Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Hallimäe AS-i hagi Eesti Vabariigi vastu 990 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-11163
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Hallimäe AS-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Hallimäe AS (registrikood 10298880), esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov Kostja Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu), esindaja vandeadvokaat Grete Lind
Asja läbivaatamise kuupäev
26. mai 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-11163. Saata asi samale ringkonnakohtule Hallimäe AS-i apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
1.Hallimäe AS (hageja) esitas 11. märtsil 2013 Harju Maakohtule Eesti Vabariigi (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 990 eurot ning viivise 371 eurot 34 senti ja alates 12. märtsist 2013 0,15% päevas 990 eurolt. Hageja väitel olid pooled sõlminud töövõtulepingu, mille järgi pidi hageja kostjale ehitama Suure Munamäe puhkekoha kuivkäimla (töövõtuleping). Lepingus oli tasuks kokku lepitud 9960 eurot.
31.augustil 2012 maksis kostja hagejale 7968 eurot ja 27. detsembril 2012 1002 eurot. Ülejäänud 990 euro tasumisest on kostja alusetult keeldunud, viidates pottide ummistusohule ja sellele, et neid
ei olnud kostjaga kooskõlastatud. Kostja võttis käimla kasutusele 2012. a septembri alguses, käimla (sh paigaldatud torud) vastas lepingutingimustele. Kohtu määratud ekspert kinnitas hageja tehtud tööde vastavust ehitusprojektile. Võimalikud ummistused käimlas on tingitud ebapiisavast koristamisest, toru vahetamisega soovis kostja koristamiskulusid kokku hoida. Seadusekohast omanikujärelevalvet kostja ei teinud. Viivist saab hageja lepingu järgi nõuda 0,15% päevas.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et kuivkäimla pottidele paigaldatud 100 mm läbimõõduga kanalisatsioonitorud ei vasta projektile ega lepingutingimustele ja põhjustavad ummistuste ohu. Hageja ei teavitanud kostjat enne põranda valamist sellest, et objekt tulnuks üle vaadata. Kui ta oleks seda teinud, oleks saanud valede torude paigaldamist vältida. Kostjal tekkis hageja lepingurikkumise tõttu kahju. Kostja tellis 300 euro eest ekspertiisi hageja koostatud ehitusprojekti ja ehitustööde nõuetelevastavuse kohta ning kulutas 690 eurot kanalisatsioonitorude asendamiseks 150 mm läbimõõduga torudega. Esialgu väitis kostja, et alandas hinda. Hiljem ta muutis seisukohta ja väitis esimese alternatiivina, et tasaarvestas hageja tasunõude enda kahju hüvitamise nõudega hageja vastu.
3.Harju Maakohus jättis 28. novembri 2013. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste järgi ei olnud hageja koostatud eelprojektis ega tööprojektis märgitud vaidlusaluse toru läbimõõtu ega seda, milliseid potte kuivkäimla rajamisel kasutada tuleb. Kostja tellitud Accurato Fassaadid OÜ (AF) arvamuses on tööprojekti kohta leitud, et see ei sisalda kõiki vajalikke mõõtmeid, sh WC-poti torude läbimõõtusid. Samuti on arvamuses jõutud järeldusele, et kuna WC-toru on joonistel märgitud sama tähise ja läbimõõduga nagu ventilatsiooni toru, peab selle läbimõõduks olema 150 mm. AF arvamuses toodud järeldused on loogiliselt põhjendatud ning neid järeldusi toetavad eelprojekt ja tööprojekt. Kuigi kohtu määratud ekspert leidis, et allaviigutoru läbimõõt oli joonisel 110 mm, ei viita see sellele, et AF arvamus oleks olnud ebaõige. Ekspert pidi toru mõõtude tuvastamiseks kasutama joonestusprogrammi, sest projektis endas ei olnud toru läbimõõt märgitud. Vastavat programmi kasutamata ei olnud visuaalsel vaatlusel võimalik toru läbimõõtu tuvastada. Pottide mark ja liik tulnuks projektis selgemalt kajastada. OÜ Frog Plastic kirjast ja vastavusdeklaratsioonist tuleneb vaid see, et kuivkäimla komplekti Marmor ühendamine 100 mm läbimõõduga toruga oli tootja hinnangul võimalik, kuid selline ühendamine ei välistanud ummistuste teket. Projektis ei olnud ette nähtud komplekti Marmor kasutamine, mistõttu hageja ei saa väita, et nende pottide paigaldamine vastas projektis toodud nõuetele. Hageja teadis, milliseks eesmärgiks kuivkäimla rajatakse, ning pidi arvestama, et vältida tuleb ummistusohtlike toodete ja seadmete kasutamist. Hageja esitatud Aktsiaseltsi Kurmik arvamus, et projekti järgi tuli paigaldada tänapäeva nõuetele vastavad tehases toodetud plastikust kuivkäimla potid, on ekslik, sest ei eel- ega tööprojektis ei nähtud ette standardsete plastikpottide kasutamist. Seega ei saanud arvamuse koostaja projektist järeldada, et selle alusel kavatseti kasutada standardseid plastikpotte, mis ei vaja täiendavat
kanalisatsiooni. Kuivõrd standardsete pottide kasutamist projektis ette ei nähtud, on eksperdi järgnevad järeldused meelevaldsed. Samuti on ekslik seisukoht, et 110 mm läbimõõduga toru on kooskõlas ehitusprojektiga, kus joonisel on see joonestatud 100 mm-na. Sellel joonisel toru läbimõõtu tegelikult märgitud ei olnud. Arvamus ei ole usaldusväärne selles esinevate oluliste eksimuste tõttu. Eelnevaga on tõendatud, et hageja varem koostatud projekt sisaldas olulises osas ebatäpsusi. Kuivõrd hageja projekti ebatäpsustele kostja tähelepanu ei juhtinud, ei kooskõlastanud objektil kasutatavate pottide liiki ega sellest tulenevalt toru paigaldamise asjaolusid, rikkus hageja töövõtulepingut (p 4.12). Samuti nägi leping selgelt ette, et vigadest või ebatäpsustest mitteteatamisel või mittevastava teatamise korral ei ole töövõtjal õigust nõuda tellijalt hiljem lisakulutuste hüvitamist või vabandada kvaliteedinõuetest mittekinnipidamist. Olukorras, kus hageja ei teatanud kostjale projektis esinenud ebatäpsustest viivitamatult, oli tal kohustus omal kulul teha sellest tulenevad ümberehitused. Hageja jättis kostja teavitamata, millest tulenevalt hageja vastutab selle eest, et objektile paigaldati koos pottidega selline toru, mis tekitas ummistusi. Hageja keeldus põhjendamatult töö parandamisest, millega ta rikkus oluliselt töövõtulepingut. Lepingu olulise rikkumise korral võis kostjal kohaldada hageja suhtes õiguskaitsevahendeid, sh alandada tasumisele kuuluvat hinda võlaõigusseaduse (VÕS) § 112 alusel või nõuda kahju hüvitamist ja tasaarvestada kahju hüvitamise nõue hageja töövõtutasu nõudega. Kostja kulutas töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks 690 eurot. See on kostja kahju. Kui hageja oleks oma lepingulisi kohustusi täitnud, ei oleks kostjal tulnud seda kulutust kanda. Hageja pidi ette nägema, et kui ta rikub oma kohustust teavitada kostjat projekti ebatäpsustest, võib kostjal sellest tulenevalt tekkida kahju puuduste kõrvaldamise kulu näol. AF eksperdiarvamuse koostamise tõttu kantud kulud kujutavad endast kulusid kahju kindlakstegemise ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja pidi seda kulu lepingu rikkumisel ette nägema. Seega oli kostjal õigus tasaarvestada oma lepingu rikkumisest tulenenud kahju hüvitamise nõue hageja tasunõudega ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna kostja esitas hinna alandamise avalduse juba 14. detsembril 2012 samadel põhjustel, millele ta tugines hiljem tasaarvestamisel, ei või hageja nõuda ka viivist.
4.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 7. jaanuari 2014. a määrusega apellatsioonkaebust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel menetlemast. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste järgi on tegu lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 mõttes. Maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning ei esine aluseid, mille põhjal tuleks asuda seisukohale, nagu oleks maakohus selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt valesti tõendeid hinnanud. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja rikkus töövõtulepingut, tekitas sellega kostjale kahju ja peab selle kostjale hüvitama ning kostja tasaarvestusavaldus on põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja võtta apellatsioonkaebus menetlusse või saata asi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja arvates jättis maakohus tuvastamata, milliste pottide paigaldamises pooled kokku leppisid. See on aga pooltevahelise vaidluse üks põhiküsimusi. Kuna pooled ei leppinud kokku ebastandardsete pottide kasutamises, võis hageja eeldada, et paigaldada tuleb standardsed potid, järgides tootja juhiseid. Maakohus jättis tähelepanuta hageja väited, et kostja ei esitanud pretensioone, kui ta 2012. a augustis tehtud tööde ja veel paigaldamata pottidega tutvus. Maakohus järeldas pottide tootja märkusest, et tema ummistuste eest ei vastuta, ekslikult seda, et kasutada tulnuks suurema läbimõõduga toru. Tootja märkuse kohaselt ei vastuta ta ummistuste eest, mis tekivad väärkasutuse tagajärjel. Tootja soovituse kohaselt tuli kasutada 100 mm toru. Tõendatud ei ole ummistuste tekkimine. Normaalse kasutuse korral on 100 mm toru puhul ummistuste tekkimine välistatud.
7.Kostja palub jätta määruskaebus läbi vaatamata või rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ning hageja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.Hageja nõudis kostjalt 990 euro ja viivise väljamõistmist. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 esimese lause ja § 133 järgi 1903 eurot 37 senti. Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes. Sellises asjas esitatud apellatsioonkaebust ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi menetlema, kui maakohtu otsuses ei ole antud luba edasikaebamiseks ning kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi ega selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt valesti hinnatud tõendeid või see ei võinud oluliselt mõjutada lahendit.
10.Kolleegium leiab, et maakohus võib asja lahendamisel olla valesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning see võis kaasa tuua asja ebaõige lahenduse. Samuti on kolleegiumil kahtlusi tõendite hindamise õigsuses, mis samuti võis asja lahendust mõjutada. Seega on ringkonnakohus alusetult keeldunud TsMS § 637 lg-le 21 tuginedes apellatsioonkaebust menetlemast. Arvestades põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud isiku põhiõigust kaevata tema kohta tehtud kohtu otsuse peale, tuleb TsMS § 637 lg-t 21 kolleegiumi arvates tõlgendada kitsendavalt, st nii, et see säte annab ringkonnakohtule õiguse keelduda asja väikest hinda arvestades apellatsioonkaebuse menetlemisest üksnes juhul, kui asja lahendus maakohtus on tõenäoliselt õige ja täiendav asja menetlemine apellatsioonimenetluses põhjustaks üksnes tarbetut kulu nii ajaliselt kui ka rahaliselt. Viidatud sätet ei tohiks kasutada asjades, kus tuleb lahendada seni kohtupraktikas ühtse seisukohata
materiaalõiguslik küsimus või kus tõendite hindamine võib apellatsioonkaebuse väidetest tulenevalt olla väär.
11.Hageja esitas hagis töövõtulepingust tuleneva tasunõude. Maakohus jättis selle nõude rahuldamata põhjusel, et kostja oli selle tasaarvestanud enda töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega. Maakohus ei ole seejuures märkinud, kas hageja tasunõue on põhjendatud, kuigi see pidanuks tasaarvestuse eeldusena olema esmalt kindlaks tehtud. Samuti ei ole maakohus arvestanud, et alguses teatas kostja hinna alandamisest (I kd, tl 127) ning alles seejärel teatas kahju hüvitamise nõudest ja selle tasaarvestusest (II kd, tl 5). Hinna alandamine on VÕS § 112 lg 2 järgi kujundusõigus, mille ostja või tellija saab maksma panna teisele poolele ühepoolse tahteavalduse esitamisega. Sellega kaasneb hinna alandamise avalduse eelduste täidetuse korral lepingu muutmine. Ühepoolset tahteavaldust pärast teise pooleni jõudmist tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 72 järgi tagasi võtta ei saa. Maakohtu otsusest ei nähtu, miks loeti kostja hinna alandamise avaldus tagajärjetuks. Samas on maakohus sellega vastuoluliselt ja küsitavalt sidunud hageja viivisenõude rahuldamata jätmise (vt maakohtu otsuse p 82).
12.Vaatamata maakohtu otsuse põhjenduste mahukusele ei võimalda need kolleegiumi arvates oma komplitseerituse, korduste ja kohatise seosetuse tõttu üheselt aru saada, milles maakohus hageja töövõtulepingu rikkumist nägi ja kuidas ta lõppjärelduseni jõudis. Maakohtu otsuse p-st 59, milles maakohus nõustus AF-i arvamusega, saab järeldada, et maakohus tuvastas asjaolu, et projekti järgi pidi allavoolutorude läbimõõt olema 150 mm ning sellest tulenevalt on hageja rikkunud lepingut sellega, et paigutas käimlasse liiga väikese läbimõõduga allavoolutorud. Maakohtu otsuse järgnevates punktides ei ole aga sellele lepingurikkumisele enam viidatud, vaid hageja lepingurikkumiseks on loetud projekti ebatäpsus ja kostja sellest teavitamatajätmine (vt nt maakohtu otsuse p-d 73 ja 79). Need seisukohad ei ole omavahel kooskõlas: kui maakohus luges projektijärgseks torude läbimõõduks kostja väidetud 150 mm, saab pidada projekti vaidlusaluses osas nõuetekohaseks. Kuna maakohtu otsuse põhjendus on sel viisil vastuoluline, on ebaselge, millised asjaolud maakohus lõppkokkuvõtteks tuvastas ja millist rikkumist hagejale ette heitis.
13.Projekti hindamisel jäävad lisaks arusaamatuks maakohtu põhjendused, miks jäeti kõrvale kohtu enda määratud eksperdi seisukoht, kelle arvates ei pidanud vaidlusalused torud olema 150 mm läbimõõduga. Nimelt leidis maakohus, et seda arvamust ei saa arvestada, kuna ekspert kasutas mõõtude tuvastamiseks joonestusprogrammi (vt maakohtu otsuse p 66). Ebaselgeks jääb, miks see eksperdi järelduse projektijärgse toru mõõdu kohta olematuks muudab.
14.VÕS § 127 lg 4 kohaselt on kahju hüvitamise nõude eelduseks põhjuslik seos lepingurikkumise ja kahju vahel. Kolleegium märgib, et ainuüksi hageja võimalik töövõtulepingu rikkumine, mis seisnes selles, et ta ei teavitanud kostjat projekti ebatäpsustest, ei saanud põhjustada kostjale vajadust tehtud töid parandada (torusid asendada). Ekslik on maakohtu otsuse p-s 79 esitatud vastupidine seisukoht. Torude asendamise kuludel saab olla põhjuslik seos sellise lepingurikkumisega, mille tõttu tehtud töö
ei vasta lepingutingimustele.
15.Töö vastavust lepingutingimustele tuleb hinnata VÕS § 641 lg 2 järgi. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 2, mille kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Konkreetsete omaduste osas kokkuleppe puudumisel tuleb tuvastada, kas ehitatud kuivkäimla sobis kasutamiseks selleks ettenähtud otstarbel. Täpsemalt tuleb selgeks teha, kas hageja paigaldatud torud võimaldasid käimlat kasutada, kuivõrd pooled vaidlevad üksnes paigaldatud torude sobivuse üle. Arvestada tuleb ka VÕS § 77 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga. Kolleegium märgib, et kui lepinguga kooskõlas on paigaldatud standardsed kuivkäimla potid ning need on ühendatud torudega, mida tootja peab selleks sobivaks, tuleks eeldada, et nii potid kui ka torud on keskmise kvaliteediga ja sobivad selles osas otstarbekohaseks (kuivkäimlana) kasutamiseks. Sellisel juhul peaks kostja näitama, et standardsed potid ja torud mingil põhjusel praeguse töövõtulepingu eseme puhul kasutamiseks ei sobi.
16.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja määruskaebus tuleks jätta läbi vaatamata, kuna seda ei esitatud tähtaegselt vandeadvokaadi vahendusel. Toimiku järgi toimetati ringkonnakohtu määrus hagejale kätte 8. jaanuaril 2014 (II kd, tl 115), hageja esitas vandeadvokaadi vahenduseta määruskaebuse 22. jaanuaril 2014 (II kd, tl 118). Riigikohus jättis kaebuse 3. veebruaril 2014 käiguta ja andis vandeadvokaadi vahendusel kaebuse esitamiseks täiendava tähtaja 20. veebruarini 2014 (II kd, tl 121), millal vandeadvokaadi vahendusel kaebus ka esitati (II kd, tl 123). Kolleegiumi arvates on asjaolu, et hageja esitas esialgu määruskaebuse vandeadvokaadi vahenduseta, TsMS § 3401 lg 1 mõttes kõrvaldatav puudus. Hageja kõrvaldas puuduse ja esitas talle määratud tähtaja jooksul määruskaebuse vandeadvokaadi vahendusel.
17.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.
18.Määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamise tõttu TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Hageja peab TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause järgi teatama, millisele pangakontole kautsjon tagastada. Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.