2-14-51376/13 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Taotlus halduri ülesannete täitmise eest tasu maksmiseks ja tehtud kulutuste hüvitamiseks. Pankrotihaldurile või võlausaldajatele võlgniku pankrotivarast väljamakseid tehtud ei ole. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasu PankrS § 65 lg 11 ja PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. XXX pankrotimenetluses alates 15.05.2014. a kuni lõpparuande koostamiseni on pankrotihalduri ülesannete täitmiseks kulunud kokku 25 tundi, millest võlausaldajate 02.06.2014. a esimese üldkoosoleku ettevalmistamiseks, läbiviimiseks, dokumentide vormistamiseks, võlausaldajate teavitamiseks ja koosoleku dokumentide kohtule esitamiseks kulus 4 tundi; nõudeavalduste kontrollimiseks ja analüüsiks, ette valmistamaks nõuete kaitsmise koosolekut, kulus 5 tundi; võlausaldajate 30.09.2014. a üldkoosoleku (nõuete kaitsmise koosoleku) ettevalmistamiseks, läbiviimiseks, võlausaldajate teavitamiseks ning koosoleku dokumentide kohtule esitamiseks kulus 4 tundi; kohtumisteks võlgnikuga (mille käigus uuriti võlgniku varadega, selle suurusega ja võimaliku suurendamisega seotud asjaolusid, samuti võlgadega seotud asjaolusid) kulus 4 tundi; suhtlemiseks võlausaldajatega (telefonitsi ja e-kirjade kaudu pankrotimenetluse asjaolude küsimustes) ning SEB Pangaga (kus asub võlgniku konto) kulus 5 tundi; aruande koostamiseks Harju Maakohtule kulus 3 tundi. Arvestades halduri ülesannete täitmiseks kulunud aega, teeb haldur ettepaneku arvestada asja keerukusest ning mahust tulenevalt halduri töötunnitasuks 60 eurot. Seega on halduri töötasu suurus 1 500 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks summas 495 eurot). Pankrotihalduri ülesannete täitmisel on tegevuskulud kandnud haldur oma vahenditest summas 154 eurot - registripäringud interneti teel, sidekulud, transpordi kulu, büroo üldkulu – paber dokumentide printimiseks ja koopiate valmistamine, printeri ja arvuti kasutamine jne. Kuna võlgnikul vara pankrotihalduri tasu maksmiseks ja pankrotimenetluse kulude tasumiseks ei ole, siis taotleb haldur menetlusabi, et kohus määraks PankrS ,õ 23 lg 4 alusel kulude hüvitamise riigi vahenditest summas 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, va sotsiaalmaks). Eeltoodust tulenevalt palub pankrotihaldur lõpetada XXX suhtes alustatud pankrotimenetlus PankrS § 158 lg 1 alusel raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks; rahuldada XXX avaldus võlgadest vabastamise menetluse alustamiseks; jätta XXX usaldusisik määramata ja kohustada XXX ennast täitma usaldusisiku kohustusi; kinnitada pankrotihaldur Lembit Ülperi tasu summas 1 500 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 495 eurot; kinnitada pankrotihalduri ülesannete täitmisel kantud kulud summas 154 eurot; rahuldada pankrotihaldur Lembit Ülperi taotlus menetlusabi saamiseks riigi vahenditest summas 397 eurot, millest määrata pankrotihaldur Lembit Ülperi tasu summas 243 eurot riigi vahenditest (millele lisandub sotsiaalmaks) ning määrata pankrotihaldur Lembit Ülperi kantud vajalike kulude katteks summas 154 eurot riigi vahenditest, pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitis kanda Lembit Ülperi kontole nr XXX AS SEB Pangas; välja mõista võlgnikult pankrotihalduri tasu summas 1 257 eurot (1 500243=1 257), milline kanda Lembit Ülperi kontole nr XXX AS SEB Pangas. Kohtu põhjendused

Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 järgi esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur on 27.11.2014. a kohtule teatanud, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia, mistõttu esineb alus menetluse lõpetamiseks pankrotimenetluse raugemisega. Pankrotihaldur hindas pankrotimenetluse kulusid raugemise vältimiseks 4 500 eurot. Kohus oli 08.12.2014. a määruses seisukohal, et pankrotihalduri märgitud summa 4 500 eurot XXXpankrotimenetluse jätkamiseks ei ole põhjendatud ning tegi ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 000 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul XXX(pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalidest nähtub, et 02.06.2014. a toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek ja 30.09.2014. a nõuete kaitsmise koosolek. Pankrotimenetluses on kinnitatud jaotusettepanek, mille kohaselt tunnustati pankrotimenetluses 9 võlausaldaja nõuded kokku summas 12 369,20 eurot. Võlausaldajad ühelgi võlausaldajate üldkoosolekul ei osalenud ning ükski võlausaldaja ei ole pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on PankrS § 22 lg 5 mõttes muu asjaolu (võlausaldajatelt võetud ülejõukäivad laenud olukorras, kus võlgnik ei suutnud teenida piisavalt töist tulu laenude teenindamiseks). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: AS-il MiniCredit 686 eurot, Eesti Inkasso OÜ-l 767,31 eurot, PLACET GROUP OÜ-l 1 831,85 eurot, TF Bank AS-il 2 183,84 eurot, Express Credit AS-il 719,25 eurot, KREDIIDIKAITSE GRUPP OÜ-l 2 055,90 eurot, XXX-il 95 eurot (põhinõue) ja 1 594,01 eurot (tingimuslik nõue), RAHA24 OÜ-l 1 883,04 eurot ja BB FINANCE OÜ-l 553 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Lembit Ülper tuleb vabastada XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Haldur on lõpparuandes palunud määrata pankrotihalduri tasu PankrS § 65 lg 11 ja PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Pankrotihaldur on teinud menetluses tööd 25 tundi ning lähtub

tunnitasust 60 eurot. Seega moodustab töötasu 1 500 eurot. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus arvestada tasu määramisel töötasu tunnitöö alusel, on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt raha, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 1 500 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks summas 495 eurot) on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Võlausaldajad ja võlgnik on nõustunud nimetatud summas halduri tasu määramisega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Lembit Ülperi töötasuks 1 500 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 495 eurot, kokku 1 995 eurot. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuandest nähtuvalt moodustavad pankrotimenetluse kulud kokku 154 eurot, menetluskulud sisaldavad registripäringute-, transpordi- ja sidekulu ning büroo üldkulusid. Kohus on seisukohal, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluse menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada pankrotihalduri taotletud summas 154 eurot. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lg 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. TsMS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks (ning PankrS § 193 lg-st 4 tulenevalt ka sotsiaalmaks). Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotimenetluse kulud summas 154 eurot ja pankrotihalduri tasu summas 243 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks summas 80,19 eurot). Ülejäänud osas, so summas 1 257 eurot, kuulub pankrotihalduri tasu väljamõistmisele XXX. Kohustustest vabastamise menetlus XXXon esitanud 14.05.2014. a taotluse ka enda võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt, s.o enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 171 lg 2 p-des 2-5 ammendavalt loetletud asjaolusid, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei ole asjas ilmnenud. Ükski võlausaldaja vastuväiteid kohustustest

vabastamise menetluse algatamisele esitanud ei ole. Tulenevalt eelnevast tuleb XXX kohustustest vabastamise menetlus algatada. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlausaldajad usaldusisiku kandidaati nimetanud. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et võlgnikku XXX ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.