Intrum Justitia Debt Finance AG hagi Txxxx Nxxxx vastu tagastamata krediidisumma, intressi, võla sissenõudmise kulude, leppetrahvi ja viivise nõudes
Hagihind
853 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Intrum Justitia Debt Finance AG (registrikood CH-020.3.020.910-7; asukoht Alpenstrasse 2, Zug 6300, Šveitsi Konföderatsioon); Hageja lepinguline esindaja: Reelika Tuisk (Intrum Justitia AS; asukoht Rotermanni 8, Tallinn 10111; epost: [email protected]); Kostja: TxxxxxNxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx) Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja hagile kirjalikult ei vastanud
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista Txxxx Nxxxxxx Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks välja 718,37 eurot, millest moodustab tagastamata laenu põhiosa summas 600 eurot, tasu laenu kasutamise eest (intress) summas 0,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 10.02.2013. a – 17.02.2015. a eest summas 97,83 eurot ja võla sissenõudmise kulud summas 20 eurot.
3.Välja mõista Txxxx NxxxxxxxIntrum Justitia Debt Finance AG kasuks viivis alates 18.02.2015. a tagastamata laenult (600 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 8 % aastas) kuni laenu täieliku tasumiseni.
4.Jätta hagi suuremas ulatuses intressi ja viivise nõudes rahuldamata.
5.Jätta hagi leppetrahvi nõudes rahuldamata.
6.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud 80% ulatuses Txxxx Nxxxx kanda ja 20% ulatuses Intrum Justitia Debt Finance AG kanda.
2.Määrata kindlaks Intrum Justitia Debt Finance AG menetluskulud summas 175 eurot.
3.Välja mõista Txxxx Nxxxxxx Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks menetluskulud summas 140 eurot (s.o 80% kindlaksmääratud menetluskuludest).
4.Txxxx Nxxxxxxtuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses (EKP intress + 8% aastas).
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Intrum Justitia Debt Finance AG esitas 10.09.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Txxxx Nxxxxxx 908,34 euro saamiseks. Kohus tegi 15.09.2014. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas 23.10.2014. a määrusega lõpetada maksekäsu kiirmenetluse TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel ja anda nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Intrum Justitia Debt Finance AG esitas 05.11.2014. a Tartu Maakohtule oma nõude Txxxx Nxxxx vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista laenulepingust tulenev põhivõlg summas 600 eurot, käsitlustasu summas 150 eurot, meeldetuletuskirjade saatmise eest 20 eurot, rikkumise eest leppetrahvi summas 35 eurot,
sissenõutavaks muutunud viivise summas 35,25 eurot ja lisaks alates 06.11.2014. a sissenõutavaks muutuva viivise 8 % tasumata laenu põhiosalt aastas kuni nõude täitmiseni. Kohus võttis hagi 21.11.2014. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt mittevastamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 407 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 09.01.2015. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajal hagile ei vasta.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus leiab, et tsiviilasi on võimalik hageja taotlusel lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid allkirja vastu kätte toimetatud, kuid kostja ei ole kohtule kirjalikku vastust edastanud. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagimaterjalide kohaselt on kostja sõlminud 11.12.2012. a Ferratum Estonia OÜ-ga tarbijakrediidilepingu, mille alusel on laenuandja andnud kostjale laenu 600 eurot, tagastamise tähtajaga 60 päeva ja tasuga laenu kasutamise eest (nimetatud käsitlustasu) summas 150 eurot. Kostja ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud. Laenuandja on nõude loovutanud hagejale. Hageja nõuab kostjalt tagastamata laenu põhiosa, tasu laenu kasutamise eest nn käsitlustasu, tasu meeldetuletuskirjade eest, leppetrahvi ning viivist.
2.Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kostja ja laenuandja vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kostja ei ole esitanud hageja nõudele vastuväiteid. Samas võtab kohus arvesse, et kostja puhul on tegemist tarbijaga ja seega on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes kohus otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
3.TsMS § 438 lg-t 1 ja § 436 lg-t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ artiklis 6. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu kohaselt ei oleks seda võimalik saavutada, kui tarbija ise oleks
kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kohus leiab, et kostja ja laenuandja vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on vastuolus heade kommetega ja seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1,2 alusel tühine. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 2 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu Üldtingimuste punkti 6.1.0 (tl 23-26) kohaselt on laenulepingu, mille krediidi netosumma on 600 eurot, tähtaeg 60 päeva ja käsitlemise kulu 150 eurot, krediidi kulukuse määraks 288,63 %. Eesti Panga poolt novembris 2012. a avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 31,52 %. Kostja ja laenuandja vahelise lepingu järgi kostja poolt tasutav krediidi kulukuse määr ületab eeltoodust tulenevalt Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et kostja kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kuivõrd krediidi kulukuse määr ületab rohkem kui 9 korda krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, tuleb lugeda, et kohustuste vahekord on erakordselt suures ulatuses tasakaalust väljas. Sellest tulenevalt ei pea kohus lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda hindama (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13 p 22). Eeltoodust tulenevalt on tarbijakrediidileping TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. TsÜS § 86 lg 4 näeb ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele laenu põhiosa (600 eurot) ja laenu kasutamise aja eest intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras.
4.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli enne 1. juulit 2012. a 1,00 %. Hageja nõuab laenu kasutamise eest tasu (intressi) 60 päeva eest. Kohus leiab, et kuna kostjal oli lepingust tulenevalt kohustus tagastada laen kahes osas, s.o 300 eurot 10.01.2013. a ja 300 eurot 09.02.2013. a, tuleb intressi arvestada vastavalt. Nimelt 600 eurot 30 päeva eest ja 300 eurot 30
päeva eest (esimesed 30 päeva sai kasutada 600 eurot, pärast 11.01.2013. a õigus kasutada 300 eurot). Intress 300 euro suuruse laenu kasutamise aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses 30 päeva eest on 0,18 eurot (tagastamata laenusumma 300 eurot x 0,002% x 30 päeva) ja 600 euro suuruselt laenult 30 päeva eest on 0,36 eurot (tagastamata laenusumma 600 eurot x 0,002 % x 30 päeva). Intress laenu kasutamise eest kokku on 0,54 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenu põhiosa summas 600 eurot ja intress summas 0,54 eurot.
5.Kohus leiab, et põhjendatud on ka viivisenõue seaduses ettenähtud määras laenusumma tagastamisega viivitamise eest alates lepingu lõppemisest, s.o alates 10.02.2013. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 17.02.2015. a. Kuna poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine, siis ei rakendu lepingus ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1 alusel lepinguga ettenähtud intressimääras). VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandus kuni 15.04.2013. a seitse protsenti aastas ja alates 15.04.2013. a kaheksa protsenti aastas. Kostjal tuli krediidisumma tagastada kahes osas – 300 eurot 10.01.2013. a ja 300 eurot 09.02.2013. a. TsÜS § 86 lg 4 alusel tuleb aga viivise arvestamisel lähtuda sellest, millal kostjal oli õigus tühise tehingu alusel saadu tervikuna õigus tagasi maksta. Kostjal tuli laen tervikuna tagasi maksta 09.02.2013. a. Seega tuleb viivise arvestamisel nimetatud aeg arvesse võtta. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on kostja laenu summas 600 eurot tagastamisega viivituses olnud 720 päeva. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (EKP intressimäär) on ajas muutunud. Viimane EKP intressimäär enne 01.01.2013. a oli 0,75 %, enne 01.07.2013. a 0,50 %, enne 01.01.2014. a 0,25 %, enne 01.07.2014. a 0,15 % ja enne 01.01.2015. a 0,05 %. Seega kujuneb viivis VÕS § 113 lg 1 määras perioodi 10.02.2013 – 15.04.2013. a eest 5,85 eurot (600 eurot x 0,0212 % x 46 päeva), perioodi 16.04.2013 – 30.06.2013. a eest 10,89 eurot (600 eurot x 0,0239 % x 76 päeva), perioodi 01.07.2013 – 31.12.2013. a eest 25,61 eurot (600 eurot x 0,0232 % x 184 päeva), perioodi 01.01.2014 – 30.06.2014. a eest 24,54 eurot (600 eurot x 0,0226 % x 181 päeva), perioodi 01.07.2014 – 31.12.2014. a eest 24,61 eurot (600 eurot x 0,0223 % x 184 päeva) ja perioodi 01.01.2015 – 17.02.2015. a eest 6,33 eurot (600 eurot x 0,0220 % x 48 päeva). Kokku on viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga 97,83 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
6.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja nõue viivise saamiseks seadusjärgses määras pärast kohtulahendi tegemist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras alates 19.02.2015. a kuni põhinõude täitmiseni.
7.Hageja nõuab kostjalt ka tasu kahe meeldetuletuskirja eest kokku summas 20 eurot. Kohus leiab, et nõue meeldetuletustasude väljamõistmiseks on põhjendatud. VÕS § 113 lg 5 sätestab, et sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja on põhjendanud, et ta on saatnud kostjale kaks võla sissenõudmise kirja. Asjaolusid arvestades hindab kohus, et hageja võla sissenõudmise kulud on taotletud ulatuses, s.o kokku summas 20 eurot, mõistlikud ja põhjendatud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmisega seotud kulud summas 20 eurot.
8.Lisaks nõuab hageja kostjalt lepingu rikkumise eest lepingu üldtingimuste alusel lepingu rikkumise tasu summas 35 eurot. Laenulepingu Üldtingimuste (tl 23-26) punkt 10.2 näeb ette, et laenuandjal on õigus nõuda laenutaotlejalt lepingu iga rikkumise kohta trahvi 35 eurot. VÕS § 415 lg 1 teine lause sätestab, et kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Kohus leiab, et sõlmitud leping osas, mis näeb ette kohustuse tasuda iga lepingu rikkumise kohta leppetrahvi, on VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt tühine. Kuigi leppetrahvi kohustus on ette nähtud igasuguse lepingulise kohustuse rikkumise puhuks, on kohtu hinnangul ilmne, et hageja on esitanud leppetrahvi nõude just seetõttu, et kostja on rikkunud laenu tagasimaksmise kohustust. Seega ei ole hageja nõue leppetrahvi väljamõistmiseks seaduslik ja tuleb jätta rahuldamata.
9.Eeltoodut arvesse võttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenu põhiosa summas 600 eurot, tasu laenu kasutamise eest (intressi) summas 0,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 10.02.2013. a kuni 17.02.2015. a summas 97,83 eurot ja võla sissenõudmise kulud summas 20 eurot, s.o kokku 718,37 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras alates 18.02.2015. a kuni põhinõude täitmiseni. Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata.
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude 80% ulatuses. Kuna kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, tuleb 80% menetluskuludest jätta kostja kanda ja 20% hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 195 eurot, millest 175 eurot on nõudelt tasutud riigilõiv ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks saab lugeda nõude esitamisel tasutud riigilõivu. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 130 eurot, kokku 175 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskuluks ei saa lugeda maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot. Esiteks ei ole hageja märkinud ühtegi selgitust selle kohta, millise hageja kuluga on tegemist ja millest on selline kulu põhjustatud olnud. Samuti ei ole hageja lisanud ühtegi dokumenti, mis sellise kulu tegemist tõendaks. Sellest lähtuvalt ei ole kohtul võimalik esmajärjekorras hinnata, kas nimetatud kulu puhul on tegemist menetluskuluga ja seejärel võtta seisukohta, kas kulu on olnud põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulud kindlaks summas 175 eurot.
13.Kostjal tuleb hüvitada hageja menetluskuludest 80 %, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 140 eurot (175 eurot x 80%). Hageja kanda jääb menetluskulu summas 35 eurot.
14.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.