lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-39708/65

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-39708/65
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
09.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2866
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
PUHAS KODU OÜ11105208(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-39708

Tsiviilasi

Puhas Kodu OÜ hagi Eve Raeste vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind

65 000 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. mai 2014. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eve Raeste apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

20. jaanuar 2015. a

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): Eve Raeste (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: X-XX, XXX), esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi Vastustaja (hageja): Puhas Kodu OÜ (registrikood: 11105208; asukoht: Tartumaa Ülenurme vald Tõrvandi alevik Ringtee 41), seaduslik esindaja Valter Kõrgekuhi Lepinguline esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 26. mai 2014. a otsus korteriomandi

vabastamise

tähtaja

osas

ja

kohustada kostjat

korteriomand vabastada 60

päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2.
Lugeda

tsiviilasjas

2-13-39708

kohtulahendi

resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

Rahuldada hagi.

Mõista Eve Raeste valdusest välja Puhas Kodu

OÜ

kasuks

X-XX,

XXX

asuv

korteriomand (registriosa nr XXXXXXX) ning kohustada Eve Raestet vabastama nimetatud korteriomand 60 päeva jooksul tsiviilasjas 2-13-39708 tehtud lahendi jõustumisest.

3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Mõista

välja

Eve

apellatsioonkaebuse

Raestelt

esitamisel

riigituludesse vähem

tasutud

riigilõiv summas 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot. Anda

tasumiseks

kohustatud

isikule

otsuse

vabatahtlikuks täitmiseks 15 päeva alates käeoleva otsuse jõustumisest. Makseinfo riigilõivu tasumise kohta edastatakse pärast käesoleva otsuse jõustumist.

5.Kohtuotsus saata p-i 4 osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Menetluskulude jaotus

Jätta maakohtus menetlusosaliste kantud menetluskulud Eve Raeste kanda. Jätta

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Puhas Kodu OÜ esitas 28.08.2013. a Tartu Maakohtule hagi Eve Raeste vastu, milles palus mõista kostja ebaseaduslikust valdusest välja hagejale kuuluv X-XX, XXX asuv korteriomand (registriosa nr XXXXXXX); kohustada kostjat korteriomand vabastama ning anda korteriomand üle hageja valdusse hiljemalt 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest; korteriomandi mittevabastamisel tõsta kostja sundkorras täitemenetluse korras antud korterist välja teist eluruumi vastu andmata. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Alari Oja 09.05.2013. a notariaalse korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu, millega Alari Oja müüs hagejale X-XX, XXX asuva korteriomandi hinnaga 65 000 eurot. Müügilepingu p-i 2.1.2 järgi on lepingu ese Alari Oja endise elukaaslase Eve Raeste valduses, kuid tema ja Eve Raeste vahel ei ole sõlmitud üürilepingut ega muud lepingu eseme kasutamise lepingut. 11.06.2013. a kanti hageja kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Hageja on teinud kostjale ettepaneku korteriomand vabastada ja anda see üle hageja valdusse, kuid kostja on sellest keeldunud. Hageja leidis, et kinnistusraamatusse ei ole kantud ühtegi märget selle kohta, et kostjal oleks õigus korteriomandi kasutamiseks. Hageja tugines AÕS § 80 lg-le 1.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja märkis, et ta on hagejat teavitanud sellest, et korteriomand on tema seaduslikus valduses. Kostja kasutab korteriomandit tema ja Alari Oja vahel sõlmitud suulise eluaegse tasuta kasutamise lepingu alusel. Alari Oja ja kostja ühine laps Allar Oja oli lepingueelsete läbirääkimiste, lepingu sõlmimise ja ka valduse üleandmise juures. 30.05.2011. a notariaalse lepingu järgi ei soovinud pooled kanda kinnistusraamatusse kasutusõigust, vaid soovisid selle reguleerida nende vahel hiljem eraldi sõlmitavate lepingutega. Alari Oja ei ole nõudnud tasu korteriomandi kasutamise eest, kostja on tasunud vaid kommunaalmakseid.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 26.05.2014. a otsusega hagi ja mõistis Eve Raestelt Puhas Kodu OÜ kasuks välja X-XX, XXX asuva korteriomandi ning kohustas Eve Raestet vabastama nimetatud korteriomand 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.

Kostja esitas maakohtule 04.05.2014. a taotluse 05.05.2014. a kohtuistungi edasilükkamiseks, põhjendades seda enda haigestumisega. Kostja esindaja ei ilmunud maakohtu 05.05.2014. a istungile ega teatanud oma mitteilmumise põhjustest, samuti ei teavitanud kohut oma mitteilmumisest kostja taotletud tunnistaja. Maakohus jättis TsMS § 352 lg 2 alusel istungi edasi lükkamata. AÕS § 80 lg 1 järgi on asja omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hageja on korteriomandi asukohaga X-XX, XXX omanik ning nimetatud korteriomand on kostja valduses. Kostjal on AÕS § 83 lg 1 järgi õigus keelduda korteriomandi hagejale üleandmisest üksnes juhul, kui tal on hageja kui korteriomandi omaniku suhtes õigus korteriomandit vallata. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja ja hageja vahel lepingulist suhet ei ole. Kostja ei ole kogu menetluse käigus väitnud ka seda, et tema ja Alari Oja (korteriomandi hagejale müüja) vahel oleks olnud kehtiv üüri- või rendileping. Muid relatiivseid valdusõigusi või kehtivaid võlaõiguslikke õigussuhteid, mis annaksid talle kui korteriomandi valdajale hageja suhtes õiguse korteriomandit vallata, ei ole kostja menetluses esile toonud (vt vindikatsiooninõude rahuldamist välistava valdusõiguse osas Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsuse tsiviilasjas 3-2-1-179-13 p-i 26). Kostja väitel on tema ja Alari Oja vahel sõlmitud 30.05.2011 notariaalne leping, mille p-i 4.7 järgi leppisid Alari Oja ja kostja kokku, et Alari Oja kohustub garanteerima kostjale elamispinna selle kasutamise eest tasu nõudmata kas vaidlusaluses korteriomandis või muus Alari Ojale kuuluvas korteris (tlk 75). Sama lepingupunkti teise lause kohaselt ei soovinud Alari Oja ja kostja kanda kinnistusraamatusse isiklikku kasutusõigust ega omandiõigust ning soovivad sellel reguleerida nende vahel hiljem eraldi sõlmitavate lepingutega. Iseenesest on õige kostja väide (tlk 44), et korteriomandi tasuta kasutamise leping võib olla sõlmitud ka suuliselt. Kuid selleks, et see oleks kehtiv absoluutse õigusena kõikide korteriomandi igakordsete omanike suhtes, ei piisa võlaõiguslikust isikliku kasutusõiguse kokkuleppest. Võlaõiguslikul tasuta kasutamise lepingul (VÕS § 389 jj) ei ole kinnisasja omandi üleminekul üüri- või rendilepinguga analoogseid valdaja õiguste kaitset puudutavaid tagajärgi. Korteriomandi võlaõiguslik tasuta kasutamise leping kehtib selle sõlminud poolte vahel, kuid see ei ole kehtiv korteriomandi uue omaniku ja kasutaja vahel. Maakohus oli seisukohal, et kostjal ei ole ka absoluutse iseloomuga asjaõiguslikku isiklikku kasutusõigust vaidlusaluse korteriomandi suhtes. Vaidlust ei ole selles, et kinnistusraamatus ei ole kannet vaidlusalusele korteriomandile kostja kasuks seatud koormatiste või kitsenduste kohta. AÕS §-des 225 jj reguleeritud isikliku kasutusõiguse tekkimiseks on AÕS § 641 järgi nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kostja ei ole esitanud kinnistusraamatu kande parandamise nõuet, pigem vastupidi: kostja viidatud Alari Oja ja kostja vahelise kokkuleppe järgi ei soovinud pooled kanda kasutusõigust kinnistusraamatusse, seega ei soovinud pooled selgesõnaliselt asjaõiguse teket. Maakohus leidis, et kostja 28.04.2014 kohtule esitatud seisukohad hageja käitumise vastuolu kohta hea usu põhimõtte ja heade kommetega ei ole selged. TsÜS § 139 järgi eeldatakse, et pooled käituvad heas usus. Kostja väited hageja pahausksusele, mis tuginevad asjaolule, et hageja ei võtnud enne müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimist kostjaga ühendust, ei ole põhjendatud. Korteriomandi võõrandas hagejale Alari Oja, kes oli hageja lepingupartner, kinnistusraamatu kannetes puudub viide kostja võimalikele õigustele. 09.05.2013

müügilepingu ja asjaõiguslepingu järgi oli kostja Alari Oja endine elukaaslane, kes valdas lepingute sõlmimise ajal korteriomandit. Kostja ei ole tuginenud sellele, et kinnistusraamatu kanne oleks ebaõige. Kostja väide, et hageja ei tutvunud eelnevalt korteriomandiga, ei tõenda, et hageja oleks käitunud pahas usus. Maakohus juhtis kostja tähelepanu sellele, et hageja on juriidiline isik. Mitte ühestki kostja väitest ei tulene, et hageja esindaja oleks soovinud kostjat kahjustada. Maakohtule jäi arusaamatuks, mida täpselt peab kostja silmas, väites, et hageja käitumine on vastuolus heade kommetega. Maakohtule jäi selgusetuks, millist hageja tehingut on kostja täpselt silmas pidanud. Maakohtule jäi arusaamatuks ka kostja väide, et hageja, kes teadis, et kolmas isik valdab korteriomandit, ei saa tugineda asjaolule, et kinnistusraamatus puudusid kanded kostja valduse ja õiguste osas. See, et võõrandatavat kinnisasja valdab müügilepingu sõlmimise ajal kolmas isik, ei ole tsiviilkäibes ebatavaline asjaolu. Maakohus leidis, et teadliku ja üheselt arusaadava sooviga mitte kanda isiklikku kasutusõigust asjaõigusena kinnistusraamatusse, lõi kostja oma käitumisega olukorra, mis annab aluse õiguslike vaidluste tekkimisele. Hageja esitas maakohtule nõude korteriomandi mittevabastamisel tõsta kostja sundkorras täitemenetluse korras korterist välja teist eluruumi vastu andmata. Maakohus leidis, et kui võlgnik vabatahtlikult ruume ei vabasta, ei ole selleks vaja kohtulahendit. TMS § 2 lg 1 p-i 1 kohaselt on täitedokument jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja –määrus tsiviilasjas. See annab kohtutäiturile õiguse alustada täitemenetlust ja kinnisasi võlgnikult välja nõuda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Eve Raeste esitas 25.06.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole apellant nõus sellega, et kostja lepinguline esindaja ei teatanud kohtule kohtuistungile mitteilmumise põhjustest. 04.05.2014. a esitatud taotluses avaldas kostja, et ta ei ole nõus, et kostjat esindab kohtuistungil tema lepinguline esindaja. Kostja märkis, et ta soovib isiklikult kohtuistungist osa võtta. Taotluse on allkirjastanud nii kostja kui ka tema lepinguline esindaja. Kostjal on õigus kohtuistungist isiklikult osa võtta. Kohus oleks pidanud istungi edasi lükkama; 2) on kohus jätnud asja sisuliselt läbi vaatamata. 14.04.2014. a ega 05.05.2014. a protokollist ei nähtu, et kohus oleks lõpetanud eelmenetluse ja jätkanud asja sisulise arutamisega. Kohus määras tunnistaja ülekuulamise 05.05.2014. a kohtuistungil. Tunnistaja mitteilmumine kohtuistungile ei võimalda kohtul jätta tõend kõrvale ja jätta tunnistaja üle kuulamata. Maakohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid – tunnistaja ütlusi; 3) ei ole hageja käitunud heas usus; 4) on kohus jätnud kohaldamata VÕS § 219. Ostja teadis kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimisel, et korteris elab müüja endine elukaaslane. Hea usus tegutsev ostja oleks pidanud VÕS § 219 alusel asja üle vaatamata ja tundma huvi selle vastu, millal kostja kavatseb korteri vabastada;

5) ei nõustu apellant kohtu seisukohaga selles, et AÕS § 83 lg 3 ei kehti analoogia korras tasuta kasutamise lepingule; 6) on apellandile üllatuslik kohtu seisukoht selles, et kostja on kinnistusraamatusse kande tegemata jätmisega loonud olukorra, mis annab aluse õiguslikele vaidlustele. Alari Oja oli nõus vaid eluaegse tasuta kasutamise lepingu sõlmimisega; 7) taotleb apellant Allar Oja tunnistajana ülekuulamist. Kohus ei ole põhjendanud, miks on jäetud tunnistaja üle kuulamata. Allar Oja saab tõendada, et hageja oli pahauskne ning et korteriomand on kostja seaduslikus valduses eluaegse tasuta kasutamise lepingu alusel.

5.Puhas Kodu OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) määras kohus 03.03.2014. a eelistungil, et kõik avaldused, tõendid ja taotlused tuleb esitada hiljemalt 21.03.2014. a. Kostja ei taotlenud Allar Oja tunnistajana kohtuistungile kutsumist. 05.05.2014. a kohtuistungile ei ilmunud kostja, tema esindaja ega tunnistaja. Kohus asus õigele seisukohale, et kohtuistungi edasilükkamiseks puudub alus; 2) asus kohus õigele seisukohale, et hageja ei ole käitunud pahas usus; 3) on asjakohatu apellandi viide VÕS §-le 219. Ostjal ei lasu täiendavalt mitte mingisugust kohustust kontrollida müüja väidete õigsust, kui kinnistusraamatus puuduvad igasugused märked kolmanda isiku õiguste kaitseks. Kui ostja ostab asja ilma üle vaatamata, siis ei saa ostja hiljem tugineda asjas esinevatele puudustele. Antud asjas ei ole vaidlust, kas korteriomand vastas lepingutingimustele või mitte; 4) ei ole kostja tõendanud, et ta valdab korteriomandit õiguslikul alusel; 5) jätab vastustaja tunnistaja ülekuulamise kohtu otsustada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsust tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel muuta kostja eluruumi vabastamise tähtaja osas, muus osas tuleb maakohtu otsust jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja kohustab kostjat vaidlusalust eluruumi vabastama 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus on ei ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ning on materiaalõiguse normi õigesti kohaldanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hagi rahuldamise osas ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda maakohtu otsuse põhjendusi käesolevas otsuses.
7.Õige ei ole apellandi väide, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui vaatas 5.05.2014 asja läbi ilma kostja, tema esindaja ja tunnistajata. Asja materjalidest nähtub, et maakohus rahuldas 14. aprillil 2014 toimunud kohtuistungil kostja taotluse kuulata järgmisel istungil tunnistajana üle A. Oja.

TsMS § 345 kohaselt, kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Tunnistaja A. Oja ei teavitanud kohut ilmumise takistusest. Kuna tunnistajana ilmuma kohustatud isik ega tema ülekuulamist taotlenud pool istungile ei ilmunud, siis oli maakohtul õigus muuta oma varasemat menetluslikku otsust ning jätta tunnistaja ülekuulamise taotlus rahuldamata TsMS § 238 alusel, kuna tunnistaja ei olnud kättesaadav ning ebaselge oli, milliste konkreetsete asjas tähtsust omavate asjaolude kohta tunnistaja oleks saanud ütlusi anda. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu 5. mai 2014 protokollis ega ka kohtuotsuses ei ole selle kohta selget põhjendust esitatud, kuid see rikkumine ei toonud kaasa asja ebaõiget lahendit. Asjaolu, et kostjal oli mõjuv põhjus istungile mitte ilmuda ei toonud kaasa seda, et ilmumata võis jätta ka esindaja. Menetlusosalisel puudus õigus piirata esindaja osalemist kohtu istungil. Maakohus tugines õigesti TsMS § 352 lg-le 2 ja ei lükanud 5. mai 2014 kohtuistungit edasi.

8.Ringkonnakohtu arvates on maakohus eelmenetluse läbi viinud kooskõlas seadusega.
3.märtsi 2014 eelistungil määras kohus, et kõik avaldused, tõendid ja taotlused, sh taotlus tunnistaja ülekuulamiseks tuleb esitada kohtule hiljemalt 21.03.2014. Samal istungil määras kohus uue asja arutamise aja 9.04.2014 (I kd lk 105). Ringkonnakohus leiab, et sellega lõpetas maakohus eelmenetluse menetlusosalistele piisava selgusega ning aprillis toimus kohtuistung, nii on märgitud ka kohtuistungi protokolli (I kd lk 127). Asjaolu, et maakohus ei toonud esile, et eelmenetlus on lõppenud, ei ole menetlusnormi rikkumine. Pooli esindasid vandeadvokaadid, seega ei pidanud kohus TsMS § 347 lg 5 järgi eraldi menetlustoimingu tegemise tagajärgi selgitama.
9.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja ja asjas menetlusosaliseks mitteoleva isiku Alari Oja vahel on 30.05.2011 sõlmitud notariaalne leping, mille p-i 4.7 järgi leppisid Alari Oja ja kostja kokku, et Alari Oja kohustub garanteerima kostjale elamispinna selle kasutamise eest tasu nõudmata kas vaidlusaluses korteriomandis või muus Alari Ojale kuuluvas korteris (tlk 75). Sama lepingupunkti teise lause kohaselt ei soovinud Alari Oja ja kostja kanda kinnistusraamatusse isiklikku kasutusõigust ega omandiõigust ning soovivad selle reguleerida nende vahel hiljem eraldi sõlmitava lepinguga. Asjas on vaidlus selle üle, mis liiki lepinguga on tegemist ning kas nimetatud leping kaitseb kostja õigust kasutada tasuta ja ilma omaniku nõusolekuta vaidlusalust eluruumi ka pärast seda, kui hageja omandas vaidlusaluse eluruumi (korteriomandi) müüjalt A. Ojalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et võlaõiguslik leping kostja ja kinnisasja müüja A. Oja vahel ei ole kinnisasja uuele omanikule siduv. Hagejal oli õigus tasuta kasutamise leping üles öelda ja nõuda eluruumi vabastamist.
10.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et AÕS § 83 lg 3 annab analoogia alusel kostjale õiguse kinnisasja valduse vabastamisest keelduda. Apellandi viidatud säte käsitleb vallasomandit ning ei ole kohaldatav kinnisasjale. Maakohus märkis õigesti, et kostja ja A. Oja vahel sõlmitud leping ei ole üürileping, kuid tegemist võib olla tasuta kasutamise lepinguga. Antud juhul ei ole täidetud ka üürilepingu ülemineku eeldused, kuid üürilepingu regulatsioon ei ole kohaldatav kinnisasja tasuta kasutamise lepingule, mille eesmärgid ja regulatsiooni kaitseala on üürilepingust erinevad.

A. Oja võõrandas vaidlusaluse korteriomandi hagejale. Võõrandamine muutis tasuta kasutamise lepingu täitmise võimatuks, kuna uus omanik ei soovi seda täita. Võõrandamine ei vabasta kasutusse andjat (A. Oja) kohustusest kostjaga sõlmitud kokkulepet täita ega vastutusest lepingu rikkumise eest.

11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hea usu põhimõtte rikkumise väite osas. Ringkonnakohtu istungil kordas kostja samu väiteid, mis maakohtus, kuid ei toonud esile põhistatud faktiväiteid asjaolude kohta, mis võiksid anda aluse tuvastada, et kostja käitumine rikkus hea usu põhimõtet.
12.Apellatsioonkaebuses vaidlustati maakohtu otsus tervikuna. Ringkonnakohus peab vajalikuks muuta kostjale kinnisasja vabatahtlikuks vabastamiseks määratud tähtaega. Ringkonnakohus arvestab tähtaja määramisel järgmiste asjaoludega: 1) kostja kasutab vaidlusalust eluruumi alaliseks elamiseks; 2) kostjal oli kasutamiseks õiguslik alus; 3) kostjal puudub teine elukoht; 4) uue sobiva eluruumi leidmine võtab aega; 5) kuna hageja on juriidiline isik, siis ei vaja ta eluruumi isiklikuks elamiseks vaid äritegevuseks. Antud juhul riivab kostja kohustus vabastada tema kasutuses olev eluruum tema põhiõigust, riive on lubatav, kuid see peab olema ka proportsionaalne. Arvestades kõiki eelnevalt märgitud asjaolusid, määrab ringkonnakohus, et kostja peab vaidlusaluse eluruumi vabastama 60 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest.
13.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust osaliselt ning sellega rahuldab osaliselt apellatsioonkaebuse, siis jätab ringkonnakohus apellatsiooniastmes kantud menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuselt hinnaga 65 000 eurot kuulus RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv summas 950 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 18.09.2014. a määrusega rahuldati Eve Raeste taotlus menetlusabi saamiseks osaliselt ja vabastati Eve Raeste riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 850 eurot. Eve Raestel tuli tasuda riigilõiv summas 100 eurot kahe osamaksena. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Ringkonnakohus leiab, et Eve Raestelt tuleb riigituludesse välja mõista apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv summas 850 eurot, kuna ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Maakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel pöörduda pärast lahendi jõustumist 30 päeva jooksul maakohtu poole. Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohtu menetluse ajal kehtinud seadus ei sätestanud, et menetlusosaline peab igas kohtuastmes esitama menetluskulude nimekirja, siis tuleb asjades, kus maakohus tegi lahendi enne 01.01.2015 aastat menetluskulude hüvitamise osas juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonist. Kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.