2-13-55082/16 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

2.5.Pankrotimenetluse kulud (§ 150) - seisuga 10.11.2014 (so perioodil 25.11.201310.11.2014) H. A. pankrotimenetluse kulud kokku 282,16 €. Nimetatud summa moodustavad: 1) kontoriruumide ja -seadmete kasutamisega seotud kulud 156,60 € (14,5 h x 9,00 = 130,50 + km = 156,60 €); 2) nõupidamisteruumi kasutamisega seotud kulud 20,14 € (1,75 h x 9,59 = 16,78 + km = 20,14 €); 3) pankrotivara arvestuse, raamatupidamisaruandluse koostamisega seotud kulud 42,19 € (2,75 h x 12,78 = 35,15 + km = 42,19 €); 4) koopiate tegemisega seotud kulud 59,27 € (359 tk x 0,138 = 49,39 + km= 59,27 €); 5) pangateenustega seotud kulud 3,96 € (10 x 0,38 € = 3,80 €; 1 x 0,16 € = 0,16 €); H. A. pankrotimenetluse läbiviimiseks on halduril olnud vajalik kasutada bürooteenust. Selleks on ostetud teenust OÜ-lt ÜK Büroo. Büroo- ja nõupidamisruume ning seadmeid on kasutatud näiteks võlgniku vastu esitatud nõuete kontrollimiseks, kirjavahetuse pidamiseks, aruannete ja muude avalduste koostamiseks, koosolekute ja kohtumiste läbiviimiseks, dokumentide hoidmiseks, suhtlemiseks võlgnikuga ja võlausaldajatega. Pankrotihaldur kinnitab, et vastavalt PankrS §-le 125 ei ole pankrotihaldur teinud pankrotimenetluse ajal tehinguid iseendaga või endaga seotud äriühingutega (sh OÜ-ga Õigusbüroo Faktootum). PankrS § 146 lg 1 kohaselt tehakse enne jaotiste alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) massikohustused; 4) pankrotimenetluse kulud. Vastavalt PankrS §-le 158 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama (lg 1). Pärast eelnimetatud teadet teeb haldur pankrotivarast väljamaksed vastavalt PankrS §-s 146 sätestatule. Haldur on 03.07.2014 esitatud jaotusettepanekus p 5.5 teatanud kohtule, et pankrotivara seisu ning senist pankrotimenetluse käiku arvestades lõppeb H. A. pankrotimenetlus suure tõenäosusega raugemisega PankrS § 158 alusel, kuna pankrotivarast ei ole võimalik täita kõiki pankrotimenetluse ajal tekkinud kohustusi. Arvestades H. A. pankrotimenetluses pankroti väljakuulutamise hetkel olnud rahalisi vahendeid ning pankrotimenetluse aegseid rahalisi laekumisi on pankrotimenetluse ajal tekkinud kulusid olnud võimalik katta vaid osaliselt – so summas 142,49 €.

IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4) H. A. pankrotivaras puudub igasugune realiseeritav vara, sh pandiga koormatud vara. Eeltoodut arvestades ei ole H. A. pankrotimenetluses pandieseme müüki toimunud. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (PankrS § 162 lg 2 p 5) H. A. pankrotivaras ei ole müümata ega teistelt isikutelt saadaolevat vara. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6) Pankrotimenetluse läbiviimisel on pankrotihaldur: 1) selgitanud vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi - pankrotimenetluse läbiviimisel ei ole õnnestunud tuvastada selgeid vara tagasivõitmise võimalusi; 2) korraldanud olemasoleva pankrotivara kohta informatsiooni kogumise - pankrotimenetluse läbiviimisel ei ole õnnestunud tuvastada H. A. realiseerimiskõlbulikku materiaalset vara; amuti ei ole õnnestunud tuvastada sissenõutavaid nõudeid teiste isikute vastu. 3) selgitanud teiste isikute poolt võlgniku vastu esitatud nõudeid (kontrollinud algdokumentide korrektsust ja nõude põhjendatust/tõendatust); H. A. pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 28.02.2014. 23.03.2014 esitas senine pankrotihaldur Ülli Adamson kohtule taotluse enda vabastamiseks ja kohus rahuldas selle taotluse määrusega 15.04.2014. Pankrotihalduri vahetumisega ning eelmise halduri haiglaravil olekuga seoses (halduri toimik oli võimalik üle võtta alles 28.04.2014) viibis paraku ka jaotusettepaneku koostamine H. A. pankrotimenetluses. 09.05.2014 ja 13.05.2014 laekusid uuele pankrotihaldurile täiendavad nõudeavaldused H. A. pankrotimenetluses Lindorff Eesti AS-lt ja Nordea Pank AS Eesti filiaalilt. Kuivõrd nõudeid on võimalik tunnustada aga ainult nõuete kaitsmise koosolekul, mille seaduses sätestatud tähtaeg oli täiendavate nõuete esitamise ajaks möödunud ja selle pikendamise õigus on PankrS § 100 lg 2 kohaselt ainult kohtul, taotles pankrotihaldur kohtul pikendada H. A. pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosoleku tähtaega kuni 09.06.2014. Kohus rahuldas halduri taotluse määrusega 12.05.2014. Teine nõuete kaitsmise koosolek toimus 02.06.2014 algusega kell 11.00. Haldur esitas 03.07.2014 kohtule kinnitamiseks H. A. pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku. Kohus on jaotusettepaneku kinnitanud 21.08.2014 määrusega ja määrus on 02.10.2014 jõustunud. 4) nõudnud võlgnikult andmeid tema tegevuse ja sissetulekute kohta pankrotimenetluse ajal; Tuginedes pankrotiseaduse §-le 41 lg 2 on võlgniku pankrotivara see vara, mis on võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal muul viisil. Pankrotiseaduse § 41 lg 1 alusel 7/11

kasutatakse pankrotivara sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Eeltoodust tulenevalt on pankrotihalduril oluline omada informatsiooni pankrotis võlgniku tegevuse kohta, mis võib puudutada pankpankrotivara suurenemist või vähenemist (nt andmed võlgniku töökoha ja töötasu, võimaliku äritegevuse, muul viisil vara omandamise ning võõrandamise kohta pankrotimenetluse ajal). Tuginedes pankrotiseaduse §-le 36 lg 1 peab võlgnik andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale oma vara, sealhulgas võlgade ning äritegevuse kohta andmeid, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, samuti osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Vastavalt pankrotiseaduse §-le 39 lg 1 p 1 võib kohus võlgniku suhtes kohaldada sundtoomist või vahi all pidamist, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. Pankrotihaldur on regulaarselt suhelnud võlgnikuga eelpool nimetatud informatsiooni saamiseks. H. A. on täitnud pankrotimenetluse ajal korrektselt informatsiooni esitamise kohustust. 5) pidanud jooksvalt arvestust võlgniku sissetuleku üle ning taganud võlgnikule pankrotiseaduses ning täitemenetluse seadustikus sätestatud ulatuses rahaliste vahendite saamise pankrotimenetlusega seoses blokeeritud arvelduskontodelt; Haldur on koostanud igakordse laekumise korral arvestuse, millises summas on võlgnikul õigus arvelduskontole laekunud vahendeid käsutada ning milline summa kuulub pankrotivarasse. 6) viinud seaduses sätestatud juhtudel läbi võlausaldajate üldkoosolekuid ning koostanud seaduses sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule ning võlausaldajatele. Muuhulgas valmistas haldur ette koosoleku (10.11.2014), mille käigus otsustati H. A. pankrotimenetluse lõpetamine, kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku valimine. VII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8)

PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Küllike Mitiga, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning H. A. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus avaldas 12.11.2014 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus H. A. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 2000 eurot 15 päeva jooksul määruse kättetoimetatuks lugemisest alates. Kohtu määratud summat ei ole tasutud. Seega leiab kohus, et H. A. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on isiku poolt endale suure laenukoormuse võtmine, samuti kolmandate isikute kohustuste suures ulatuses enda kanda võtmine. Kohus leiab, et H. A. (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 tuleb Küllike Mitt vabastada H. A. (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 4 alusel, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta

Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruseks 282,16 eurot, milles sisaldub käibemaks. Kohus kinnitab pankrotihaldur Küllike Miti poolt H. A. (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused summas 282,16 eurot, sh käibemaks. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulutused tuleb pankrotihalduri taotlusel määrata OÜ-le ÜK Büroo. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist pankrotihalduri vajalike ja põhjendatud kulutuste ja pankrotihalduri tasu kandmiseks riigi vahenditest. Pankrotihalduri menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja riigi vahenditest välja maksta OÜ-le ÜK Büroo pankrotihaldur Küllike Miti vajalike ja põhjendatud kulutuste hüvitamiseks 116,39 eurot, millele lisandub käibemaks 23,28 eurot ning pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 280 eurot, millele lisandub käibemaks 56 eurot. Pankrotimenetluse kulusid on menetlusabi korras võimalik tasuda summas 396,39 eurot, millele lisandub käibemaks. Ülejäänud summas – 142,49 eurot - tuleb pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku kanda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. H. A. (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 12.12.2013. H. A. esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks koos pankrotiavaldusega 18.11.2013. Pankrotihaldur Küllike Mitt esitas kohtule PankrS § 158 lg 1 ja 4 teatise ja aruande 11.11.2014. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad ka PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Tartu Maakohtu 27.11.2014 määrusega lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 (kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur) alusel kriminaalasi nr 1-13-9414, milles H. A. (pankrotis) süüdistati karistusseadustiku (KarS) § 308 (üleskirjutatud vara hoidmise nõuete rikkumine) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Võlausaldajad ei ole H. A. (pankrotis) kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada H. A. kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 10/11

Võlausaldajate üldkoosoleku ettepaneku saamiseks korraldas pankrotihaldur 10.11.2014 H. A. (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku. Võlausaldajate üldkoosolek otsustas teha kohtule PankrS § 172 lg 6 alusel ettepaneku võlgniku enda kohustamiseks täitma usaldusisiku kohustusi. Juhul kui kohus ei pea võimalikuks määrata H. A. ennast täitma usaldusisiku kohustusi, palub üldkoosolek kohtul määrata H. A. usaldusisik omal äranägemisel. H. A. väljendas võlausaldajate üldkoosolekul enda nõustumist usaldusisiku kohustuste täitmisega. Kohtule on esitatud ka H. A. sellekohane kirjalik nõusolek. 05.02.2015 toimunud kohtuistungil selgitas kohus võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse käiku ja võlgniku kohustusi (PankrS § 173). Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning H. A. ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab H. A. esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 1. septembriks 2015, järgnev 1. märtsiks 2016 jne. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt H. A. tööandjale, XXX) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (H. A. töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab H. A. kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. H. A. on kohustus kontrollida võlgniku arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta