Hageja: A.P. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX XXX XX, XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko Kostja: A. L. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX XXX, XXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Kohtuistungi toimumise aeg
19.01.2015, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.04.2014 otsus osas, millega jäeti rahuldamata A.P. hagi A.L. vastu põhivõla 100 000 euro väljamõistmiseks. Teha selles osas uus otsus, millega mõista A.L.- lt välja põhivõlg 100 000 (sada tuhat) eurot A.P. kasuks.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 28.04.2014 otsus menetluskulude jaotuse osas. Teha selles osas uus otsus, millega jätta poolte menetluskulud maakohtus 42 % ulatuses A.L. kanda ja 58 % ulatuses A.P. kanda.
Lisaks tühistada Harju Maakohtu 28.04.2014 otsus osas, millega tühistati Harju Maakohtu 19.08.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Teha selles osas uus otsus, millega jätta Harju Maakohtu 19.08.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 28.04.2014 otsus muutmata.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada.
6.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta A.L. kanda.
7.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 7.1 Rahuldada A.P. hagi A.L. vastu osaliselt ning mõista A.L.- lt välja põhivõlg 100 000 (sada tuhat) eurot A.P. kasuks. 7.2 Jätta poolte menetluskulud maakohtus 42 % ulatuses A.L. kanda ja 58 % ulatuses A.P. kanda. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus A.L. kanda. 7.3 Jätta Harju Maakohtu 19.08.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.A.P. (hageja) esitas 04.07.2013 Harju Maakohtule hagi A.L. (kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 223 690,77 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 16 914,70 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt koostasid kostja, P. J. K. K. ja M. K. I. AS Reminos 30.09.1996 üldkoosoleku protokolli, mille kohaselt otsustati osta XXXXXX XXXXXXXX XX (uue aadressiga XXXXXXXX XX) asuva maja hinnaga 3 700 000 krooni. Nimetatud kokkuleppe kohaselt kohustusid P. J. K. K. ja M. K. I. tasuma ostuhinnast kumbki 600 000 krooni ning lisaks sellele teostama enda arvel maja kapitaalremondi ja varustama maja väikehotelli pidamiseks vajaliku inventariga. Kokkuleppe kohaselt pidi maja kuuluma võrdsetes mõttelistes osades kostjale, P. J. K. K. -ile ja M. K. I.-ile. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt sai nimetatud kinnistu omanikuks 18.02.1997 osaühing REMINOS.
3.Kuna M. K. I. 30.09.1996 kokkuleppe tingimusi ei täitnud, koostasid kostja, P. J. K. K., A. T. ja hageja 03.03.1997 osaühingu REMINOS üldkoosoleku protokolli, millega A. T. ja hageja võtsid üle M. K. I. -i õigused ja kohustused. 03.03.1997 kokkuleppega kohustusid hageja ja A. T. kandma osa kinnistu ostuga seotud laenuintressist. Lisaks kohustusid A. T. ja hageja tasuma kumbki 300 000 krooni kinnistu ostuhinnast ning teostama enda kulul maja täieliku kapitaalremondi. Kokkuleppe kohaselt pidi maja koos
kinnistuga kuuluma neljale omanikule järgmistes osades: 1/3 kostjale, 1/3 P. J. K. K.ile, 1/6 A. T.- ile ja 1/6 hagejale.
4.Kõik kinnistu ostuga seotud küsimused otsustati osaühingu REMINOS osanike koosolekutel põhjusel, et kostja lubas anda osapooltele vastavad osad äriühingu osakapitalis. 12.04.2002 kinnitasid investorid kulutuste akti, mille kohaselt on kinnistuga seotud kulutused kogusummas 9 630 000 krooni kantud alljärgnevalt: kostja 3 800 000 krooni, A. T. -1 400 000 krooni, hageja 3 000 000 krooni ja R. O. -1 200 000 krooni. Hageja leiab, et nõuded seoses kinnistusse tehtud investeeringutega tekkisid hagejal mitte osaühingu, vaid kostja vastu, kuna kõik kokkulepped vormistati füüsiliste isikute vahel.
5.16.05.2005 müüs osaühing REMINOS kinnistu ning sai selle müügist kasumit ligi 11 000 000 krooni. Kasumit ei ole kostja investorite vahel jaganud.
6.Pärast kinnistu müügist teadasaamist esitas hageja kostjale pretensiooni seoses kinnistusse tehtud kulutuste hüvitamisega. Läbirääkimiste käigus jõudsid hageja ja kostja kompromissini, mis seisnes selles, et pooltevahelisest suhtest tulenev võlgnevus kujundatakse ümber laenuks summas 3 500 000 krooni, mida kostja kohustub tagastama hagejale 5 aasta jooksul hiljemalt 2012. aasta juuniks. Pooled kirjutasid laenulepingule alla 04.05.2007. Kostja ei ole hagejale laenu tagastanud.
7.19.08.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohus hagi tagamise taotluse osaliselt ja seadis kostjale kuuluvale mõttelisele osale registriossa nr 3032801 kantud kinnistust kohtuliku hüpoteegi summas 80 000 eurot hageja kasuks. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolud 04.05.2007 laenulepingu sõlmimise osas ei vasta tõele. Kostja vajas 2007. aastal raha hoone renoveerimiseks aadressil XXXXXX X, Tallinn ja pöördus laenu saamiseks hageja poole. Hageja koostas 04.05.2007 laenulepingu projekti, mille hageja ja kostja allkirjastasid. Hageja ei andnud lepingu sõlmimisel ega ka hiljem kostjale raha, seega puudub tal ka alus midagi nõuda. 04.05.2007 laenuleping ja selle sõlmimise asjaolud ei ole seotud osaühingu REMINOS tegevusega ega kinnistuga Pärnus aadressil XXXXXXXX XX. Kui pooled soovinuks varasemad kohustused laenulepinguks ümber vormistada, siis oleks ka vastav viide laenulepingus olnud. Isegi, kui eeldada, et hageja investeeris oma raha osaühingusse REMINOS, siis võisid kohustused tekkida osaühingul REMINOS, mitte kostjal. Selles ühistegevuses ei ole kostja kunagi isiklikult osalenud, vaid esindas osaühingut REMINOS. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 28.04.2014 otsusega hagi rahuldamata, tühistas hagi tagamise ja jättis menetluskulud hageja kanda.
10.Maakohus tuvastas, et 04.05.2007 on pooled sõlminud laenulepingu, mille kohaselt hageja annab kostjale laenu summas 3 500 000 krooni ja kostja kohustub selle tagastama 2012 aasta juuniks. Nii hageja kui kostja vande all antud seletustega on tõendatud, et 04.05.2007 laenulepingu järgi ei ole hageja kostjale laenu andnud. Laenulepingus ei
leidu mingit viidet, et laenuleping oleks sõlmitud varasema võlgnevuse ümbervormistamiseks. Lepingu p 1 on sõnastatud tulevikuvormis „laenuandja annab laenusaajale laenu“.
11.AS Reminos 30.09.1996 üldkoosoleku protokolli kohaselt otsustati osta XXXXXX XXXXXXXX XX asuv maja hinnaga 3 700 000 krooni. Nimetatud kokkuleppe kohaselt kohustusid P. J. K. K. ja M. K. I. tasuma ostuhinnast kumbki 600 000 krooni ning lisaks sellele teostama enda arvel maja kapitaalremondi ja varustama maja väikehotelli pidamiseks vajaliku inventariga. Kokkuleppe kohaselt pidi maja kuuluma võrdsetes mõttelistes osades kostjale, P. J. K. K.- ile ja M. K. I.- ile. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt sai nimetatud kinnistu omanikuks 18.02.1997 osaühing REMINOS. Kuna M. K. I. kokkuleppe tingimusi ei täitnud, koostasid kostja, P. J. K. K., A. T. ja hageja 03.03.1997 osaühingu REMINOS üldkoosoleku protokolli, millega A. T. ja hageja võtsid üle M. K. I. -i õigused ja kohustused. Hageja ja A. T. kohustusid tasuma kumbki 300 000 krooni kinnistu ostuhinnast ning teostama enda kulul maja täieliku kapitaalremondi. Kokkuleppe kohaselt pidi maja koos kinnistuga kuuluma neljale omanikule järgmistes osades: 1/3 kostjale, 1/3 P. J. K. K. -ile, 1/6 A. T.ile ja 1/6 hagejale.
12.12.04.2002 kulutuste akti kohaselt on kinnistule tehtud kulutusi järgmiselt: kostja 3 800 000 krooni, A. T. -1 400 000 krooni, hageja 3 000 000 krooni ja R. O. -1 200 000 krooni. Maakohus leidis, et kulutuste aktist ei tulene kostja kohustust hageja ees. Kui hageja on investeerinud osaühingu REMINOS kinnistusse, andes raha üle kostjale, kui osaühingu REMINOS juhatuse liikmele, siis tuleb hagi esitada osaühingu REMINOS vastu ja tõendada oma investeeringut. Tunnistajate ütlustega ei saa kindlaks teha hageja investeeringu suurust osaühingu REMINOS kinnistusse. Hageja ei ole tõendanud kostja kohustusi hageja ees, mis hagiavalduse kohaselt vormistati 04.05.2007 ümber laenulepinguks.
13.Kui kostja kohustus hageja ees tulenes kulutuste aktist ja sellest tulenev võlg on ümber vormistatud laenulepinguks, siis jääb arusaamatuks, kuidas 3 000 000 kroonist on ümbervormistamisel saanud 3 500 000 krooni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 100 000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Samuti palus hageja jätta hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
15.Laenulepingu eesmärgiks oli varasemate võlgnevuste ümbervormistamine laenuks VÕS § 396 lg 2 mõttes. Nii esialgsete investorite kui ka hageja, A. T.- i ja R. O. -i tahe oli suunatud vaidlusaluses kinnistus osaluse omandamisele ning selline tahe on korduvalt kajastatud pooltevahelistes kokkulepetes. Asjaolu, et kostja ei ole vormistanud kinnistu kaasomandit nõuetekohaselt, tingib küll kokkuleppe tühisuse kinnistu jagamise osas, kuid ei vabasta kostjat investorite vaheliste kokkulepete täitmise kohustusest. Maakohus ei hinnanud, millist tähtsust omavad asjas tunnistajate ütlused ja poolte antud seletused. Investorid ei ole investeerinud osaühingusse REMINOS, vaid on andnud kõik kokkulepitud summad kostjale. Ka kostja on ütlustega kinnitanud, et osaühing REMINOS ei puutu asjasse. Vastuseks maakohtu küsimusele kinnitas kostja
üheselt, et hageja ettevõttesse raha ei toonud. Seega on kostja ütlustega tõendatud, et kokkulepped hoone ehituse osas sõlmiti füüsiliste isikute vahel.
16.Maakohtul ei olnud õigust järeldada, et tegelikult osales pooltevahelistes kokkulepetes äriühing, kui kõik investeerimiskokkulepete osalised kinnitavad, et nemad ei ole äriühinguga mingisuguseid kokkuleppeid sõlminud. Maakohus jättis tähelepanuta, et ühe investori, A. T .-i, osas on kostja asunud kokkuleppeid täitma. Olenemata sellest, kas kokkulepe oli kehtiv kinnistu jagamise osas, tekkis hagejal nõudeõigus kinnistusse investeeritud vahendite tagastamiseks, kuna kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud.
17.Kostja poolt istungil esitatud väited, et laenuleping oli sõlmitud näitamaks ehitusettevõtjatele ja töötajatele, et äriühingul on rahalisi vahendeid, ei ole tõsiseltvõetavad. Kahe füüsilise isiku vahel sõlmitud laenuleping ei ole kohaseks meetmeks ettevõtja kohustuste täitmise tagamiseks ja seda praktikas ei kasutata. Hageja on tõendanud N. P. ütlustega ja enda seletustega, et laenulepinguga vormistati ümber varasemast õigussuhtest tulenevad kostja võlgnevused. Hageja ja tunnistaja on selgitanud, et investorid käsitlesid lisaks võlgnevuse tagastamisele ka kasumi jagamist. Sellest tulenevalt lisati võlale kasumiosa.
Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
19.TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis kostjalt välja mõistmata põhivõla 100 000 eurot. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja hagi tagamise tühistamise osas. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse.
20.Ringkonnakohus leiab, et 30.09.1996 ja 03.03.1997 protokollides sisalduvaid otsuseid ei saa käsitleda äriühingu üldkoosoleku otsustena, kuna vaidlus puudub selles, et keegi peale kostja ei olnud AS-i Reminos aktsionär ning osaühingu REMINOS osanik. 30.09.1996 protokollile kirjutasid alla P.J.K. K., M.K. I. ja kostja ning 03.03.1997 protokollile P.J.K. K., A. T., hageja ja kostja. Ringkonnakohtu hinnangul on prtokollides sisalduvate otsuste näol tegemist protokollidele allakirjutanud füüsiliste isikute vaheliste kokkulepetega. Seda, et kostja osales kokkulepetes isiklikult, mitte äriühingu esindajana, kinnitab kostja vande all antud seletus, mille kohaselt osaühing REMINOS ei puutu asjasse (t I kd lk 204). Samuti on kostja seletanud, et kokkulepete sisuks oli see, et kui hotell läheb käiku, siis kostja garanteerib neile, et nad saavad objektist osa ja saavad tulu objekti tööst (t I kd lk 205). Kostja osalemist kokkulepetes isiklikult, mitte äriühingu esindajana, kinnitavad ka muud tõendid. Nii on hageja vande all seletanud, et kokkulepe sõlmiti kostjaga isiklikult, mitte osaühinguga REMINOS (t I kd lk 200-201). Tunnistaja A. T.- i ütluste kohaselt lepiti kokku isiklikult kostjaga (t I kd lk 213).
21.30.09.1996 vastuvõetud otsustest selgub, et lepingupoolte eesmärgiks oli osta XXXXXX XXXXXXXX XX asuv kinnistu, jagada see lepingupoolte vahel ja hakata seal pidama hotelli. 03.03.1997 kokkuleppe osapoolte eesmärgiks oli 30.09.1996 kokkuleppest tulenevate M.K. I. i õiguste ja kohustuste üleandmine hagejale ja A. T.ile, kinnistu jagamine lepingupoolte vahel ja kinnistul hotelli pidamine. Ringkonnakohtu hinnangul vastavad need kokkulepped tsiviilkoodeksi §-is 438 sätestatud ühise tegutsemise lepingu tunnustele. Asjaõigusseaduse § 119 lg 1 (kokkulepete sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis) kohaselt peab kinnisasja omandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 93 lg 3 (kokkulepete sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis) sätestas, et seaduses või poolte kokkuleppega nõutud tehingu notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmisel on tehing tühine. Kuna 30.09.1996 kokkuleppe eesmärgiks oli muuhulgas kinnistu omandamine ja selle jagamine ning 03.03.1997 kokkuleppe eesmärgiks oli muuhulgas kinnistu jagamine, siis on 30.09.1996 ja 03.03.1997 sõlmitud kokkulepped tühised. TsÜS § 66 lg 5 (kokkulepete sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis) kohaselt peavad tühise tehingu järgi saadu pooled tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas.
22.Eeltoodust tulenevalt oli hagejal õigus nõuda kostjalt 03.03.1997 kokkulepe alusel üleantu tagastamist. Hageja seletusest nähtuvalt panustas ta kokkuleppes märgitud eesmärgi saavutamiseks kahel viisil – andis kostjale raha ning tegi kinnistul remonti. 12.04.2002 koostatud XXXXXXXX XX kulutuste aktist selgub, et hageja on teinud kulutusi summas 3 000 000 krooni. Nimetatud aktile on allakirjutanud ka kostja (t I kd lk 13). Kulutuste aktist ei selgu, kui palju sellest summast moodustab kostjale üleantud raha ja kui palju kinnistule tehtud remonttööde maksumus. Hageja vande all antud seletusest nähtuvalt andis ta kostjale sularahas üle vähemalt 1 800 000 krooni (t I kd lk 202). Kostja vande all antud seletuse kohaselt maksis remont koos käibemaksuga tol ajal 1 000 000 krooni (t I kd lk 205). Kuna remont maksis 1 000 000 krooni, siis sellest järeldub ringkonnakohtu hinnangul, et enamus hageja poolt panustatud 3 000 000 kroonist moodustas kostjale üleantud raha. Hinnates kulutuste akti ning poolte vande all antud seletusi koosmõjus, on ringkonnakohus seisukohal, et hageja on kostjale üle andnud vähemalt 1 564 660 krooni, s.o apellatsioonkaebuses nõutud summa (100 000 eurot). Seega on ebaõige maakohtu järeldus, et hageja ei ole tõendanud kostja kohustusi tema ees, mida sai ümber vormistada laenuks.
23.04.05.2007 on pooled sõlminud laenulepingu, millega hageja kohustus andma kostjale laenu summas 3 500 000 krooni ja kostja kohustus laenu tagastama 2012. aasta juuniks. VÕS § 396 lg 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Ringkonnakohus on tuvastanud, et hagejal oli kostja vastu nõue alusetust rikastumisest tulenevalt vähemalt 1 564 660 krooni ulatuses. Tunnistaja N. P. ütluste kohaselt on pooled arutanud võla tagastamist ning kostja kirjutas alla võlatunnistusele. Kostja ei ole laenulepingule allakirjutamist eitanud, kuid on istungil selgitanud, et laenulepingut oli vaja seoses Tallinnas XXXXXX X asuva objekti ehitamisega selleks, et vajaduse korral oleks raha saamine garanteeritud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja seletus usutav. Ei ole tõenäoline, et hageja füüsilise isikuna võtaks kostja ees kohustuse anda temale vajaduse korral ilma intressita 3 500 000 krooni laenu viieks aastaks. Kostja seletust ei toeta ka ükski tõend. Arvestades poolte vahelisi suhted seoses XXXXXXX XX (hilisema aadressiga XXXXXXXX XX) asuva kinnistuga ning
tunnistaja N. P. ütlusi, loeb ringkonnakohus tõendatuks, et pooled vormistasid alusetust rikastumisest tuleneva võla 04.05.2007 laenulepinguga ümber laenuks.
24.VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole laenu tagastanud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 100 000 eurot.
25.Tulenevalt TsMS § 442 lg 5 lahendab kohus otsuse resolutsiooniga hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb 19.08.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
26.Kuigi apellatsioonkaebuses palutakse maakohtu otsus tühistada täielikult, on hageja kaebuses palunud kostjalt välja mõista üksnes põhivõla 100 000 eurot. Seega on apellant maakohtu otsuse siiski vaidlustanud osaliselt, s.o 100 000 euro väljamõistmata jätmise osas. Kuna ringkonnakohus mõistis kostjalt 100 000 eurot välja, siis kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele täielikult.
Menetluskulude jaotus
27.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb poolte menetluskulud maakohtus jätta 58 % ulatuses hageja kanda ja 42 % ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.