Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.02.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-31820
Tsiviilasi
TS hagi ERGO Insurance SE vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7789,66 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.10.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TS (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX X, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Junti Kostja ERGO Insurance SE (registrikood 10017013, asukoht A.H. Tammsaare tee 47, Tallinn), lepinguline esindaja Kari Koppel
Menetluse liik Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 28.10.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud TS kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.TS esitas Harju Maakohtule 28.06.2013 hagi ERGO Insurance SE vastu kindlustusjuhtumiga tekkinud kahju hüvitamiseks.
2.Hageja ja kostja ERGO Kindlustuse AS-i vahel sõlmiti 28.09.2011 kodukindlustusleping ERGO Maksi, mis hõlmas koguriskikindlustust XXXXXXX X asuva hoone (eramu) ja koduse vara kindlustamiseks. Kindlustusperiood oli 01.10.2011 - 30.09.2012.
3.15.06.2012 esitas hageja kostjale hüvitise taotluse, sest 14.06.2012 sai hagejale teatavaks kindlustusjuhtumi toimumine. Katusekatte vahetamise käigus selgus ulatuslik kahjustus. Vesi oli aastate jooksul tormide mõjul pääsenud katusekatte alla. Katusekattel endal nähtavaid kahjustusi ei olnud. Katuse soojustus oli vett täis valgunud, oli tekkinud hallitus ning taladele mädanik. Läbijooksu tulemusena sai kahjustada elutuba, magamistuba ning tehniline ruum. 28.06.2012 teatas kostja kindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmisest. E OÜ esindaja selgituste kohaselt oli kahju tekkinud valest katuse teostusest. Kostja viitas kodukindlustuse lepingu tingimuste p 6 alapunktile 2.6, mille kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju, mille põhjuseks on ebakvaliteetne projekteerimis-, ehitus-, remondi- või hooldustöö, sobimatu või praakmaterjal. Kahju tekkimine ei olnud kostja arvates ootamatu ja ettenägematu sündmus, hoone katusel ei tuvastatud tormi, rahe või rüsijää tõttu tekkinud avasid. Kostja leidis, et tegu ei ole kindlustusjuhtumiga kindlustuslepingu nr 40685051 mõistes ning kostjal puudus alus hüvitise taotluse rahuldamiseks.
4.Hageja leidis, et kostjal puudus õiguslik alus jätta tema taotlus rahuldamata. Kindlustatud oli hoone tervikuna, sh katus. Kodu koguriskikindlustuse tingimuste KT.0646.11 p 4.2. kohaselt oli hoone puhul kindlustusobjektiks maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumidega ehitis koos selle oluliste osadega. Vastavalt tingimuste p-le 6.1. on kindlustusjuhtumiks kindlustusobjekti ootamatu ja ettenägematu kahjustumine, hävimine või kadumine. Hagejal ei olnud põhjust eeldada, et terve katusekatte all võiks olla kahjustused. Kahjustused selgusid alles katusekatte eemaldamisel. Tegemist oli kindlustusjuhtumiga VÕS § 423 lg 1 mõistes ning kindlustusandja pidi täitma oma lepingust tulenevat kohustust.
5.Kindlustusvõtja ei rikkunud katusealust kuidagi tahtlikult või teadlikult. Esmane kahjustustest teadasaamine toimus katusekatte vahetamisel 14.06.2012. Ehituspraak ei olnud tõendatud. Kahju tekkimise ja konstruktsioonide õige, projektijärgse ehitamise või projektist erineva ehitustehnilise lahenduse vahel tegelikkuses põhjuslik seos puudus. Hageja leidis, et kindlustusandja poolt korraldatud ekspertiis ei olnud pädev.
6.Vastavalt E OÜ hinnangule oli hagejale tekkinud kahju suuruseks 7789,66 eurot. E OÜ arvamuse kohaselt oli tegemist sadevee ülesvooluga soodsate tuulte korral sindlite vahelt otse katuse konstruktsiooni. Ka oli nimetatud arvamuse kohaselt kadunud ilmastiku mõjul bituumensindlitelt pealmiseks kaitseks mõeldud kividelt kate, mis vähendas oluliselt materjali füüsikalisi omadusi. Tegemist oli loodusmõjudest tingitud õnnetusega, millise kahju tekkimist hõlmas hageja sõlmitud kindlustusleping.
7.Ehituspraak ei olnud tõendatud ja kostja korraldatud ekspertiis ei olnud pädev. Hoone katusel olid tuulutuskorstnad ning tuulutusvahed, mis nähtub kohtule esitatud fotodest. Hoone ehitamisel 1996.a lähtuti tollel ajal kehtinud ehitusnormidest, mida tõendab AS T hinnang. Hoonele anti 03.07.1996 ehitusluba nr 735, hilisemalt ka kasutusluba. Kui oleks esinenud mittevastavusi seadusele, ehitusnormistikule, materjalile, mittevastavust projektile või ebakvaliteetset ehitamist, ei oleks viidatud dokumente ehitisele väljastatud. Kostja sõlmis kindlustuslepingu nimetatud dokumente omades, vastavatest otsustustest teades ja nendega tutvudes. Kostja andis kindlustuskaitse kehtinud reeglite kohaselt rajatule.
8.Kahju tekkimine pikaajalise protsessi mõjul ei tähenda, et kahju juhtum oleks olnud vähem ootamatu või ettenägematu. XXXXXXX X eramu katuse alt leitud kahjustused ei olnud oodatud, ette aimatavad ega ette arvatavad. Ehitise suhtes, millele on antud ehitus- ning kasutusluba ja on ehitatud kehtinud nõuete ja eeskirjade kohaselt, ei teki kahtlusi või ootusi kahjustuste tekkeks. Kahjustused ning nende ulatus selgus katusekatte eemaldamisel ning seega ootamatult. Kahjustused ei olnud visuaalsel vaatlusel nähtavad ega ilma katust eemaldamata tuvastatavad.
9.AS T kinnitas, et katusekate paigaldati vastavalt projektile. Kui projekt ei oleks vastanud toona kehtinud nõuetele, ei oleks saanud hoone ehitusluba. Katusele olid paigaldatud tuulutuskorstnad. AS T hinnangul tekkisid kahjustused ilmastikust tulenevalt ehk vihmavee katuse kattest läbivoolamise tõttu. Vee läbivoolu tingisid tugevad tuuled ja tormid, mis sundisid vett liikuma läbi võimalike mikroavade, mis pikema aja jooksul pideva külmumise ja sulamise toimel suurenesid. Seega on tuvastatud koguriskikindlustuse tingimuste p 6.2.8. kohane avade olemasolu ning kahjustuste tekkimine ilmastiku, tormi ja jää mõjul, mistõttu oli katusel kehtiv kindlustuskate.
10.E OÜ on samuti kinnitanud, et põhiliseks lekke põhjuseks võis pidada sadevee ülesvoolu „soodsate“ tuulte korral, sindlite vahelt otse katuse konstruktsiooni. Lisaks oli ilmastiku mõjul kadunud pealmiselt kaitseks mõeldud kiltkivi kate, mis oluliselt vähendas materjali füüsikalisi omadusi. Hageja leidis, et muus osas lähtus E OÜ hinnang käesoleval ajal kehtivatest ehitusnõuetest, mis on eksitav, sest regulatsioon on 17 aasta jooksul muutunud ja kindlustusandja andis kindlustuskaitse lähtuvalt kehtinud reeglite kohaselt rajatule. E OÜ kinnitas ise, et katusekatte paigaldamise ajal ei nõutud aluskatet. Ebakvaliteetset projekteerimis-, ehitus-, remondi- või hooldustööd, sobimatut või praakmaterjali ei ole kehtivalt tuvastatud.
11.Ekspertiisiakt nr RTE 20/14 ei saa olla olulist tähtsust omavaks tõendiks, akt ei vasta „Ehitise ekspertiisi tegemise korrale“. Korra § 6 lg 1 kohaselt koostatakse ehitise ekspertiisi tulemusena ehitise ekspertiisi aruanne, milles antakse ehitise ja selle põhiliste tehniliste lahenduste lühiiseloomustus, info ehitise ehitanud isiku ja tema vastavuse kohta ehitusseaduse §-des 41 ja 47 toodud nõuetele, informatsioon ehitise vastavuse kohta ehitisele ettenähtud nõuetele ja ehitises kasutatud tehniliste lahenduste põhjendatusele ning esitatakse kokkuvõtlik üldine hinnang ehitisele. Töö nr RTE 20/14 koostamisel ei ole lähtutud tegelikest faktilistest asjaoludest. Ekspert käis tema kasutuses olnud materjaliga ümber hoolimatult ning suhtus algandmete kogumisse
pealiskaudselt. Ekspert leidis, et algselt oli hoone ehitusprojektis planeeritud hoonele profiilplekk-katus, kuid hageja esitatud joonised, kus on katusekate Icopal, on ilma aadressita ega kuulu suure tõenäosusega ehitusprojekti koosseisu. Hageja leidis, et ekspert ei ole tutvunud kõigi materjalidega ega Tallinna Linnavalitsuse arhiivis säilitatava hoone projektdokumentatsiooniga. Hageja esitatud 1996.a augustikuu dateeringuga joonistel on olemas viide krundile nr 48 ja tellijaks on KG AS, mistõttu on plaanid seostatavad XXXXXXX XX X hoonega vaatamata otsese aadressi puudumisele. Eksperthinnang ei tugine eksperdi oskustele ja teadmistele, vaid lähtub tõenäosusest, mis ei saa olla eksperthinnangu andmise aluseks. Ekspert kasutas hinnangu andmisel läbivalt fraasi „suure tõenäosusega”, mis viitab asjaolule, et ekspert ei olnud oma hinnangutes kindel ja andis oletatavaid järeldusi. Ekspert leidis, et ehitusprojekt oli pealiskaudselt ja vigaselt seotud konkreetse hoone ning krundiga, kuid ei selgitanud, millistele erinevustele ta oma arvamuse esitamisel tugines. Kostja vastuväited
12.Kostja hagi ei tunnistanud. Kahjujuhtum ei olnud kindlustusjuhtum.
13.14.06.2013 esitas hageja kostjale e-kirja teel teatise, mille kohaselt ta avastas eelmisel õhtul katuse katte vahetamise käigus ulatusliku kahjustuse. Deklareeritud andmete kohaselt oli vesi sattunud katusekatte alla. Katusekattel endal nähtavaid kahjustusi ei olnud, aga katuse soojustus oli niiske ja hallitas ning taladel oli mädanik sees. Sündmuskohal käis olukorraga tutvumas E OÜ esindaja, kelle hinnangu kohaselt oli põhiliseks lekke põhjuseks sadevee ülesvool „soodsate“ tuulte korral, mis toimus silindrite vahelt otse katuse konstruktsiooni. Kuna katuse konstruktsioonis puudus igasugune tuulutus ja hingavus, siis niiskus akumuleerus ja tekitas puidust kandekonstruktsioonides soodsa kasvupinnase puitu lagundavatele seentele. Lisaks oli kadunud ilmastiku mõjul bituumensindlitelt kaitseks mõeldud kiltkivi kate, mis oluliselt vähendas materjali füüsikalisi omadusi.
14.Poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu lahutamatuteks osadeks on kindlustuslepingute üldtingimused KT.0806.11, kodu koguriskikindlustuse tingimused KT.0646.11 ja kindlustuslepingu sooviavaldus nr 40685051. Koguriskikindlustusega olid kaetud kõik ootamatud ja ettenägematud kahjujuhtumid, mis ei olnud välistatud. Üldised välistused olid toodud kodu koguriskikindlustuse tingimuste p-s 6, mille alapunkti 2.6 kohaselt ei kuulunud hüvitamisele kahju, mille põhjuseks oli ebakvaliteetne projekteerimis-, ehitus-, remondi- või hooldustöö, sobimatu või praakmaterjal. Alapunkti 6.2.8 kohaselt ei kuulunud samuti hüvitamisele kahju, mille oli põhjustanud hoone või rajatise avadest, läbi katuse, seinte või muude ehitustarindite sisse tunginud vihm, lumi või lume sulamise vesi, rahe või rahe sulamise lumi, v.a juhtumid, kui avade tekkimine on saanud võimalikuks tormi, rahe või rüsijää tõttu. Tekkinud avad peavad olema tuvastatavad. Tormi all mõisteti tingimustes tuult kiirusega keskmiselt või puhanguti vähemalt 18 meetrit sekundis.
15.Katusekonstruktsioonide kahjustused tekkisid pikema ajaperioodi jooksul ja olid tingitud ebakvaliteetsest katuseteostusest. Sellist kahju tekkimist ei saa pidada ootamatuks ja ettenägematuks sündmuseks. Samuti ei tuvastatud katusel tormi, rahe või rüsijää tõttu tekkinud avasid. E OÜ tuvastas, et katuse konstruktsioonis on ehituspuudujääke, s.t katuse konstruktsioonis puudus igasugune tuulutus, mistõttu oli tekkinud katuse katte alla niiskus. Ehitusvigade tõttu tekkinud kahjujuhtumid on kindlustustingimuste kohaselt välistatud. Katuse kahjustamine oli pikaajaline protsess, mitte ootamatu ja ettenägematu sündmus. E OÜ hinnangu puhul ei olnud tegemist ekspertiisiga, vaid kahju põhjuse välja selgitamisega.
16.Eksperdi järeldused tööde tegemise kohta ilma projektita ning sindlite halva paigalduskvaliteedi kohta kinnitavad kostja seisukohti. Katusekonstruktsioonis puudus toimiv tuulutus, mis soodustas puitu lagundavate seente arengut, kuna konstruktsiooni sattunud vaba vee kuivamine (aurustumine) oli takistatud seoses ventilatsiooni puudumisega. Lisaks on ekspertiisile lisatud AS T ehitusjuhi teade, mille kohaselt ilmnesid vana katuse lammutamisel probleemid, mille tekitajaks oli ehituspraak. Esimese astme kohtu otsus
17.Harju Maakohus jättis 28.10.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
18.Pooled vaidlesid selle üle, kas toimus kindlustusjuhtum ning kas kostja peab hüvitama hagejale tekkinud kahjuna 7789,66 eurot. Kindlustuspoliisist nr 40685051 nähtus, et perioodil 01.10.2011 - 30.09.2012 oli koguriskikindlustusega kindlustatud eramu aadressil XXXXXXX X, Tallinnas. Lepingu suhtes kohaldusid kindlustuslepingute üldtingimused KT.0806.11 ja kodu koguriskikindlustuse tingimused KT.0646.11. Kodu koguriskikindlustuse tingimuste KT.0646.11 p 6.1. järgi loeti kindlustusjuhtumiks kindlustusobjekti ootamatut ja ettenägematut kahjustumist, hävimist või kadumist. Tingimuste p 6.2.6 järgi ei kuulunud hüvitamisele kahju, mille põhjuseks on ebakvaliteetne projekteerimis-, ehitus-, remondi- või hooldustöö, sobimatu või praakmaterjal. Tingimuste p 6.2.8. järgi ei kuulunud hüvitamisele kahju, mille on põhjustanud hoone või rajatise avadest läbi katuse, seinte või muude ehitustarindite sisse tunginud vihm, lumi või lumesulamise vesi, rahe või rahesulamise vesi, v.a. juhtumid, kui avade tekkimine on saanud võimalikuks tormi, rahe või rüsijää tõttu. Tekkinud avad peavad olema tuvastatavad. Tormi all mõisteti tingimustes tuult kiirusega keskmiselt või puhanguti vähemalt 18 m sekundis. Samuti oli p 6.2.4. järgi välistatud kahju hüvitamine, mille oli põhjustanud kindlustusobjekti tavapärane kulumine ja määrdumine, riknemine, korrodeerumine, materjali väsimine, kõdunemine, seenkahjustus, vamm, pikaajaline lagunemine. Kindlustuslepingute üldtingimustest KT.0806.11 nähtub, et kindlustusriskiks loeti ohtu, mille vastu kindlustatakse. Kindlustusjuhtum oli kokku lepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva kohustuse. Kindlustuslepingu sõlmimise sooviavaldusest nr 40685051 nähtus, et hageja soovis kindlustada eramut XXXXXXX X, Tallinnas, mis oli ehitatud 1997.a. Avalduse kohaselt oli hoone üldpind 320 m2.
19.Hageja esitas kostjale 15.06.2012 hüvitise taotluse, mille kohaselt ta sai kindlustusjuhtumist teada 14.06.2012 kell 09.50. Hageja kirjelduse kohaselt oli vesi aastate jooksul vihma ja tormi koosmõjul pressinud ennast katusekatte alla, mistõttu osa katusetalasid oli niiskuse tõttu mädanenud ja soojustus oli vett täis. Kohtu eelistungil kinnitas hageja, et ehitisel oli olnud ka varasemaid läbijookse. Hageja selgituse järgi oli vesi aastate jooksul tormide mõjul leidnud pääsu katusekatte alla. Katusekattel endal nähtavaid kahjustusi ei olnud. Kirja järgi oli katuse soojustus niiske ja hallitas, taladel oli mädanik sees. Kostja keeldus 28.06.2012 teatega kahju hüvitamisest, viidates sellele, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Kostja viitas E OÜ selgitustele, mille järgi puudus katuse konstruktsioonis igasugune tuulutus. Kostja vastuse järgi tekkis kahju valest katuseteostusest.
20.Eeltoodule tuginedes leidis kohus, et 14.06.2012 tuvastatud juhtum oli kahju, mille ilmnemine ei olnud hagejale ootamatu. Vee läbijookse oli varasemalt esinenud korduvalt ning hageja avaldas ise, et kahjustused olid tekkinud pikema ajaperioodi jooksul. E OÜ hinnangust olukorrale nähtus, et esimene läbijooks toimus 2009.a. Elutoas ja magamistoas oli esimene läbijooks 2011.a suvel. Hinnangus on põhiliseks
lekke põhjuseks peetud soodsate tuulte korral sadevee ülesvoolu sindlite vahel katusekonstruktsiooni. Katuse konstruktsioonis puudus igasugune tuulutus ja hingavus, mistõttu niiskus akumuleerus ja puidust kandekonstruktsioonides tekkis soodus pinnas puitu lagundavatele seentele. Hinnangu järgi pidi tuuletõkke plaadi ja bituumensindlite laudaluse vahel olema tuulutus vähemalt 5 cm. Lisaks oli ilmastiku mõjul kadunud bituumensindlitelt kaitseks mõeldud kiltkivi kate, mis oluliselt vähendas materjali füüsikalisi omadusi. Hinnangule lisatud fotodelt nähtub, et katusekattel väliseid kahjustusi ei olnud.
21.Kohus ei nõustunud hageja väidetega, et kostjal ei olnud õigust kaasata E OÜ-d, sest poolte vahel puudus VÕS § 490 lg-le 1 vastav kokkulepe eksperdi määramise kohta ning eksperti ei nimetanud ka kolmas asjas mitteosalev isik. E OÜ hinnang ei ole ekspertarvamus. Kostjal oli kindlustusandjana õigus ja kohustus läbi viia kahjukäsitluse toiminguid selleks, et tuvastada kahjujuhtumi toimumine ja tekkinud kahju suurus. Võlaõigusseadus ega poolte vahel sõlmitud kindlustusleping ei näe ette, et kostja ei võinud kahjukäsitluse toimingute läbiviimisel kasutada kolmandate isikute abi. Lisaks on hageja täielikult nõustunud E OÜ poolt hinnatud kahju suurusega.
22.AS T hinnangust nähtub, et hoone ehitamisel 1996.a lähtuti kehtivatest ehitusnormidest, mis on tänaseks oluliselt muutunud. Kahjustused tekkisid vihmavee läbivoolust läbi katusekatte. AS T leidis, et katusekate oli paigaldatud vastavalt projektile, kuid arvamusest ei nähtu, kas või millist projekti AS T seejuures hindas. AS T hinnangu järgi olid katusele paigaldatud tuulutuskorstnad, mis õhutasid tuuletõkke pealset osa. Samas on hinnangus mööndud, et mõned kahjustused võisid olla tingitud puudulikust õhuvahetusest, sest eraldi tuulutuskanalit ei olnud tuuletõkke peale rajatud, mida kehtivates ehitusnormides praegu nõutakse. Millised on kehtivad ehitusnormid praegu, millised olid nõuded 1996.a ning kuidas need nõuded erinesid või kuidas nõuete erinevus tingis kahju tekkimise, AS T hinnangus välja toodud ei ole. Hageja esitatud fotost nähtuvad katusel olevad korstnad, kuid kas või milline neist on tuulutuskorsten, fotodest järeldada ei saa.
23.Hageja esitas kohtule ilma esileheta ja ilmselt ebatervikliku osa hoone projektist koos lõigetega ning koos asendiplaaniga. Esitatud projektdokumentatsioonil puudub esileht ning esimesel lehel on paljundamisel midagi kinni kaetud. Hageja esitas kohtule ka ehitise olulised tehnilised andmed. Esitatud projekti väljavõtte p 3.6. järgi tuli hoone katus katta Icopal katusekattega KÄRG laudalusele. Laudaluse rajamisel tuli kasutada 95 mm laiuseid laudu. Puit pidi vastama IV kategooria nõuetele ja niiskus ei tohtinud ületada 17%. Lauad tuli naelutada 60-75 mm pikkuste kuumtsingitud naeltega. Kandekonstruktsiooniks olid puitsarikad. Sadevete rennid ja torud tuli valmistada tsingitud plekist ja kinnitusdetailid pidid olema kuumtsingitud. Projekti väljavõte ei sisaldanud nõudeid katusealusele tuulutusele ning puudusid ka mistahes viited tuulutuskorstnatele. Hoone lõigetes puudub viide hoone aadressile. Lõigete järgi tuli katusekate KÄRG paigaldada otse laudadest alusele ilma mistahes tuulutuseta. Hoone lõigetest ei nähtu tuulutusavade ega tuulutuskorstnate olemasolu. Ehitise oluliste tehniliste andmete järgi pidi aga katuse kate olema profileeritud metall, mitte Icopal kate KÄRG. Ehitise tehniliste andmete kohaselt pidi ehitise suletud netopinna suuruseks olema 291,3 m2 (mitte kindlustusavalduses märgitud 320 m2).
24.Hageja poolt täiendavalt esitatud projektdokumentatsioonist nähtub, et projekti joonised reeglina sisaldasid viidet elamu krundi numbrile. Lõikes A-A on toodud viide krundile nr 48 ning katusekatte materjalina on ette nähtud profiilplekk, mitte Icopal kate KÄRG. Antud lõige erineb varasemast hageja poolt kohtule esitatud lõikest, kus puudus viide krundi numbrile. Joonistest toimiku 1. kd, lk 145-148 nähtub, et profiilpleki paigaldamisel oleks väline katusekate olnud laineline ning oleksid
tekkinud loomulikud tuulutuse avad pleki ja selle all oleva laudise vahel. Hageja esitatud krundi 48 muudatuste maksumuse andmetest nähtub, et elamus tehti mitmeid muudatusi erinevalt algsest projektist, kuid see muudatuste nimekiri ei sisalda muudatusi katuse osas. Projekti seletuskirjas on kirjas alajaotus „Katus“, mille järgi tuli katus katta Icopal katusekattega KÄRG.
25.Eeltoodud tõenditele tuginedes leidis kohus, et algselt nägi XXXXXXX X elamu projekt ette profiilplekk-katuse rajamise, mille puhul oleksid tekkinud loomulikud tuulutuse avad pleki ja selle all oleva laudise vahel. Ehituse käigus on ilmselt otsustatud asendada profiilplekk-katus Icopal katusekattega KÄRG. Kas seejuures tehti ka nõuetekohane projekti muudatus, kohtule esitatud tõenditest üheselt järeldada ei saa, sest hageja esitatud joonistel puudub viide XXXXXXX X krundile. Igal juhul nähtub nendest joonistest, mis puudutasid Icopal katusekatte KÄRG paigaldamist, et neis ei nähtud ette tuulutusavade või tuulutuskorstnate rajamist. Millise projekti järgi on ehitatud hoonele väidetavalt hageja esitatud fotodest nähtuvad korstnad, projektdokumentatsioonist järeldada ei saa. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele välja toonud ega tõendanud, et projekti joonised Icopal katusekatte paigaldamise kohta ilma tuulutuskanaliteta vastasid ehitamise ja projekteerimise nõuetele 1996.a või 1997.a. Samuti võib hoone tegeliku netopinna ning projektdokumentatsioonis kirjas oleva netopinna erinevusest järeldada, et hoonet kas ei ehitatud täielikult projekti järgi või see on hiljem ümber ehitatud.
26.Hageja esitas kohtule ehituse vastuvõtukomisjoni akti 12.06.1997, mille järgi esitati vastuvõtmiseks eramu, mille projekt oli koostatud IK poolt (AS R ja K) ning kinnitatud Tallinna Linnavalitsuses 03.07.1996 nr 25/17. Kohus leidis, et ainuüksi ehitise vastuvõtmise aktist ei saa järeldada, et katusekatte paigaldamise osas oli ehitis rajatud nõuete- ja projektikohaselt. Aktist ei ole võimalik järeldada, kas või millises osas kontrolliti katusekonstruktsioonide puhul vajaliku tuulutuse olemasolu. Seda, et kindlustusandja oleks juba esimese kindlustuslepingu sõlmimisel või ka vaidlusaluse kindlustuslepingu sõlmimisel tutvunud kogu hoone projektdokumentatsiooniga ning hinnanud hoonet nõuetele vastavalt ehitatuks, ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud.
27.Kohtumenetluse käigus läbi viidud XXXXXXX X hoone katusekonstruktsioonide niiskuskahjustuste ekspertiisist nähtus, et ekspertiis hõlmas elamu ülevaatust, andmete kogumist ning nende analüüsimist. Ekspert selgitas oma arvamuses, et talvekuudel liigub niiskus hoonete välispiiretes seestpoolt väljapoole ning mineraalvillaga soojustatud puitkarkasskonstruktsioonide puhul kondenseerub vesi sageli suurema veeaurutakistusega materjali sisepinnal. Ekspert viitas, et hoone katusekonstruktsioonide soojustuseks oli mineraalvill ja tuuletõkkeplaat, kuid aurutõkkekile olemasolu ei kinnitanud ükski joonis ega foto. Seetõttu pidas ekspert võimalikuks, et vee aur kondenseerus tuuletõkkeplaadi alumises osas külmadel perioodidel oktoobrist märtsini, mis omakorda tõstis puitkonstruktsioonide niiskusesisaldust ja suurendas mineraalvilla soojajuhtivust. Ekspert märkis, et aastatel 1996 - 1997 kehtisid projekteerimisel Eesti Projekteerimisnormid, mille järgi tuli ehitusloa taotlemiseks esitatud ehitusjooniste kirjanurka märkida hoone aadress või krundi andmed. Ekspert rõhutas, et XXXXXXX X hoone algsel ehitusprojektil oli planeeritud profiil-plekk katus ning kõigil joonistel oli viide ehituskrundile. Hageja esitatud joonistel, kus katusekatte materjaliks on Icopal KÄRG kate, puudus viide ehituskrundile või aadressile. Ekspert leidis, et järelikult muudeti hoone konstruktsioone töö käigus ilma projekti muutmata ning tööd teostati ilma projektita. Kohus nõustus nende järeldustega, sest hageja poolt esitatud projektdokumentatsioonis oli samuti algselt ette nähtud profiilplekk-katuse rajamine ning Icopal katusekatte
paigaldamist ette näinud joonistes puudusid viited XXXXXXX X elamule või krundile.
28.Lisaks leidis ekspert, et sindlite paigalduskvaliteet oli katuseakende piirkonnas halb, mistõttu kate oli akende ümbruses kinnitustest lahti tulnud. Kõige ulatuslikumad niiskuskahjustused olid põhjustatud katuseakende piirkonna läbijooksust. Kahjustuste suure ulatuse lisapõhjuseks oli toimiva tuulutuse puudumine katusekatte aluslaudise ja soojustuse vahel. Ekspert selgitas oma arvamuses erinevate seenkahjustuste olemust ja tekketingimusi ning märkis, et kõige kiirem puitu langundava seene areng toimub umbes 0,75 m aastas. XXXXXXX X katuse konstruktsioonis levis eksperdi hinnangul Korgiku perekonnast pärit seen ning kahjustuste vanuseks oli vähemalt 4-5 aastat. Vee kondenseerumine soodustas kahjustuste leviku tingimusi, kuid ei olnud põhiliseks põhjuseks, sest seene aktiivseks arenguperioodiks on ajavahemik maist septembrini. Samuti ei mõjutanud puitkonstruktsioonide sellist kahjustumist katusekatte rikked, sest mädanikku esines ka riketest kõrgemal. Toimiva tuulutuse puudumine katusekatte aluslaudise ja soojustuse vahel soodustas puitu lagundavate seente arengut, sest vaba vee kuivamine oli takistatud ventilatsiooni puudumise tõttu. Ekspert leidis, et katusekatte paigaldusvigade tõttu katuse puitkonstruktsioonidesse sattunud vesi põhjustas kestva kõrge niiskusesisalduse, mis tekitas soodsa keskkonna seente arenguks. Eksperdi arvates ei olnud tõendatud katuse ehitamine projektiga kooskõlas. Projekt nägi ette profiilplekist katuse paigaldamise ning katuse konstruktsioon vastas profiilpleki paigaldamise nõuetele. Joonistel, mis nägid ette Icopal katte, puudus seos XXXXXXX X elamuga. Ekspertarvamusele lisatud fotodelt nähtuvad puidu seenkahjustused. Samuti nähtub arvamusele lisatud projekti joonistest, et algselt oli projektis ette nähtu profiil-plekk katuse paigaldamine. Lõikel, millel nähti ette Icopal kätte KÄRG paigaldamine, puudus viide konkreetsele hoonele. Ekspertarvamuse lehel 27 selgitas ekspert näitlikult, milline oli olemasolev olukord ja milline oleks olnud olukord siis, kui oleks paigaldatud profiilplekk-katus. AS T teatest hagejale nähtus, et ettevõte pidas probleemiks bituumensindlite paigaldamist otse tiheda laudise peale. Sindlite paigalduse kvaliteet oli halb. Katusel oli soojustuse ja puitaluse vahele jäetud tuulutusvahe, aga sellel puudus väljund, polnud tehtud korstnaid ega tuulduvat harja. Ekspertarvamusele lisatud fotost lk 30 nähtub tuulutuse puudumine.
29.Kohus leidis, et asjas ei ole tõendatud kindlustusjuhtumi toimumine. Tegemist ei olnud kahjuga kodu koguriskikindlustuse tingimuste p 6.1 mõistes, mis luges kindlustusjuhtumiks kindlustusobjekti ootamatut ja ette nähtamatut kahjustumist, hävimist või kadumist. Kahjustused tekkisid pikaajalise perioodi jooksul. Enne katusekatte avamist ja kahjustuste ulatuse kindlakstegemist oli aset leidnud mitu vee läbijooksu. Vee läbijooksud tekkisid ekspertarvamuse järgi katusekatte paigaldusvigade ehk ehitusvigade tõttu. Toimiva tuulutuse puudumise (ehk samuti ehitus- ja projekteerimisvea tõttu) ei saanud konstruktsiooni sattunud vesi kuivada, mis omakorda soodustas puitu lagundavate seente arengut ja suurendas kahjustusi. Kahjustuste tekkimise aeg oli ekspertarvamuse järgi vähemalt 4-5 aastat, mistõttu ei saanud tegemist olla ühelgi viisil ootamatu kahjustusega. Kahjustused tekkisid tingimustes, mille olemasolu tõttu ei olnud kindlustustingimuste p-de 6.2.4, 6.2.6. ja
6.2.8.järgi selgelt tegu kindlustusjuhtumiga.
30.Hageja viidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 20.02.2012 määrusega nr 15 kehtestatud „Ehitise ekspertiisi tegemise korra“ § 1 lg 2 järgi ei reguleeri määrus ekspertiiside tegemist tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluse käigus. Seega ei pea tsiviilkohtumenetluse käigus teostatud ekspertiis nimetatud määruses toodud vormi- ja sisunõuetele vastama ning kohus ei pea kontrollima ekspertarvamuse vastavust nimetatud määruse nõuetele. Hageja heitis eksperdile ette
projektdokumentatsiooni puudulikku analüüsi ja Tallinna Linnavalitsuse arhiivis säilitatavate dokumentidega tutvumata jätmist, kuid hageja ei ole ise esitanud kohtule selgitustele vaatamata nõuetekohast elamu projekti. Hageja poolt kohtule esitatud projektdokumentatsioonis esinevad samad puudused, millele viitas ekspert. Asjaolu, et ekspert kasutas arvamuse põhjendavas väljendit „suure tõenäosusega“, ei muuda arvamust ebausaldusväärseks, sest ekspert vastas selgelt kõigile kohtu esitatud küsimustele.
31.Praeguses vaidluses ei hinda kohus seda, kas kindlustusvõtja ise on vastutav hoonele tekkinud kahju ja/või ebakvaliteetse ehitamise ning projekteerimise eest. Kindlustusandja saab kindlustusvõtjale kindlustuslepingu alusel maksta hüvitise välja vaid siis, kui kahju tekkis kindlustusjuhtumi tagajärjel. Kindlustuslepingus ei loetud kindlustusjuhtumiks mitte igasugust ja mistahes põhjustel hoonele tekkinud kahju, vaid sellist kahju, mis tekkis mõne ootamatu sündmuse tagajärjel. Selgelt oli välistatud sellise kahju hüvitamine, mis oli tingitud ebakvaliteetsest ehitamisest või projekteerimisest, seenkahjustuste levikust või vee tungimisest läbi katuse tavapärases olukorras (ilma erakordsete loodusoludeta). Asjas kogutud tõenditest nähtus, et hoone katuse projekteerimisel muudeti algselt planeeritud katusekatte materjali, jäeti projekteerimata tuulutus ning katusekate paigaldati ebakvaliteetselt, mis omakorda põhjustas vee tungimise läbi katuse, vee kondenseerumise ning seenkahjustuste tekkimise ja leviku 4-5 aasta jooksul. Seega ei tekkinud kahju kindlustusjuhtumi tagajärjel ning kostjal ei ole hageja ees kindlustuslepingust tulenevat hüvitamise kohustust. Apellatsioonkaebus
32.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta vastustaja kanda.
33.Maakohtu otsus on oma põhistuses ning järeldustes, aga ka tõendite hindamise osas ekslik, kohus rikkus menetlusõiguse reeglistikku. VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Ühtki VÕS § 423 lg-s 2, § 452 lg-s 1 või 2 nimetatud alustest kindlustusjuhtumi toimumist välistavana või kindlustusandja poolt kahju hüvitamise kohustusest vabastavana praegusel juhul ei esine.
34.Kodukindlustus ERGO Maksi hõlmas kindlustuskoha, aadressil XXXXXXX X, Tallinnas asuva hoone (eramu) ja koduse vara. Hoone üheks elemendiks ning osaks on selle katus ning katusekonstruktsioon. Kahjustused ja selle iseloom selgusid katusekatte avamisel, kahju tekkimine ja kahju ise oli ootamatuseks. Ükski kehtiv regulatsioon, kohtupraktika ei sätesta kindlustusjuhtumi saabumisele ajapiirangut. Ei ole sätestatud kindlustusandja vabanemist vastutusest, kui kahjustus on toimunud pikema aja jooksul. Kõik kindlustusjuhtumid on käsitletavad õnnetusena, kõik õnnetused on oma olemuselt aga ootamatud. Eeltoodust tulenevalt on alusetu kohtu hinnang, et kahju ilmnemine ei olnud hagejale ootamatu. Kohus ei ole oma positsiooni selgelt põhistanud ega selgitanud, milline on ootamatult tekkinud kahju ning millistel alustel 15.06.2012 tuvastatud hagejale tekkinud kahju seda ei ole, peale selle, et kahju tekkis ajapikku. Asjaolu, et kahjustus võis tekkida pikaajalise protsessi mõjul, ei tee kahjujuhtumit vähem ootamatuks või ettenägematuks.
35.E OÜ andis arvamuse kostja tellimusel ning jättis tähelepanuta nii tuulutuskorstnate kui tuulutusavade olemasolu, mis on tõendatud pildiliste tõenditega. Tuulutuskorstnate ning tuulutusvahede olemasolu kinnitas oma hinnangus ka AS T ning kohus. Adekvaatne aga ei ole kohtu hinnang selle kohta, et fotolt ei ole aru
saada, millised fotol olevatest korstnatest on tuulutuskorstnad – see küsimus oleks tulnud lahendada kohtumenetluses enne otsuse tegemisele asumist, mitte aga tuua omi kõhkluse välja alles otsuses. Kohus jättis välja selgitamata asjas olulist tähendust omavad asjaolud, tõi otsusesse oma kõhklused, mis ei andnuks alust ühepoolse järelduse tegemiseks ning ei ole võtnud seisukohta tõendites sisalduva võimaliku vastuolu osas. Kohus ei ole täitnud eelmenetluses ette nähtud ülesandeid.
36.Kohus selgitas hagejale, et viimasel tuleb tõendada hoone ehitamist kehtinud nõuete kohaselt, kuid hageja esitas kohtule ebatervikliku osa hoone projektist. Kohus leidis, et täiendavalt esitatud projektdokumentatsioon oli varasemalt esitatust erinev. Kohtu viidatud järeldused on kummastavad. Kui varasemalt esitatud dokumentatsioon oli puudulik (ebaterviklik) ning hiljem esitatu oli terviklik, siis ei saab ette heita tervikliku dokumentatsiooni erinevust ebaterviklikust. Menetluslikult oli tegemist korrektse toimimisega tervikliku dokumentatsiooni esitamisel. Hageja poolt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kinnitusega Inseneribüroo „R & K” poolt koostatud ühepereelamu „FRED” tehnilise projekti esitamise tingis asjaolu, et kohtu poolt nimetatud ekspert ei olnud arhiivis oleva projektdokumentatsiooniga, ehk ekspertiisi läbiviimiseks vajaliku põhilise alusdokumentatsiooniga, üldse tutvunud. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis asuvast projektdokumentatsioonist oleks ekspert pidanud asja lahendamisel ka lähtuma. Kõnealune dokumentatsioon esitati kohtule esmakordselt 09.01.2014 ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kinnitusega korduvalt.
37.Kohus leidis, et algselt nägi XXXXXXX X elamu projekt ette plekkkatuse rajamise. Kui kohtule oli hageja poolt esitatud vastava kinnitusmärkega projektdokumentatsioon, mida ka kohus kinnitab, siis on kohus selline järeldus arusaamatu. Ka kohtu eelnev arutlus selleks võimalust ega õigustust ei anna. Apellant selgitab, et kohtule esitati erineval ajal mitmeid tõendeid, kuid dokumentatsioon, milles on katusekatteks plekkmaterjal, oli esitatud näitamaks, millised muudatused nähti ette ja tehti ehituses pärast kahjustatud katuse avamist ehk kindlustusjuhtumi saabumist. On üllatav, et kohus esitatud tõendeid alles kohtuotsuses selliselt käsitleb, et kohus oma otsuses sisuliselt vaidlustab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti faktilised andmed ning kasutusloa kui õigusjõus oleva haldusakti.
38.Kohtuotsuses on ebaselgus tehnilistes üksikasjades. Kohtu ehitustehniline arutlus, et profiilpleki paigaldamisel oleks väline katusekate olnud laineline ning oleksid tekkinud loomulikud tuulutuse avad pleki ja selle all oleva laudise vahel, ei ole millegagi põhjendatud – profiilplekist või mõnest muust lainelisest materjalist katusekatet ei paigaldata sugugi mitte selle tõttu, et tuulutust tagada. Kui nii saaks tehniliste küsimuste üle arutleda, siis muu materjaliga kui profiilplekk ei olekski õige katust katta. Kohtu arutlus projektide erinevuse osas ei ole mõistetav pädeva võimuorgani kinnitusega dokumentatsioon olemasolul, mille kohaselt toimus ehitamine ja millisele lahendusele anti hiljem kasutusluba. Õigustatud on hageja kriitika kohtumenetluse käigus läbi viidud katusekonstruktsioonide ekspertiisi kohta 11.08.2014 dokumendis „Hageja seisukoht ekspertiisi nr RTE 20/14 kohta”. Kriitikata eksperdi koostatud akti hinnates asus kohus vaidlema AS-iga T selles, et ei ole selge, millist projekti viimane hindas, jättes mulje haginõude vaidlustamise võimaluste eesmärgipärasest otsimisest.
39.Kohus asus seisukohale, et Vastuvõtukomisjoni aktist 12.06.1997 ainuüksi ei saa järeldada, et katusekatte paigaldamise osas kontrolliti katusekonstruktsioonide puhul vajaliku tuulutuse olemasolu. Tegemist oli dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 1 mõttes. Kohus vaidlustas sisuliselt tõendis sisalduva teabe, milleks puudus igasugune alus, ehk siis kohus leidis sisuliselt, et kasutusluba anti ebaseaduslikule ehitisele.
40.XXXXXXX X eramu ehitamine 1996.a. toimus kehtinud ehitus- ja planeerimisseaduse § 51 ja 52 kohaselt kohaliku omavalitsuse järelevalveinseneri kontrolli all. Ehitamiseks oli vajalik ehitusluba. Ehitusluba ei oleks antud, kui 1) ehitusprojekt ei vastanuks kehtestatud detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele; 2) ehitusprojekti ei oleks koostanud või kontrollinud kõrgharidusega arhitekt ja vastava ehituseriala kõrgharidusega insener; 3) projekteeritud ehitis kahjustanuks asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi ja naabriga ei oldud saavutatud kokkulepet; 4) ehitusprojekt ei vastanuks ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele. Riigikohus lahendis nr 3-3-1-46-13 selgitas, et pädev asutus peab ehitusloa väljastamisest keelduma, kui ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid (EhS § 24 lg 1 p 2). Ehitusloa väljaandmise aluseks olev ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks EhS §-le 3 (EhS § 18 lg 2 esimene lause). Ehitusprojekt tuleb koostada niisuguse detailsuse ja ulatusega, mis võimaldab kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele (EhS § 18 lg 3 p 4).
41.Ehitisele on väljastatud 12.06.1997 vastuvõtu akt koos kasutusloaga. Aktile on kantud kinnitus, millise kohaselt: „Vastuvõtuks esitatud väikeelamu ehitustööd on lõpetatud. Ehitis vastab ehitusprojektile, ehituseeskirjadele ja –normidele ning keskkonna-, tervise- ja tulekaitse nõuetele.“ Vastavalt kehtinud Ehitus- ja projekteerimisseadusele väljastati kasutusluba pärast ehitise ülevaatamist, ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse dokumentatsiooni üleandmist. Riigikohus leidis lahendis nr 3-3-162-03, et kasutusloa andmine on kaalutlusõiguslik otsus, mille langetamisel ei või kohalik omavalitsus piirduda vaid ehitise projektikohasuse formaalse kontrolliga. Kui kasutusloa andmisel ilmneb, et ehitusluba ei olekski tohtinud välja anda, sest ehitusprojekt ei olnud nõuetekohane, ei või kohalik omavalitsus kasutusluba väljastades seda viga tähelepanuta jätta. Lahendis nr 3-3-1-28-99 selgitas Riigikohus, et kui ehitise püstitamiseks antud ehitusluba on nõuetekohaselt realiseeritud ja ehitisele on antud kasutusluba, siis ei saa ehitist lugeda ehitusloata püstitatud ehitiseks asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 14 lg. 1 mõttes isegi ehitusloa seadusevastaseks tunnistamisel. Maakohus aga leidis, et ehitise vastuvõtu akt ei tõenda ehitise projektikohast rajamist ning jättis tähelepanuta pädevat kinnitust sisaldava projektdokumentatsiooni ning arutles üksnes pärast katuse avamist koostatud projektdokumentatsiooni üle, kui projekti üle, mille järgi kohtu arvates pidi algselt ehitatama.
42.Kohus käsitles kohtumenetluse käigus läbi viidud XXXXXXX X hoone katusekonstruktsioonide ekspertiisi nr RTE 20/14, mille osas kohus leidis, et hageja kriitika ei ole õigustatud. Kohus leidis, et hageja poolt viidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 20.02.2012 määrusega nr 15 kehtestatud „Ehitise ekspertiisi tegemise kord” ei kohaldu. Viidatud korra oli ekspertiisi teostamisel aluseks võtnud ekspert KP, kelle koostatud akti on kohus kriitikata pädevaks hinnanud. Seenjuures ekspertiisiakti loendist nr 2 leiame kõnealuse korra. Kuivõrd ekspert oli nimetatud korrast lähtunud, käsitles seda ka hageja. Kohus ei ole pidanud küsitavaks eksperdi aktis sisalduvat.
43.Kohtu poolt ekspertiisiakti nr RTE 20/14 analüüs ei ole olnud usaldusväärne. Ekspert leidis, et hoone konstruktsioone muudeti töö käigus ilma projekti muutmata ning tööd teostati ilma projektita. Selline seisukoht on sügavalt eksitav. Ekspert ei oleks sellist viga saanud teha ning kohut eksiteele viia, kui ta oleks tutvutud Tallinna Planeerimise Ameti arhiivis oleva dokumentatsiooniga, ka ei ole ekspert Pilt osalenud ei hoone ehitamisel ega võimalikul ümberehitamisel, samuti mitte vaatlejana, ega ka muul viisil varasemalt objektiga kokku puutunud, millise mulje ta oma arutlusega jätab. Kui
ekspert leiab, et hoone konstruktsioone muudeti enne katusekatte avamist, siis ei ole teada, millal, kelle poolt ja mis põhjusel seda tehti.
44.Ebaselgeks jääb kohtu järeldus, et eksperdi arvates ei olnud tõendatud katuse ehitamine projektiga kooskõlas. Arusaadav ei ole, kas kohus leidis, et katust ehitati ilma projektita või erinevalt projektist. Lause otsuses, et projekt nägi ette profiilplekist katuse paigaldamise, viitab, et kohtu arvates ehitati projekti rikkudes. Täpsustatud ei ole, millist projekti on silmas peetud ning milles seisnevad ebakõlad. Ekspert on varasemalt leidnud ka, et ehitustöid teostati üldse ilma projektita. Mis alustel luges kohus õigeks eksperdi väite, et joonistel, mis nägid ette Icopal katte, puudus seos XXXXXXX X elamuga, otsusest ei selgu.
45.Kohus tegi küll asjakohase viite Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirjaga varustatud projektdokumentatsioonile, kuid seejärel läheb sujuvalt üle profiilpleki omaduste kirjeldamisele ning leiab, et elamus tehti muudatusi algse projektiga võrreldes, muudatusi ei tehtud aga katuse osas. Ning lõpetab tõdemusega, et katus tuli katta kattega „Kärg“. Viidatud punkti algus ja lõpp peegeldavad olukorda adekvaatselt, kuid plekkkatusest kõneldes on tekkinud suur segadus. Kõikidest tõenditest nähtuvalt oli katusekatte avamise hetkel katusel ruberoidkate, nii nagu seda nägi ette projektdokumentatsioon ja nii nagu ka algselt ehitati ja millisele ehitisele anti ka kasutusluba. Pärast katuse katte avamist, mil ilmnes kahjustus ja apellant algatas kahjunõude, tõepoolest vahetati kate plekkprofiilkatuse vastu. Kuid toimingud pärast ruberoid kattega kaetud katuse avamist ei oma asja menetlemisega seost, need on illustratiivse tähendusega.
46.Lisaks eeltoodule ei ole kohus andnud hinnangut sellele, kas ja missugust tähendust omab menetluses läbi viidud eksperthinnanguga võrreldes asjaolu, et E OÜ esitatud seisukohtadest tulenes, et põhiliseks lekke põhjuseks oli soodsate tuulte korral sadevee ülesvool katusekonstruktsiooni ning AS T hinnangul olid kahjustused tingitud vihmavee läbivoolust ilmastikust tulenevalt läbi katusekatte, kusjuures vee läbivoolu tingisid AS T hinnangul tugevad tuuled ja tormid, mis sundisid vett liikuma läbi võimalike mikroavade, mis pikema aja jooksul pideva külmumise ja sulamise toimel suurenesid.
47.Kohus ei ole andnud ka hinnangut hageja viitele selles, et vastavalt Riigikohtu seisukohale lahendi nr 3-2-1-124-11 ei välista ehitusviga, kui see on õiguspäraselt tuvastatud, kindlustushüvitise väljamõistmist. Antud juhul võimaliku ehitusvea tuvastamine on toimunud väga küsitava menetluse käigus, seejuures võimalikku vigast ehituse osa ennast nägemata. Mingeid seadusest tulenevaid välistusi kindlustushüvitise tasumisel ei esine. Ekspertiis, millele kohus on kriitikata rajanud, on teostatud tagantjärjele olukorras, kus elamul oli olemas juba uus katus, seega viidi ekspertiis läbi kaudsete tõendite alusel (fotod, plaanid) ja siingi suudeti algne dokumentatsioon ning hilisemate muudatuste aluseks olnud (pärast katsekatte avamist) projektlahendused omavahel segamini ajada. Apellant leiab, et isegi kui jätta kõrvale eksperdi ekslemised dokumentatsiooniga ümber käimisel, ning arvestades AS T ja E OÜ väiteid ilmastiku mõjude kohta katusekatte kahjustuse põhjustena, on ilmne et eksperdi poolt tuvastatu ei olnud kindlasti otsene ja ainuke võimalik põhjus kahju tekkel. Apellant on hoonet ehitades ning seda kasutades eeldanud, et projekteerimine ja ehitus on olnud õiguspärased. Kahtlusteks puudus alus ka kindlustuskaitse andjail.
48.Kohus rajas otsuse tervikuna menetluses läbi viidud ekspertiisile, mille lähteseisukohad olid puudulikud, vildakad ja eksitavad. Kohus jättis kõrvale ja hindamata teised asjas esitatud tõendid või tegi neist ekslikud ja vastuolulised järeldused. Kohus ei ole igakülgselt kõiki asjaolusid ammendavalt uurinud, tegi tõenditest meelevaldseid järeldusi, võttis kriitikavabalt aluseks vastuolulise
eksperthinnangu nr RTE 20/14, kohus ei ole ka kõikide oluliste asjaolude osas seisukohta võtnud. Kohus jättis võtmata seisukoha, kas kindlustustingimuste p 6.2.4, 6.2.6 ja 6.2.8 on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi. Vastustaja seisukoht
49.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
50.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
51.Maakohus ei ole jätnud välja selgitamata asjas olulist tähendust omavaid asjaolusid. Kohus palus kohtuistungitel korduvalt hagejal esitada tõendid kahjujuhtumi toimumise kohta, mida hageja ei teinud. Eksperdi ülesandeks ekspertiisi koostamisel ei olnud tuvastada, millal ja kelle poolt muudeti hoone konstruktsioone. Eksperdile said esitada küsimusi mõlemad pooled. Kui hageja soovis vastuseid eeltoodud küsimustele, siis oli tal see võimalus.
52.Pooled on kindlustuslepingus ja selle osaks olevas Kodu Koguriskitingimustes (KT) kokku leppinud, millistel tingimustel kahju ei hüvitata. KT p 6.1 järgi loeti kindlustusjuhtumiks kindlustusobjekti ootamatut ja ettenägematut kahjustumist, hävimist või kadumist. KT p 6.2 järgi ei kuulu hüvitamisele kahju, mille põhjuseks on ebakvaliteetne projekteerimis-, ehitus-, remondi-, või hooldustöö, sobimatu või praakmaterjal. KT p 6.2.8 järgi ei kuulu hüvitamisele kahju, mille on põhjustanud hoone või rajatise avadest läbi katuse, seinte või muude ehitustarindite sisse tunginud vihm, lumi või lumesulamise vesi, rahe või rahesulamise vesi, va juhtumid, kui avade tekkimine on saanud võimalikuks tormi, rahe või rüsijää tõttu. Tekkinud avad peavad olema tuvastatavad. Tormi all mõistetakse tuult kiirusega keskmiselt või puhanguti vähemalt 18m sekundis. Samuti on KT p 6.2.4 järgi välistatud kahju hüvitamine, mille on põhjustanud kindlustusobjekti tavapärane kulumine ja määrdumine, riknemine, korrodeerumine, materjali väsimine, kõdunemine, seenkahjustus, vamm pikaajaline lagunemine.
53.Kohus on otsuses õigesti jõudnud järeldusele, et kui hageja ise on kostjale hüvitistaotluses deklareerinud, et vesi on aastate jooksul tormide mõjul leidnud pääsu katusekatte alla, kuid samas katusekattel endal nähtavaid kahjustusi ei olnud, katuse soojustus oli niiske, hallitas ja taladel oli mädanik sees, siis esineb KT p-s 6.2.4 toodud välistus, mille kohaselt hüvitamisele ei kuulu kahjud, mille põhjuseks on pikaajaline protsess. Pikaajaline protsess ei ole ootamatu ja ettenägematu juhtum.
Menetluskulude jaotus ja selgitus
54.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.
55.Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
56.Seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.