teisele poolele ühepoolse tahteavalduse esitamisega. Sellega kaasneb hinna alandamise avalduse eelduste täidetuse korral lepingu muutmine. Ühepoolset tahteavaldust pärast teise pooleni jõudmist tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 72 järgi tagasi võtta ei saa.
19.Nii hinna alandamise kui tasaarvestamise aluseks on asjaolu, et hageja on töövõtulepingut rikkunud ja kostjal on sellest tulenev kahju hüvitamise nõue. Seega tuleb lahendada küsimus, kas hageja on töövõtulepingut rikkunud ja kas kostjal on sellest tulenevalt kehtiv kahju hüvitamise nõue hageja vastu. Kui hageja ei ole lepingut rikkunud, on hageja tasunõue põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
20.Maakohtu otsuse p-st 59, milles maakohus nõustus kostja poolt tellitud eksperdi arvamusega, saab järeldada, et maakohus tuvastas asjaolu, et projekti järgi pidi allavoolutorude läbimõõt olema 150 mm ning sellest tulenevalt on hageja rikkunud lepingut sellega, et paigutas käimlasse liiga väikese läbimõõduga allavoolutorud. Ringkonnakohus selle maakohtu järeldusega ei nõustu. Hageja poolt tellitud eksperdi arvamuses on tuvastatud, et ehitaja kasutas 110 mm läbimõõduga plastiktoru, mis on kooskõlas ehitusprojektiga. Tuvastamaks vaidlusaluseid asjaolusid, kas kuivkäimla pottide ühendamisel põrandaaluse mahutiga on eksitud ehitusprojekti vastu ja kas ehitusprojekt nägi ette kaubandusvõrgus olevate pottide ümberehitust, määras maakohus ehitustehnilise ekspertiisi (II kd, tl 29-41). Eksperdi arvates ei pidanud vaidlusalused torud olema 150 mm läbimõõduga. Ekspert tuvastas, et tööprojektist võib välja lugeda allavoolutoru läbimõõdu 110 mm, nii nagu see Hallimäe AS poolt paigaldatud sai. Ehitusprojektis ei ole käsitletud paigaldatavaid käimla potte ning nende ümberehitust. Ekspert jõudis järeldusele, et kuivkäimlapottide ühendamine põrandaaluse mahutiga vastab ehitusprojektile. Maakohus ei ole põhjendanud, miks asjaolu, et ekspert kasutas mõõtude tuvastamiseks joonestusprogrammi, muudab eksperdi järelduse projektijärgse toru mõõdu kohta olematuks.
21.Maakohus luges hageja lepingurikkumiseks ka projekti ebatäpsust ja kostja sellest teavitamata jätmist.
22.VÕS § 127 lg 4 kohaselt on kahju hüvitamise nõude eelduseks põhjuslik seos lepingurikkumise ja kahju vahel. Ainuüksi hageja võimalik töövõtulepingu rikkumine,
mis seisnes selles, et ta ei teavitanud kostjat projekti ebatäpsustest, ei saanud põhjustada kostjale vajadust tehtud töid parandada (torusid asendada). Ekslik on maakohtu otsuse p-s 79 esitatud vastupidine seisukoht. Torude asendamise kuludel saab olla põhjuslik seos sellise lepingurikkumisega, mille tõttu tehtud töö ei vasta lepingutingimustele.
23.Töö vastavust lepingutingimustele tuleb hinnata VÕS § 641 lg 2 järgi. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 2, mille kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Konkreetsete omaduste osas kokkuleppe puudumisel tuleb tuvastada, kas ehitatud kuivkäimla sobis kasutamiseks selleks ettenähtud otstarbel, see on kas hageja paigaldatud torud võimaldasid käimlat kasutada, kuivõrd pooled vaidlevad üksnes paigaldatud torude sobivuse üle.
24.VÕS § 77 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga. Käesoleval juhul on hageja poolt lepinguga kooskõlas paigaldatud standardsed kuivkäimla potid ning need on ühendatud torudega, mida tootja peab selleks sobivaks. Seega tuleb eeldada, et nii potid kui ka torud on keskmise kvaliteediga ja sobivad selles osas otstarbekohaseks (kuivkäimlana) kasutamiseks. Kostja ei ole näidanud, et standardsed potid ja torud praeguse töövõtulepingu eseme puhul kasutamiseks ei sobi.
25.Eeltoodust tulenevalt ei ole tuvastatud hageja poolt töövõtulepingu rikkumine. Kostja on lasknud kuivkäimla torud ümber ehitada oma soovil lepingu väliselt ning tal puudub sellest tulenev kahju hüvitamise nõue hageja vastu, mistõttu pole kehtivad ei varasem hinna alandamine ega hiljem teostatud tasaarvestus. Hagejal on kostja vastu lepingu täitmise nõue ja kostja poolt tasumata 990 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
26.Hageja on esitanud ka viivise nõude. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud viivisemäär. Lepingust tulenev viivisemäär on 0,15% päevas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks tasumata summale 990 krooni, viivitas kostja ka 1002 euro tasumisega 87 päeva. Hageja nõuab viivist summalt 1992 eurot 87 päeva eest summas 259,96 eurot ja 990 euro tasumisega viivitamise eest alates 27.12.2012 kuni hagi esitamiseni 11.03.2013 summas111,38 eurot, kokku 371,34 eurot ja sealt edasi iga viivitatud päeva eest 1,485 eurot (0,15% x 99O). Viivise arvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 371,43 eurot ja alates 12.03.2012 määras 0,15% päevas tasumata summalt kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja selgitus
27.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda.
28.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.