WS hagi Synchro Sports Estonia OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Trossi, TV, Osaühingu Aviator, Maamehe Kaubandus OÜ ja OÜ Sadela Agromajand vastu nõude tunnustamiseks Synchro Sports Estonia OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.12.2013 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
3500 eurot WS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja WS (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXXXXXXXXX XX-XX XXXXXXX, e-posti aadress [email protected]) kostja I Synchro Sports Estonia OÜ (pankrotis, registrikood 11560512) pankrotihaldur Urmas Tross (isikukood
XXXXXXXXXX,
aadress
XXXXXXXXXX XX-X XXXXXXX)
kostja II TV (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXXXXXXX XX-X XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku kostja III Osaühing Aviator (registrikood 10147543, aadress Pärna 1 - 1, Võhma), lepinguline esindaja Mario Rink kostja IV Maamehe Kaubandus OÜ (registrikood 10532531, aadress Jugari talu, Mõra küla, Haaslava vald, Tartumaa), lepinguline esindaja Mario Rink
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud menetlusosalised
kostja V OÜ Sadela Agromajand (registrikood 10802278, aadress Kurepalu küla, Haaslava vald, Tartumaa), lepinguline esindaja Mario Rink 19.01.2015, avalik kohtuistung Synchro Sports Estonia OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Tross ning Osaühingu Aviator, Maamehe Kaubandus OÜ ja OÜ Sadela Agromajand lepinguline esindaja Mario Rink
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.12.2013 otsus.
2.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
3.Tunnustada WS nõuet Synchro Sports Estonia OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 1 826 904,21 eurot (üks miljon kaheksasada kakskümmend kuus tuhat üheksasada neli eurot ja kakskümmend üks senti) pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.WS menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 9 % ulatuses tema enda kanda ning 18,2 % ulatuses Synchro Sports Estonia OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Trossi, 18,2 % ulatuses TV, 18,2 % ulatuses Osaühingu Aviator, 18,2 % ulatuses Maamehe Kaubandus OÜ ja 18,2 % ulatuses OÜ Sadela Agromajand kanda.
6.Synchro Sports Estonia OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Trossi menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 91 % ulatuses tema enda ja 9 % ulatuses WS kanda.
7.TV menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 91 % ulatuses tema enda ja 9 % ulatuses WS kanda.
8.Osaühingu Aviator menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 91 % ulatuses tema enda ja 9 % ulatuses WS kanda.
9.Maamehe Kaubandus OÜ menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 91 % ulatuses tema enda ja 9 % ulatuses WS kanda.
10.OÜ Sadela Agromajand menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 91 % ulatuses tema enda ja 9 % ulatuses WS kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.WS (hageja) esitas 25. juulil 2013 Harju Maakohtule hagi Synchro Sports Estonia OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Urmas Trossi (kostja I), TV (kostja II), Osaühing Aviator (kostja III), Maamehe Kaubandus OÜ (kostja IV) ja OÜ Sadela Agromajand (kostja V) vastu nõude tunnustamiseks Synchro Sports Estonia OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 2 010 390, 92 eurot teises rahuldamisjärgus. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 13. märtsi 2013 määrusega välja Synchro Sports Estonia OÜ pankrot. 20. märtsil 2013 esitas hageja pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada oma nõuet summas 2 010 390,92 eurot. Ühtlasi avaldas hageja, et tema nõue ei ole pandiga tagatud. 26. juunil 2013 toimus nõuete kaitsmise koosolek, mille käigus jäi hageja nõue täies ulatuses tunnustamata, kuna sellele vaidlesid vastu pankrotihaldur ja ülejäänud kostjad. Hageja nõude aluseks on hageja ja pankrotivõlgniku vahel 4. veebruaril 2009 sõlmitud laenuleping, milles pankrotivõlgnik tunnistas hageja nõuet summas 26 100 000 krooni (s.o 1 668 089, 76 eurot). Laenulepingu p. 1. 3 kohaselt oli hagejal õigus arvestada intressi 5% aastas. Laenulepingu sõlmimise aluseks oli hageja ja pankrotivõlgniku vahel 4. veebruaril 2009 sõlmitud retseptide üleandmise leping, mille alusel hageja andis pankrotivõlgnikule üle kõik õigused, mis tulenevad tema poolt väljatöötatud spordijookide ja toidulisandite retseptidest. Nimetatud õiguste üleandmise tasuks oli lepingu kohaselt 26 100 000 krooni, mis vormistati laenulepingu alusel hageja poolt pankrotivõlgnikule antud laenuks. Lepingud on kehtivad ning keegi ei ole neid tühistanud. Pankrotivõlgnik hagejale laenu tagastanud ei ole. Hageja nõue on võlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga 2 010 390,92 eurot, mille moodustab põhivõlgnevus 1 668 089,76 eurot ja intressivõlgnevus 342 301,16 eurot. Pankrotihaldur Urmas Trossi vastuväited
2.Pankrotihaldur hagi ei tunnistanud. Retseptidega seotud õiguste hind on hageja enda subjektiivne hinnang. Retseptid ei ole autoriõigusega kaitstud. Kuigi hageja on väitnud, et retsepte hindas Valuation Consulting Co Ltd, on hageja keeldunud selle hinnangu esitamisest. Originaalhinnangu esitamine on vajalik. Vastasel korral on tegemist hageja subjektiivse arvamusega, mida on keeruline kolmandal isikul hinnata. Advokaadibüroos sõlmitud erinevate tehingutega muutis hageja oma subjektiivse hinnangu retseptidega seotud õiguste väärtusest laenuks. Taolised toimingud on iseloomulikud pettusele. Hageja on pankrotivõlgniku seadusliku esindajana püüdnud vaidlusaluseid õigusi müüa ja hinnanud nende väärtuseks ca 85 000 eurot. Kui hageja koostas retseptid uurimustööna pankrotivõlgniku tegevuse ajal, ei ole nende näol tegemist mitte intellektuaalse omandiga, vaid äriühingu kuludega uurimistegevusele. TV vastuväited
3.TV hagi ei tunnistanud. Hageja andis 9. aprillil 2013 pankrotihaldurile üle kiirköitjad, milles väidetavalt sisalduvad retseptid ja koostisainete nimekirjad, kuid need dokumendid on poolikud ning ei võimaldaks toota spordijooke. Samuti ei ole retseptid ja koostisosade kirjeldused kaitstud intellektuaalse omandina. Eeltoodu tõttu ei ole hageja poolt üleantu likviidne. Vaidlusaluste õiguste väärtuseks on maksimaalselt EÜ kaubamärgi registreerimise tasu. Hageja käitumises esinevad pettuse jooned.
Maamehe Kaubandus OÜ ja OÜ Sadela Agromajand vastuväited
4.Maamehe Kaubandus OÜ ja OÜ Sadela Agromajand hagi ei tunnistanud. 9. aprillil 2013 anti haldurile üle küll retseptide kirjeldused, kuid mitte hinnangut, mille alusel retseptidega seotud õigusi hinnati nii kõrgelt nagu hageja on märkinud 4. veebruari 2009 lepingutes. Vaatamata halduri korduvatele päringutele esitada hindamisakt originaaldokumendina, ei ole hageja seda teinud. Seega on retseptidega seotud õiguste tegelik väärtus tuvastamata. Selleks ei saa olla 1 668 089, 76 eurot. Tegu on hageja subjektiivse väitega nende väärtuse kohta. Hageja on kirjalikult kinnitanud, et retseptidega seotud õigused ei ole rohkem väärt kui 85 000 eurot. Osaühingu Aviator vastus
5.Osaühing Aviator hagile ei vastanud. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus jättis 30.12.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt palus hageja tunnustada pankrotimenetluses nõuet summas 2 010 390,92 eurot. Nõue ei ole tagatud pandiga. Nõude tõendamiseks esitas hageja 4. veebruaril 2009 sõlmitud retseptide üleandmise lepingu, mille sõlmisid hageja ja pankrotivõlgnik (keda esindas hageja). Lepingu kohaselt võõrandas hageja retseptidega seotud õigused pankrotivõlgnikule. Õiguste hulka kuulusid teiste seas ka autoriõigustest tulenevad hageja majanduslikud õigused. Tasu võõrandamise eest oli 26 100 krooni (lepingu p. 1. 4). Samuti esitas hageja 4. veebruaril 2009 sõlmitud laenulepingu, millest nähtub, et hageja (laenuandja) ja pankrotivõlgnik (laenusaaja) (keda esindas hageja) on kokku leppinud, et laenusaaja võlgneb laenuandjale põhivõlana 26 100 000 krooni. Võlg tuleneb 4. veebruaril 2009 sõlmitud retseptide üleandmise lepingust. Kohus leidis, et hageja poolt retseptide väärtuse tõendamiseks esitatud hindamisakt ei tõenda nende väärtust. Hinnang puudutab Faab Group OÜ-le kuuluva Synchro Sports nimelise spordijoogi intellektuaalset omandi - brändi, kaubamärgi, ärisaladuse ja oskusteave - hindamist. Ettevõtte juhid on palunud viia läbi hindamine selleks, et kaaluda oma strateegilisi võimalusi spordijoogi tootmiseks, sealhulgas võimalikku investeerimist ettevõttesse (p. 1. 4). Hindamisakti p. 1. 11 järgi on spordijoogi intellektuaalse omandi (bränd, kaubamärk, ärisaladus, oskusteave) turuväärtus 5, 1 miljonit naela. Hindamisakti sisukorra järgi võib öelda, et tegemist on võimaliku äriplaaniga Faab Group OÜ tegevuse alustamiseks, et toota Synchro Sports nimelist spordijooki. Hindamisaktis on analüüsitud toote turustamise prognoose aastate lõikes, brutokasumi marginaale, võrreldud sarnaste börsil noteeritud ettevõtetega jne. Synchro Sports nimelise spordijoogi retseptide väärtust esitatud dokumendist ei selgu. Hindamisakti näol on tegemist allkirjastamata arvutiväljatrükiga, sellel ei ole algdokumendi tähendust ning see ei tõenda nõude suurust. Retseptide üleandmise lepingu p. 1. 4 järgi on tasu retseptide võõrandamise eest 26 100 krooni, mitte 26 100 000 krooni. Retseptid on dokumentides välja toodud erineva väärtusega, mistõttu puudub ühene hinnang nende tegeliku väärtuse kohta. Lisaks on hageja võõrandanud retseptid pankrotivõlgnikule, keda esindas ta ise. Seega võib tegemist olla hageja subjektiivse hinnanguga, kuna muud hinnangut retseptide väärtuse kohta ei ole. Hageja ei ole veenvalt ümber lükanud pankrotihalduri vastuväidet retseptide tegeliku väärtuse puudumise kohta. Kuna hageja ei ole usutavalt tõendanud spordijookide retseptide tegelikku väärtust, tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.
Apellatsioonkaebus
7.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja. Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja jääb maakohtus esitatud kõikide seisukohtade juurde. Lisaks tugineb hageja järgnevale. Maakohtu põhjendustest võib kaudselt järeldada, et hageja nõude aluseks olev dokument (laenuleping) on tühine, kuna see on vastuolus heade kommetega. Nimetatud järeldus tugineb maakohtu viitele seoses vajadusega tuvastada retseptidega seotud õiguste tegelik väärtus. Samas maakohus ei analüüsinud ega põhjendanud, millisel viisil ja mis asjaoludel on hageja ja võlgniku vahel 4. veebruaril 2009 sõlmitud laenuleping heade kommetega vastuolus ja tühine. Pankrotivõlgnikul ei olnud erakorralist vajadust ega sõltuvussuhet hagejaga laenulepingu sõlmimiseks ning samuti ei olnud tegemist kogenematuse või muu sellise asjaoluga, mis võiks tingida heade kommetega vastuolu. Ainuüksi pankrotivõlgniku osanike vahel 04.02.2009 sõlmitud osade müügi ja osanike leping tõendab, et pankrotivõlgniku ülejäänud osanikud olid teadlikud pankrotivõlgniku poolt endale võetud kohustusest. Nimetatud lepingus tunnistasid pankrotivõlgniku osanikud hageja nõuet ja sellest tulenevalt pankrotivõlgniku kohustust hageja ees summas 26 100 000 krooni. Kõnealuse lepingu p. 3. 1 viitab otseselt retseptidest tulenevate õiguste üleandmise lepingule ja üleandmise eest makstud tasule 26 100 000 krooni. Pankrotivõlgniku osanikud tegid ühiselt teadliku otsuse võlgniku tegevuse planeerimisel ja kohustuste kujundamisel lepingutes sätestatud tingimustel ning omasid ühist ülevaadet vaidlusaluste õiguste väärtusest. Isegi juhul, kui asjaolude pinnalt järeldada (nagu maakohus kaudselt tegi), et hageja poolt laenulepingu alusel saadu on suurem kui laenulepingu alusel antu, ei ole võimalik laenulepingut käsitleda heade kommetega vastuolus olevana ega seetõttu ka tühisena. Seega on hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenuleping õigusjõus ning hageja nõue võlgniku vastu põhjendatud. Kõikides lepingutes kasutati arvude märkimisel vormingut, kus iga kolmekohalise numbri järgi on arvude eraldamiseks märgitud koma (näiteks 1 000 000 = 1,000,000 ja 100 000 = 100,000 ning 4000 = 4,000 jne.). Nimetatud põhjusel on hageja nõue kõnealustes lepingutes märgitud „EEK 26,100,000“ kujul. Hageja ja pankrotivõlgniku vahel sõlmitud retseptide üleandmise lepingu punktis 1. 4 on nimetatud summa ekslikult märgitud „EEK 26,100,00“. On ilmne, et poolte tegelikuks sooviks oli märkida ka see summa „EEK 26,100,000“, kuna selliselt on see märgitud ka teistes lepingutes. Vastused apellatsioonkaebusele
8.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebus lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha asjas uus otsus.
10.Vaidlus puudub selles, et: Harju Maakohtu 13.03.2013 määrusega kuulutati välja Synchro Sports Estonia OÜ pankrot;
20.03.2013 esitas hageja pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada teises rahuldamisjärgus nõuet summas 2 010 390,92 eurot, sh põhinõuet 1 668 089,76 eurot ja intressi ajavahemiku 05.02.2009 – 13.03.2013 eest summas 342 301,16 eurot; nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid hageja nõudele vastu kostjad.
11.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja, Faab Group OÜ, TV ja Osaühing Fine Petrol sõlminud 04.02.2009 osade müügi ja osanike lepingu, mille punktis 3.1 leppisid kokku, et hageja võõrandab kõik spordijoogi ja toidulisandite retseptide võõrandatavad õigused pankrotivõlgnikule 26 100 000 krooni eest (I kd lk 26-34). Samal päeval on hageja ja pankrotivõlgnik (keda esindas hageja) sõlminud retseptide üleandmise lepingu, millega hageja andis kõik retseptidest tulenevad võõrandatavad õigused (sh autoriõigusest tulenevad majanduslikud õigused) üle pankrotivõlgnikule. Lepingu punktis 1.4 on märgitud, et tasu võõrandamise eest on 26 100,00 krooni (I kd lk 22-25). Samuti, 04.02.2009, on hageja ja pankrotivõlgnik (keda esindas hageja) sõlminud laenulepingu, millega pankrotivõlgnik tunnistas, et hagejale võlgnetava võla põhiosa on 26 100 000 krooni ning see tuleneb retseptidest tulenevate õiguste üleandmisest summas 26 100 000 krooni (p 1.1). Punktis 1.3 leppisid lepingupooled kokku, et põhiosale lisandub intress 5 % aastas. Vastavalt punktile 2.1 makstakse põhiosa ja intress tagasi ühe maksena 31.12.2010 (I kd lk 1721). Eeltoodust tuleneb, et hageja ja pankrotivõlgnik on leppinud kokku, et retseptide üleandmise lepingust tulenev raha tasumise kohustus võlgnetakse laenuna. VÕS § 396 lg 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et hageja pidi tõendama vaidlusaluste õiguste väärtust. Hageja on tuginenud oma nõudes laenulepingule. Kui kostjad leidsid, et pankrotivõlgnikul puudus laenulepingu alusel raha maksmise kohustus, siis pidid nemad seda tõendama. Kostjad ei ole seda teinud. Kostjad ei ole maakohtus väitnud, et retseptide üleandmise leping ja laenuleping oleksid tühised. Samuti ei ole kostjad toonud menetluses esile asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse asuda seisukohale, et lepingud oleksid tühised. Ka juhul, kui retseptidega seotud õiguste tegelik väärtus oli lepingutes märgitust madalam, ei tähenda see, et lepingud oleksid tühised. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-49-11 (p 9) järeldub, et üksnes soorituste väärtuste suur vahe ei too kaasa tehingu heade kommete vastasust. Lisaks on ebaõige kostjate seisukoht, et retseptidega seotud õiguste väärtus on üksnes hageja subjektiivne hinnang. Retseptidest tulenevate õiguste väärtus määrati kindlaks 04.02.2009 osade müügi ja osanike lepingus. Lepingu kohaselt võõrandab hageja retseptidest tulenevad õigused pankrotivõlgnikule 26 100 000 krooni eest (p 3.1). Selle lepingu poolteks olid ka TV ja Osaühing Fine Petrol. Lepingus lepiti ka kokku, et TV ja OÜ Fine Petrol ostavad hagejalt osad pankrotivõlgniku osast. Seega määrati retseptidest tulenevate õiguste väärtus kindlaks pankrotivõlgniku tolleaegsete osanike kokkuleppega. Vastuses apellatsioonkaebusele on kostjad III, IV ja V küll väitnud, et hageja käitumine oli vastuolus heade kommetega, kuna hageja ei tegutsenud juhatuse liikme suhtes oodatava hoolega, vaid asetas pankrotivõlgniku sundolukorda. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka juhul, kui hageja rikkus juhatuse liikme kohustusi, ei too see kaasa lepingute tühisust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel. Milles seisnes pankrotivõlgniku
sundolukord lepingute sõlmimisel, ei ole kostjad selgitanud. See, et lepinguid sõlmides tegutses hageja ühtlasi ka pankrotivõlgniku esindajana, ei tähenda, et pankrotivõlgnik oleks olnud sundolukorras. Laenulepingut ei ole ka tühistatud. Pankrotihaldur on küll viidanud, et lepingul on pettuse tunnused, kuid ei ole tuginenud sellele, et leping oleks tühistatud. Samuti ei ole kasutatud muid asjakohaseid õiguskaitsevahendeid. Pankrotihaldur on väitnud, et kui hageja koostas retseptid uurimustööna pankrotivõlgniku tegevuse ajal, siis ei ole tegemist mitte intellektuaalse varaga, vaid äriühingu kuludega uurimistegevusele. Kohus pankrotihalduri mõttekäiguga ei nõustu. Ka juhul, kui hageja töötas retseptid välja pankrotivõlgniku tegevuse ajal, ei tähenda ainuüksi see, et tegemist oleks äriühingu tegevusega. Asjaolu, et isik kuulub äriühingu juhatusse, ei anna alust järelduseks, et iga tema tegevust saaks automaatselt käsitleda äriühingu tegutsemisena. Samuti ei ole tõenäoline, et hageja koostas retseptid pankrotivõlgniku tegutsemise ajal, kuna pankrotivõlgnik kanti äriregistrisse alles 23.12.2008. Lisaks märgib kohus, et retseptide üleandmise lepingu kohaselt kuulusid retseptidega seotud õigused hagejale, mitte pankrotivõlgnikule. Ka osade müügi ja osanike lepingus on kinnitatud, et retseptid on välja töötatud hageja poolt. TV on väitnud, et üleantud retseptid ei ole täielikud. Kohtu hinnangul on see väide tõendamata. 09.04.2013 üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt on hageja retseptidega seotud dokumentatsiooni pankrotivõlgnikule üle andnud (I kd lk 84-85). Selle kohta, et mingid dokumendid võiksid puudu olla, ei ole tõendeid esitatud.
13.Kuna laenuleping kehtib, siis on hageja õigustatud nõudma selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pankrotiseaduse § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Ülaltoodule tuginedes tuleb tunnustada hageja põhinõuet summas 1 668 089,76 eurot. Kohus märgib, et kuigi 26 100 000 krooni ümberarvutatuna on 1 668 094 eurot, tuleb lähtuda hageja nõutud väiksemast summast. Kohus nõustub hagejaga, et retseptide üleandmise lepingus märgitud hind 26 100,00 krooni on kirjaviga. Kõikides teistes lepingutes on vaidlusaluste õiguste hinnaks märgitud 26 100 000 krooni. See on märgitud ka laenusummaks. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja ebaõigesti arvestanud intressi 13. märtsini 2013. Laenulepingu punkti 2.1 kohaselt tuli laen tagasi maksta 31.detsembril 2010. Seega saab intressi arvestada kuni 31.12.2010. Intressi arvestamisel on hageja lähtunud samuti väiksemast summast, s.o 1 668 089,76 eurot. Seega lähtub ka kohus sellest. Eeltoodust tulenevalt on intressi suuruseks 158 814,45 eurot. Kokku tuleb tunnustada hageja nõuet summas 1 826 904,21 eurot teises rahuldamisjärgus.
14.Pankrotihaldur on vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et tsiviilasja õige hind on 2 010 390,92 eurot, mitte 3500 eurot. Ka maakohus on hagi hinnaks märkinud 2 010 390,92 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see õige. Tulenevalt TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 9 on pankrotimenetluse nõude tunnustamise hagihinnaks 3500 eurot.
Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Käesoleval juhul kuulub hagi ning apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 165 lg 1, kui otsus on tehtud kaashagejate või – kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või – kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb hageja menetluskulud nii maakohtus kui ringkonnakohtus jätta 9 % ulatuses hageja kanda ning 18,2 % ulatuses iga kostja kanda. Iga kostja menetluskulud tuleb jätta 91 % ulatuses tema enda kanda ja 9 % ulatuses hageja kanda. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.