Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-14-58636

menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi suurendamise taotlus (tl 42-45)

Hageja esitas kohtule algselt hagiavalduse vaid põhivõla nõudes, kuid kuna kostja ei ole ilmutanud vähimatki soovi laenu tagastamiseks hagejale, siis suurendas hageja hagi, taotledes kostjalt viiviste summas 8000 eurot väljamõistmist. Laenulepingu p 5 kohaselt oli laen intressita, kuid tagasimakse tähtaja ületamisel tuli võlgnikul tasuda võlajäägilt viivist 0,5% päevas kuni võla tasumiseni (p 9). Kostja on jätnud laenusumma tagastamata laenulepingus kokkulepitud tähtajaks 31.03.2013, mistõttu on hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks 31.03.2013 ning hagejal on õigus nõuda laenu tagastamist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Laenulepingu p 9 kohaselt maksab laenuvõtja viivist 0,5% päevas kõigilt tasumata maksetelt v.a viivis. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

Tsiviilasi nr 2-14-58636

kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Siinkohal tuleb pidada silmas asjaolu, et laenuleping oli intressita, kuid nõuete tagamiseks tavapärasest suurema viivisemääraga. Viivise arvestus on järgmine: 31.03.2013 kuni 26.11.2014, s.o 606 päeva x 0,5% x põhivõlga 8000 = 24 240 eurot. Arvestades laekumist ja kohtute praktikat kõrvalnõuete osas, vähendas hageja viivise nõuet 24 240 eurolt 8000 euroni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 8000 eurot ja viivis summas 8000 eurot.

Tsiviilasi nr 2-14-58636

pinnalt ka omal algatusel, seega isegi juhul, kui pooled ei ole tehingu heade kommete vastasusele viidanud. Lahendis nr 3-2-1-100-07 on Riigikohus asunud seisukohale, et kuigi pikema aja jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse, ei saa üldjuhul seaduses sätestatud aegumistähtaja sees määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat uut tähtaega, mille jooksul isik võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Seda õigustaksid ainult erandlikud asjaolud. Lahendis nr 3-2-1-128-14 on Riigikohus märkinud, et aegumistähtaja jooksul saab nõude maksmapanekut pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel (vt nt Riigikohtu

Tsiviilasi nr 2-14-58636

tuleb kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisega esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.