Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Intrum Justitia Debt Finance AG esitas 10.09.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Txxxx Nxxxxxx 908,34 euro saamiseks. Kohus tegi 15.09.2014. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas 23.10.2014. a määrusega lõpetada maksekäsu kiirmenetluse TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel ja anda nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Intrum Justitia Debt Finance AG esitas 05.11.2014. a Tartu Maakohtule oma nõude Txxxx Nxxxx vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista laenulepingust tulenev põhivõlg summas 600 eurot, käsitlustasu summas 150 eurot, meeldetuletuskirjade saatmise eest 20 eurot, rikkumise eest leppetrahvi summas 35 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise summas 35,25 eurot ja lisaks alates 06.11.2014. a sissenõutavaks muutuva viivise 8 % tasumata laenu põhiosalt aastas kuni nõude täitmiseni. Kohus võttis hagi 21.11.2014. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt mittevastamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 407 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 09.01.2015. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajal hagile ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT

kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kohus leiab, et kostja ja laenuandja vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on vastuolus heade kommetega ja seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1,2 alusel tühine. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 2 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu Üldtingimuste punkti 6.1.0 (tl 23-26) kohaselt on laenulepingu, mille krediidi netosumma on 600 eurot, tähtaeg 60 päeva ja käsitlemise kulu 150 eurot, krediidi kulukuse määraks 288,63 %. Eesti Panga poolt novembris 2012. a avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 31,52 %. Kostja ja laenuandja vahelise lepingu järgi kostja poolt tasutav krediidi kulukuse määr ületab eeltoodust tulenevalt Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et kostja kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kuivõrd krediidi kulukuse määr ületab rohkem kui 9 korda krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, tuleb lugeda, et kohustuste vahekord on erakordselt suures ulatuses tasakaalust väljas. Sellest tulenevalt ei pea kohus lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda hindama (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13 p 22). Eeltoodust tulenevalt on tarbijakrediidileping TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. TsÜS § 86 lg 4 näeb ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele laenu põhiosa (600 eurot) ja laenu kasutamise aja eest intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras.

päeva eest (esimesed 30 päeva sai kasutada 600 eurot, pärast 11.01.2013. a õigus kasutada 300 eurot). Intress 300 euro suuruse laenu kasutamise aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses 30 päeva eest on 0,18 eurot (tagastamata laenusumma 300 eurot x 0,002% x 30 päeva) ja 600 euro suuruselt laenult 30 päeva eest on 0,36 eurot (tagastamata laenusumma 600 eurot x 0,002 % x 30 päeva). Intress laenu kasutamise eest kokku on 0,54 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenu põhiosa summas 600 eurot ja intress summas 0,54 eurot.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras alates 19.02.2015. a kuni põhinõude täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.