Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. veebruar 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-26149
Tsiviilasi
Swedbank AS väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4176,51 eurot
hagi
Annika
Kiisk
vastu
võla
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. juuni 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27. jaanuar 2015
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Swedbank AS (rk: 10060701), esindaja Indrek Kumm Vastustaja (kostja): Annika Kiisk (endine perekonnanimi Kraav, ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul
esindajad
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
mille kohaselt tasub ta kahe aasta jooksul hagejale 1300 eurot. Seejärel täpsustasid pooled kompromissi summat, milleks kujunes 1639,20 eurot, ning arutasid intressi lisandumise küsimust. 28.02.2013 teatas kostja, et tal on võimalus allkirjastada kokkulepe digitaalselt. Seejärel täpsustasid pooled kontaktaadresse ja kostja sissetulekute suurust. 05.03.2013 teatas kostja hagejale, et soovib enne kokkuleppe sõlmimist siiski veenduda, milles seisneb kostja võlgnevus. 06.–07.03.2013 selgitasid pooled veelkord arusaamu nõude kujunemisest ning 12.03.2013 ütles kostja, et tutvub hageja esitatud andmetega ja annab lähipäevil oma vastuse. 19.03.2013 tuletas hageja kostjale meelde, et viimane oli lubanud lähipäevil vastata, mille peale laekus kostja vastus, millest võis välja lugeda kostja keeldumise edasistest läbirääkimistest.
alles siis, kui läbirääkimiste nurjumine oli lõplikult selge. Läbirääkimisteks kulunud ajavahemiku 13.11.2012 kuni 21.03.2013 võrra pikenes hagi aegumise tähtaeg ning hagejal oli õigus hagi esitada 129 päeva võrra hiljem, s.o kuni 10.07.2013; 3) palub hageja lisada asja juurde täiendavalt tõendi, millest nähtub, et kostja esitas hagejale 21.11.2012 e-kirjas järjekordse pakkumise kompromissiks, soovides tasuda hagejale 1000 eurot. Nimetatu tõendab üheselt, et poolte vahel algasid kompromissläbirääkimised 13.11.2012 ja 21.11.2012 tegi kostja hagejale esimese konkreetse kompromisspakkumise, mille tingimuste üle peeti läbirääkimisi. Hageja ei saanud täiendavat tõendit esitada seoses kohtu menetlusnormide rikkumisega. Kohus ei selgitanud eelmenetluses hagejale täiendavate tõendite esitamise vajadust, rikkudes selgitamiskohustust ning jättes täitmata eelmenetluse ülesanded (Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-11-36880).
solidaarvõlgnevuse väljamõistmiseks.“ Edasistes e-kirjades (07., 08. ja 21.03.2013) on pooled pidanud sisuliselt õiguslikku vaidlust. Nendest kirjadest ja eriti 21.03.2013 e-kirjast tuleneb teadmine, et kostja ei ole nõus kokkuleppeid sõlmima ning kostja on avaldanud korduvalt, et tagatiste realiseerimisega sai hageja oma nõude rahuldatud. Eeltoodust on tuvastatav, et pooled pidasid läbirääkimisi vaid kahel päeval – 20.02.2013 ja 22.02.2013, ning hageja on kinnitanud läbirääkimiste nurjumist 05.03.2013 e-kirjas. Samas ei ole lõpplahendi osas tähendust, kas läbirääkimised kestsid 2 päeva või 30 päeva, sest kui ka lugeda läbirääkimised lõppenuks 21.03.2013, aegus nõue TsÜS § 168 lg 2 kohaselt ikkagi 22.05.2013; 3) ei ole apellant uue tõendi esitamist vastavalt TsMS § 633 lg-le 5 põhistanud. Kohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust. Kohus selgitab menetluses nõude materiaalõiguslikke aluseid, laseb vajadusel nõuet jmt õiguslikke asjaolusid täpsustada, mitte ei võta initsiatiivi tõendite kogumisel. Vastustaja ei näe apellatsioonkaebuse juures viidatud uut tõendit, seda ei ole ka e-toimikus, seega ei ole vastustajal võimalik selle sisu osas midagi öelda.
või selle aluseks olevate asjaolude üle, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks. Poolte vahel ajavahemikul 13.11.2012-19.11.2012 toimunud kirjavahetus tõendab, et mõlemad pooled pidasid vaidluse kokkuleppelist lahendamist võimalikuks ning kirjavahetus toimuski sellel eesmärgil. Maakohtu seisukoht, et kirjavahetus ajavahemikul 13.11.2012-19.11.2012 toimus üksnes nõude aluseks olevate dokumentide kostjale kättetoimetamiseks vajalike andmete vahetamise eesmärgil, ei ole kooskõlas kirjavahetuses väljendatud poolte seisukohtadega. Seega on maakohus hinnanud poolte vahel toimunud kirjavahetust ajavahemikul 13.11.2012-19.11.2012 ebaõigesti ning sellest tulenevalt jätnud nimetatud ajavahemiku osas TsÜS § 167 lg 1 kohaldamata. Ringkonnakohus leiab, et ajavahemik 13.11.2012-19.11.2012 tuleb lugeda läbirääkimiste pidamiseks poolte vahel ning seetõttu on hageja nõude aegumine peatunud kokku 37 päeva (lisaks ajavahemikule 13.11.201219.11.2012, s.o 7 päeva, ka maakohtu poolt tuvastatud läbirääkimiste pidamise ajavahemik 20.02.2012-21.03.2013, s.o 30 päeva). Ringkonnakohus nõustub siinjuures maakohtu põhjendustega, et poolte vahel toimusid läbirääkimised ajavahemikul 20.02.2013-21.03.2013. Maakohtu nimetatud seisukoht on kooskõlas poolte vahel toimunud kirjavahetusega (t.l 87-97) ning ebaõige on kostja seisukoht, mille kohaselt toimusid sisulised läbirääkimised poolte vahel vaid 20.02.2013 ja 22.02.2013. Hageja väide, et ajavahemikul 20.11.2012-19.02.2013 pidasid pooled suulisi läbirääkimisi, on tõendamata. Kuigi asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks avaldanud tahet pärast 19.11.2012 läbirääkimised lõpetada, ei ole ringkonnakohtu arvates hea usu põhimõttega kooskõlas arvata läbirääkimiste aja hulka ajavahemikku 20.11.2012-19.02.2013, mil sisulisi läbirääkimisi ei toimunud. TsÜS § 167 lg 1 ei välista võimalust, et aegumise peatumine võib olla korduv erinevatel ajavahemikel toimunud läbirääkimiste tõttu. Hageja nõude aegumine algas 24.02.2010 (vt käesoleva otsuse p 9) ning kui läbirääkimisi poleks peetud, oleks hageja nõue aegunud 24.02.2013. Kuna läbirääkimised kestsid kokku 37 päeva, siis arvestades nõude peatumise aega alates 20.02.2013, oli aegumine peatunud kuni 28.03.2013. Arvestades TsÜS § 168 lg-s 2 sätestatut, oleks hageja nõue aegunud kahe kuu möödudes pärast läbirääkimiste lõppemist ehk 29.05.2013. Kuna hagi esitati 24.05.2013, siis ei ole hageja nõue aegunud ning maakohtul puudus alus aegumise kohaldamiseks. Eeltoodud põhjendustel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja Swedbank AS-i hagi A. Kiiski vastu võla väljamõistmiseks saata maakohtule menetluse jätkamiseks.
praktikaga (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-190-13) ja õige ei ole hageja seisukoht, et laenuleping lõppes temapoolse ülesütlemise tagajärjel alles 04.03.2010.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.