5.Tühistada Harju Maakohtu 15.05.2015.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-7281 kohaldatud hagiavalduse tagamise abinõu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
7.Rahuldada osaliselt Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
8.Välja mõista solidaarselt Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) ja Xxxxilt (Xxxx, isikukood xxxx) Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) kasuks menetluskulud 1135 eurot (üks tuhat ükssada kolmkümmend viis) eurot.
9.Välja mõista solidaarselt Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) ja Xxxxilt (Xxxx, isikukood xxxx) Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) kasuks viivis menetluskulude 1135 eurot (üks tuhat ükssada kolmkümmend viis) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
11.Toimetada kohtumäärus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Xxxx(hageja) esitas 14.05.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse Xxxxja Xxxxi (kostjad) vastu tehingu tagasivõitmise nõudes. Ühtlasi esitas hageja kohtule koos hagiga hagi tagamise avalduse. Harju Maakohus 15.05.2015 määrusega rahuldas hageja hagi tagamise avaldus ja võttis 04.06.2015 määrusega hagi menetlusse. Hageja esitas 03.11.2015 taotluse menetluse peatamiseks kuni 14.09.2016. Harju Maakohus 24.11.2015 määrusega peatas menetluse kuni 14.09.2016.
2.Hageja esitas 19.09.2016 kohtule hagist loobumise avalduse. Lisaks taotleb hageja hagist loobumise avalduses poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist ja kostjatelt menetluskulude välja mõistmist hageja kasuks. Kostjad esitasid 02.10.2016 seisukoha hagist loobumise avaldusele, millest nähtuvalt kostjad ei vaidle vastu hagist loobumisele. Kostjad leiavad, et menetluskulud peavad jääma hageja kanda ning taotlevad menetluskulude kindlaksmääramist ja välja mõistmist hagejalt kostjate kasuks. Kohus on küsinud 17.01.2017 elektronkirjaga hagejalt seisukohta kostjate menetluskulude kohta. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 361 lg 1 sätestab, et kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole puudumise tõttu kohtuistungilt, uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel.
2 (6)
Kohtu 24.11.2015 määrusega määratud menetluse peatamise tähtaeg on möödunud. Samuti on hageja esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Seetõttu on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ära langenud. Kohus uuendab menetluse. TsMS § 361 lg 3 kohaselt loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi.
4.TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Kohus ei ole hagiavalduse kohta lahendit teinud. Hagist loobumine on esitatud kirjalikus avalduses, mille kohus on võtnud toimikusse (tl-d 147-149). TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hagist loobumise avaldus on esitatud väljaspool kohtuistungit. Kohus edastas avalduse kostjatele vastamiseks. Kostjad on esitanud kohtule seisukoha hagist loobumise osas, millest nähtuvalt kostjad ei vaidle vastu hagist loobumisele. Kostjad leiavad, et menetluskulud peavad jääma hageja kanda ning taotlevad menetluskulude kindlaksmääramist ja välja mõistmist hagejalt kostjate kasuks. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Hageja esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Samuti ei ole kostjad vastu vaielnud hagist loobumisele. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
5.TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagist loobumise avalduses taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja märgitud kontole. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu kokku 350 eurot. Kohus määrab sellest poole (175 eurot) hagejale tagastamise hageja märgitud kontole.
6.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus on 15.05.2015 määrusega rahuldanud hagi tagamise avalduse. Kohus lõpetab käesoleva määrusega tsiviilasja menetluse. Kohus tühistab kohaldatud hagi tagamise.
3 (6)
7.TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
8.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on käesolevas asjas esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja leiab, et menetluskulud peavad jääma kostjate kanda, kuna hagist loobumine on toimunud hageja nõuete rahuldamise tõttu. Kostjad leiavad, et menetluskulud peavad jääma hageja kanda ning taotlevad menetluskulude kindlaksmääramist ja välja mõistmist hagejalt kostjate kasuks. Hagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada, ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja(te) tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja(d) on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud. Muuhulgas on kohtupraktikas varasemalt leitud, et tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada, ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt RKTKm nr 3-2-1-55-13, p 13). Käesolevas tsiviilasjas menetletakse hageja kui sissenõudja vara tagasivõitmise nõuet kostjate vastu põhjusel, et kinnisasja võõrandanud kostja Xxxx vastu sundtäitmisele esitatud nõuet ei ole võimalik tema vara arvelt täita. Hageja esitas nõude kinnisasja tagasivõitmiseks eesmärgiga, et saada sundtäitmisele esitatud nõue rahuldatud. Hageja on muuhulgas avaldanud, et hagiavalduse esitamise aluseks oli see, et kostja Xxxx ei asunud täitma Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2015 otsust tsiviilasjas nr 2-13-32377 ega maksnud hagejale otsusega välja mõistetud 100 000 eurot. Kostjad on muuhulgas avaldanud, et vaidlust ei ole selle üle, et tänase päeva seisuga on kostja Xxxx oma kohustused hageja ees tsiviilasjas nr 2-13-32377 tehtud otsuse alusel täies ulatuses täitnud. Kohtu hinnangul on hageja välja toonud ja kostjad ei ole vastu vaielnud, et sundtäitmisele esitatud nõue on rahuldatud kostja Xxxx tegevuse tulemusena. Seetõttu puudub vajadus kinnisasja tagasivõitmiseks, sest hageja eesmärk on saavutatud (sundtäitmisele esitatud nõue on rahuldatud). Kohus leiab, et kostjad on menetluskulusid kandma kohustatud isikuteks käesolevas asjas ning jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
9.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja lepingulise esindaja menetluskulude suurus on 1000 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub riigilõiv 225 eurot. Kokku menetluskulud 1225 eurot, mida hageja palub välja mõista kostjatelt. Hageja nõuab kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja lepinguline esindaja on põhjendanud lepingulise esindaja kulude suurust menetluskulude nimekirjas järgmiselt: 4 (6)
Kokku on hagejale õigusabi osutatud 500 minutit, s.o 8,33 tundi. Hagejale osutati õigusabi 8,33 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot (koos käibemaksuga). Kostjad vaidlevad vastu menetluskuludele.
10.Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu 6. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Kolleegium on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13; Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-43-10, p 19).
11.Kohus peab hageja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest osaliselt. Antud kohtuvaidlus eeldab põhjalikku dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning see on ajamahukas töö. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning toimingutest (sh võttes arvesse, et hageja esindaja on advokaat, kellelt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), siis on ajakulu kokku 8,33 tunni asemel põhjendatud 8 tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks kohtuvaidluse keerukusest lähtuvalt 8 tunni ulatuses.
12.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (koos käibemaksuga). Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Kohus hindab, kas lepingulise esindaja tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) kui ka 147 eurot 49 senti käibemaksuga ning selgitanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas 3-2-1-115-14). TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on välja toonud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus on seiskohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seetõttu on tööühiku hind põhjendatud ja vajalik 120 eurot 8 tunni ulatuses. 8 tunni ulatuses tööühiku hind 120 eurot (koos käibemaksuga) on kokku 960 eurot (8 * 120).
13.TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 sätestab, et riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv.
5 (6)
Hageja on välja toonud, et tema kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel pool tasutud riigilõivust summas 175 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Kokku hageja kohtukulu (riigilõiv) summas 225 eurot, mida palub kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu kokku 350 eurot (hagilt 300 eurot ja hagi tagamise avalduselt 50 eurot). Kohus on käesolevas määruses määranud tasutud riigilõivust 350 eurost poole (175 eurot) hagejale tagastamise hageja märgitud kontole. Seega on hageja põhjendatud ja vajalik kohtukulu (riigilõiv) 225 euro asemel 175 eurot. Hagejal ei ole võimalik saada tagasi rohkem riigilõivu kui ta on menetluses kokku tasunud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulu riigilõiv 175 eurot ja mõistab selle solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja.
14.Hageja menetluskulud on põhjendatud 1135 euro ulatuses (960+175). Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude suuruse 1135 eurot. Kohus mõistab menetluskulud 1135 eurot solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja. Hageja taotles menetluskulude 1225 eurot välja mõistmist. Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude välja mõistmise nõude 90 euro (1225 - 1135) ulatuses.
15.Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjatelt hageja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Kohtuistungi sekretär Anne Käärid (telefon (+372)6200195, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Allar Kirikmäe (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.