Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-13-49226/21

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-13-49226/21
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 06.02.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1438

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja

TsMS § 484 lg 3Menetluskulude kindlaksmääramine maksekäsu kiirmenetluses PS § 24 lg 5 TsMS § 3111 lg 5 TsMS § 660 lg 2Määruskaebuse esitamise õigus PS § 11 PS § 15 TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused TsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanne TsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

06.02.2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-49226

Tsiviilasi

VG maksekäsu kiirmenetluse avaldus RO vastu 1178.23 euro saamiseks / VG hagi RO vastu 1178.23 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.05.2014 määrus menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

VG määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja VG (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXX XXX XX-XX, XXXXXX XXXXXX,

XXXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX)

hagiavalduse

Võlgnik RO (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 17.05.2014 määrus jätta muutmata.

2.Määruskaebus jätta rahuldamata.

3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kaebuse esitaja kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

TsMS § 463 lg 1Kohtumäärus

TsMS § 482 lg 1Maksekäsu kiirmenetluse avaldus

TsMS § 486 lg 1Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks

TsMS § 487Hagimenetluse alustamine

TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

4.

Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus

1.18.10.2013 esitas VG (avaldaja) maksekäsu kiirmenetluse avalduse RO (võlgnik) vastu. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja kuna avaldaja ei soovinud menetluse lõpetamist, andis Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 09.04.2014 määrusega asja üle menetlemise jätkamiseks hagimenetluses vastavalt kohtualluvusele Harju Maakohtule.

2.Maakohus jättis avalduse 14.04.2014 määrusega käiguta ja kohustas avaldajat esitama nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamise päevast (t lk 22-24). Avaldaja sai määruse kätte 23.04.2014 (t lk 27). Määruses selgitas kohus, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus tulenevalt TsMS § 487 lõikest 3 hagi menetlusse võtmast.

3.Harju Maakohus keeldus 17.05.2014 määrusega hagi menetlusse võtmast. Kohus viitas TsMS § 487 lõikele 3 ja § 3401 lõike 2 esimesele lausele. Nõude põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamise tähtpäev saabus 07.05.2014. Avaldaja kohtu määratud tähtpäevaks nõude põhjendust hagiavaldusele ettenähtud vormis ei esitanud, samuti ei tasunud täiendavat riigilõivu. Puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei vasta avaldus TsMS-s sätestatud menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele. Avalduses sisalduvad puudused takistavad kohtul hagi lahendamist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4.26.05.2014 esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega võtta avaldus menetlusse. Koos kaebusega esitas avaldaja taotluse kontrollida TsMS § 660 lõike 2 vastavust põhiseadusele (PS), kuna sellega piiratakse ebaõige korraldava kohtumääruse peale kaebuse esitamise võimalusi vaid viitega apellatsioonkaebusele, millega aga koormatakse asjatult nii menetlusosalisi kui kohtuid. Maakohtute 09.04.2014 ja 14.04.2014 määrused olid vigased, aga TsMS § 660 lõige 2 ei anna õigust nende peale kaevata.

5.Maakohtud rikkusid oluliselt TsMS § 486 lõike 1 punkti 2 ning § 3111 lõikeid 2 ja 3. Pärnu Maakohus on 09.04.2014 määrust tehes läinud vastuollu enda poolt märgitud asjaoluga. Nimelt väidab kohus, et kostjaga saavutati ühendus Facebook ́i konto kaudu ja et sinna saadeti makseettepanek, samas aga põhjendati asja hagimenetlusse saatmist sellega, et võlgnikule ei olnud võimalik maksekäsu avaldust mõistliku aja jooksul kätte toimetada. TsMS § 3111 lõigetest 2 ja 3 tulenevalt loetakse võlgniku Facebook ́i kontole saadetud makseettepanek kättetoimetatuks. Lisaks võib TsMS § 486 lõike 1 punkti 2 alusel võlgnikule makseettepaneku toimetada kätte ka avalikult. Pärnu Maakohtu 09.04.2014 määrusest ei nähtu, et võlgnikule oleks üritatud makseettepanekut avalikult kätte toimetada.

6.Harju Maakohus on 14.04.2014 määrusega rikkunud TsMS § 2, jättes tähelepanuta, et tegelikult on makseettepanek võlgnikule kätte toimetatud ning maksekäsu avaldus tulnuks rahuldada juba maksekäsuosakonnal. Täiendava riigilõivu tasumise kohustus olukorras, kus kohus on sellise olukorra loonud seadusega vastuolus oleva tegevusega, on avaldajale põhjendamatult koormav.

7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht

8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 17.05.2014 määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud VG avalduse hagimenetlusse võtmisest keeldumisel menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi. TsMS § 659 ja § 654 lõike 6 alusel ei korda ringkonnakohus esimese astme põhjendusi, sest nõustub nendega täielikult. Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid maakohtu korralduste täitmise või korralduste sisulise ebaõigsuse kohta, mis saaks anda alust kaaluda maakohtu tegevuse vastavaust TsMS-i sätetega. Määruskaebuse rahuldamiseks alused puuduvad. Vastuseks kaebusele selgitab kolleegium järgmist.

9.Kaebuse esitaja on palunud jätta vastuolu tõttu PS-i §-dega 11 ja 15 kohaldamata TsMS § 660 lõige 2 osas, milles see piirab isiku õigust edasi kaevata kohtu korraldavate määruste peale. Kaebaja selgitab, et menetlusökonoomia seisukohalt oleks olnud kõiki osapooli kõige vähem koormav, kui ta oleks saanud kaevata juba Pärnu Maakohtu 09.04.2014 määruse peale maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise kohta (t lk 18-19) ja Harju Maakohtu 14.04.2014 määruse peale tähtaja andmise kohta avalduse kooskõlla viimiseks hagiavaldusele esitatavate nõuetega (t lk 22-24).

10.Kolleegium kaebajaga ei nõustu. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõike 2 esimese lause kohaselt on kohtu algatatava konkreetse normikontrolli lubatavuse eeldus kontrollimiseks esitatud sätte asjassepuutuvus. Kohtupraktika järgi on säte asjassepuutuv juhul, kui kohus peaks seda kohtuasja lahendamisel kohaldades otsustama selle PS-le mittevastavuse korral teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (Riigikohtu üldkogu otsused nr 3-4-1-10-00, punkt 10, ja nr 3-4-1-5-02, punkt 15). Kaebaja soovib kontrollida TsMS § 660 lõiget 2 osas, milles see ei anna õigust esitada määruskaebust kohtu korraldavate määruste peale. Kolleegiumi hinnangul ei ole aga tegemist asjassepuutuva sättega, sest lahendatav kaebus on esitatud maakohtu 17.05.2014 määruse peale hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Sellise määruse edasikaebamine on seaduses ettenähtud (TsMS § 372 lõige 5). Kaebaja viidatud säte oleks olnud asjassepuutuv juhul, kui ta oleks esitanud määruskaebuse emma-kumma eelpool viidatud korraldava määruse peale. Sellise kaebuse lahendamiseks oleks tulnud esmalt võtta seisukoht kaebuse lubatavuse kohta.

11.Isegi kui oleks tegemist käesolevasse asja puutuva sättega, ei oleks see kontrollitavas osas põhiseadusvastane. Kohtulahendile edasikaebamise kord ei takista oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumist (PS § 15 „igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse“). PS § 11 („õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega“) tuleb käesolevas lahendis vaadelda kooskõlas PS § 24 lõikega 5. Riigikohtu üldkogu on otsuses nr 3-2-1-62-10 (punktis 38) selgitanud, et PS § 24 lõikes 5 sisaldub lihtsa seadusereservatsiooniga edasikaebeõigus. PS, andes igaühele õiguse seadusega sätestatud korras tema kohta tehtud kohtuotsuse peale kõrgemalseisvale kohtule edasi kaevata, näeb seega ette, et seadusega saab edasikaebeõigust piirata. Viidatud säte annab seadusandjale võimaluse seada edasikaebeõigusele seadusega sätestatud korras nii menetluslikke piiranguid, nagu riigilõivu tasumise kohustus, menetlustähtajad ja kaebuse esitamise kord, kui materiaalseid piiranguid, välistades mingit liiki (eelkõige korralduslike) lahendite edasikaevatavuse. PS § 24 lõikest 5 ei tulene isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ning seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima. Korralduslike

määrustega otsustatakse tsiviilasja menetluses mittesisulisi menetluslikke taotlusi ning juhitakse ja korraldatakse menetlust (TsMS § 463 lõige 1). Nendes tehtud vigu on võimalik parandada apellatsioonimenetluses, kui kaevatakse edasi sisulise lahendi (otsuse) peale, või määruskaebusmenetluses, kui kaevatakse edasi menetlust lõpetava vm sellise määruse peale, mille kaevatavus on seaduses sätestatud. Selline edasikaebamiskord vastab kolleegiumi arvates täiel määral TsMS §-le 2, mille kohaselt peab kohus lahendama tsiviilasja mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

12.Kolleegium ei nõustu kaebaja väidetega maakohtute korraldavate määruste ebaõigsuse kohta. Kooskõlas TsMS § 482 lõike 1 punktiga 7 avaldas kaebuse esitaja maksekäsu kiirmenetluse avalduses (t lk 1-3), et soovib võlgniku vastuväite korral asja üleandmist hagimenetlusse Harju Maakohtule. Sellega andis avaldaja Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale õiguse asja üleandmiseks ka TsMS § 486 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Viidatud sätte punkti 2 kohaselt seega mh juhul, kui makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa teha ka avalikult. Maakohus on 09.06.2014 määruses määruskaebuse käiguta jätmise kohta asjakohaselt ja väga põhjalikult selgitanud kaebuse esitajale, milliste TsMS-i sätete alusel oli õige maksekäsuosakonna järeldus, et võlgnikule ei suudetud mõistliku aja jooksul makseettepanekut kätte toimetada. Kolleegium nõustub selles osas täielikult maakohtuga. Kaebuse esitaja väide, nagu oleks makseettepaneku saanud lugeda võlgnikule kättetoimetatuks tema Facebooki kontole edastamisega, ei ole kooskõlas TsMS § 3111 lõikega 3. Viidatud sätte kohaselt loetakse menetlusdokument virtuaalse sotsiaalvõrgustiku kasutajakonto kaudu kättetoimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Ka menetlusdokumendi elektroonilisel kättetoimetamisel (nt saatmisega tema poolt kohtule teatatud e-posti aadressil) sai kuni 01.01.2015 lugeda dokumendi kättetoimetatuks vaid juhul, kui saaja kinnitas kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt dokumendi kättesaamist (TsMS § 3111 lõike 5 esimene lause). Füüsilisele isikule makseettepaneku avalik kättetoimetamine on seaduses otseselt keelatud (TsMS § 484 lõike 3 viimane lause). Seega ei saanud maksekäsuosakond lugeda võlgnikule makseettepanekut kättetoimetatuks ja lõpetas menetluse kooskõlas seadusega.

13.Määruskaebuse rahuldamata jäämise korral jäävad kaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda.

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja