Eemannile tõendid: 13. juuni 2014 avaldus KohtlaJärve
Linnavalitsusele,
Kohtla-Järve
Linnavalitsuse 4. juuli 2014 vastus.
Menetluskulude jaotus
Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Maarika Eemanni kanda. Mõista Marika Eemannilt välja riigituludesse hagi ja apellatsioonkaebuse
esitamisel
tasumisele
kuulunud
riigilõiv kokku 2197 ( kaks tuhat ükssada üheksakümmend seitse) eurot. Määrata väljamõistetud riigilõiv tasumisele võrdsetes osades 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast kuust iga kuu 20. kuupäevaks Makseinfo riigilõivu tasumise kohta edastatakse pärast käesoleva otsuse jõustumist. Marika Eemannile osutatud riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Marika Eemann esitas Viru Maakohtule 29. märtsil 2012 hagi Olga Feldmani vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 15 194 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja X-XX, XXX korteri omanik ning korter asub kostjale kuuluva korteri nr Y peal teisel korrusel. Kohtla-Järve Linnavalitsus väljastas 03. juulil 2006 ehitusloa X-Y, XXX korteri ümberehitamiseks. Pärast kostja korteris tööde teostamist, esinesid mitmed kahjustused hageja korteris. Kahjustuste tekitamist ja selle ulatust tõendab hageja Galina Minno poolt ajavahemikul 29. september – 15. oktoober 2011 teostatud ekspertiisiga (I kd tl 18–32). Ekspertiisiaktis on tuvastatud järgmised hageja korteri kahjustused: - Elutuba: laminaatparketiga kaetud põrand on kaldu tubade vahelise kandeseina suunas; vahelae vajumine; akna all seinasüvendis krohvi kihistumine ja koorumisjäljed; lõhenemisjälg süvendi nurgas välisseina ja vahelae vahel; mõrad vaheseina nurgaliistul; mõra vaheseina rebenenud tapeedi all ukseava ülemise nurga juures; mõrad laes piki kandvat vaheseina lahti tulnud vahtpolüsteroolplaatide all; puidust ukse ja uksekarbi deformeerumine, uks ei sulgu; - Esik: mõra elutoa uksekarbi ülemisest nurgast tapeedi rebenemisjälje all; laminaatparketiga kaetud põrand on kaldu magamistoa ja tubade vahelise vaheseina suunas, magamistoa uks ja uksekarp on deformeerunud, uks ei sulgu; - Magamistuba: laminaatparketiga kaetud põrand on kaldu kandva vaheseina poole; lõhe piki kandvat vaheseina põrandapinna ja põrandaliistu vahel; mõra ukse juures; mõrad tubade vahelise kandeseina ja vaheseina ümarnurkades; mõra laes vaheseinast kuni välisseinani; mõra rõduplaadil dekoratiivse metallkonsooli peal; elektrijuhtmestik kahjustunud. Ekspert on esitanud kulude arvestuse ning tema hinnangul on kahjustuste kõrvaldamiseks eeldatavalt vajaminevad kulud 15 194 eurot. Hageja arvates rikkus kostja ehitamisele esitatud nõudeid. Kostja likvideeris korteri renoveerimise käigus kandvad konstruktsioonid, millega muutis oluliselt kaasomandis oleva asja põhikonstruktsioone, mis oleks eeldanud AÕS § 74 lg 1 kohaselt kõigi kaasomanike nõusolekut. Kostja väide, et tal oli lammutustööde teostamiseks (kandvate konstruktsioonide eemaldamiseks) korteriühistu luba, on paljasõnaline. Asjaolul, kas kostja korteri laest on toimunud hageja korteris toimunud väidetava uputuse tagajärjel vee läbijooks, pole tähtsust, sest see ei ole põhjustanud kahjustusi hageja korteris. Aja jooksul ilmnevad hagejal kostja tegevuse tagajärjel üha uued ja uued kahjustused.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja esitas enda poolt tellitud Constructive OÜ ekspertarvamuse ehitise tarindite osalise ümberehitamise kohta (I kd tl 102–111), mille kokkuvõtte kohaselt ehituskonstruktsioonide kahjustuste põhjuseks on hoone füüsiline kulum ning korteri XX mittekohane ekspluatatsioon. Renoveerimistööd kostja korteris teostati 2006. aasta sügisel. Kostja omandas korteri nr XX 17. augustil 2011, mistõttu hageja ei ole õigustatud hagiavalduses toodud asjaoludel nõuet esitama. Hageja omandas korteri koos väidetavate puudustega, mis tähendab, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Tööde teostamiseks oli välja antud ehitusluba, korteriühistu nõusolek ning tööd teostati vastavalt kooskõlastatud projektile.
25.augustil 2011 ujutas hageja veega üle oma korteri all asuva kostja korteri. Kui hageja korteril mingisugused kahjustused on, siis said need tekkida üksnes tema enda poolt 25. augustil 2011 tekitatud veekahjustuste tagajärjel. Kostja palus jätta G. Minno ekspertarvamuse tähelepanuta, kuna ekspertiisi ei ole teostanud riiklikult tunnustatud ekspert ning selles ei arvestata korterile hageja poolt tekitatud veekahjustusi, hoone vanust ega muid asjaolusid. Kulude arvestus on arusaamatu ja paljasõnaline.
Kostja taotles asjas aegumise kohaldamist. Maakohus jättis 05. märtsi 2013 vaheotsusega (I kd tl 148–151) aegumise asjas kohaldamata. Maakohus leidis, et hageja kui õigustatud isik sai / võis saada kahjust teada kõige varem 24. augustil 2011, s.o ajal, mil hageja kanti omanikuna kinnistusraamatusse. Seetõttu ei ole nõue aegunud.
3.Maakohus määras asjas ehitustehnilise ekspertiisi (I kd tl 184-186). Ekspertiisi teostajaks määrati riiklikult tunnustatud ekspert Ain Birk. Ekspertiisiakti (II kd tl 20–39) kohaselt on X-Y, XXX rekonstrueerimistööd seaduslikud, rekonstrueerimistöödeks on koostatud ehitusprojekt ja väljastatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt ehitus- ja kasutusluba. Ekspertiisiakti kohaselt esinevad X-XX, XXX järgmised kahjustused: - põrandad on kaldu mitmetes suundades, laminaatparketist põrandakate on defektne, põranda liistud on osaliselt lahti, tualeti põranda plaat on purunenud, duššialuse servas on friis lahti; - korteri seinad on kõverad ja lohakalt tapeeditud, esinevad juuspraod seina ja lae võlvjas liitekohas; - puidust uksed on paisunud, ukse hing on kruvidest lahti, rõdu uks on vajunud ega sulgu korralikult; - rõdu plaadis on juuspraod, rõdu piire on roostes; - korterisse on paigaldatud osaliselt uus elektrijuhtmestik, kuid puudu on üks lüliti; - elutoas puudub üks vahtplastist laeplaat. Ekspert leidis, et tekitatud kahjustuste tekkepõhjuseks on elamu ja korteri remondi teostajate ebaprofessionaalsus, veeavariid ja ebaõige põrandakatete hooldus. Aluspõrand on enne laminaatparkettiga katmist jäetud horisontaali panemata, keraamilised katted on purunenud mehhaaniliste löökide tõttu. Ekspert leidis, et korteri XX kahjustused ei ole seotud korteris Y teostatud ehitustöödega. Üheks X-XX, XXX viimistlust kahjustavaks teguriks on 25. augustil 2011 toimunud veeavarii ning üleujutuse tõttu korterisse tekkinud niiskus. Maja east (ehitatud 1950) ja korteris kütte puudumisest aastatel 2005 kuni 2011 tingituna võisid saada kahjustada elamu puidust vahelae talad, mis tingis vahelagedele kallakud ja talade läbivajumised. Niiskuse mõjul riknes siseviimistlus ja tekkisid juuspraod krohvipindadele. Kahjustused on võimalik kõrvaldada korteris korraliku remondi ja siseviimistluse tegemisega, mille määrab korteriomanik vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Maja põhikonstruktsioonide remondi korraldab korteriühistu korteriomanike kokkuleppel. Ekspert ei tuvastanud X-XX, XXX sisestel piirdekonstruktsioonidel (seinad, laed, põrandad) kahjusid, mis oleksid põhjustatud hoone välistest või hoone sisemisest alumise korruse ruumide ümberehitusest.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 25. juuni 2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Remonditööd kostja korteris teostati 2006. aastal. Hageja avaldas kohtuistungil, et kahjustused tema korteris tekkisid samal ajal. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tsiviilasja menetluse käigus leidnud tõendamist, et kostja korteris X-Y, XXX teostatud rekonstrueerimistööde käigus 2006. aastal kahjustati hageja korteriomandit asukohaga X-XX, XXX. Kuivõrd poolte esitatud spetsialistide hinnangud on teineteisele vasturääkivad, lähtus maakohus otsuse tegemisel ekspert A. Birki ekspertarvamusest. Kohtul ei ole alust kahelda eksperdi erapooletuses ja pädevuses. Ekspertiisiakti kohaselt korteris nr Y teostatud rekonstrueerimistööd on teostatud seaduslikult. Rekonstrueerimistöödeks on koostatud ehitusprojekt ja väljastatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt ehitus- ja kasutusluba. Asjaolu, et hageja ei nõustu eksperdi järeldustega, ei anna alust kahelda eksperdi erapooletuses. Maakohus jättis G. Minno koostatud arvamusega arvestamata, sest arvamuse andmisel on G. Minno lähtunud asjaoludest hageja esitatud mahus ja kujul. Lisaks eeltoodule, ei ole selle käigus arvestatud hageja korteris toimunud veeavariisid.
Maakohus leidis, et nii VÕS § 1045 lg 1 p 5 kui ka ehitusseaduse (EhS) § 3 lg 1 ja 2 rikkumine kostja poolt ei ole tõendatud. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Marika Eemann ja tema esindaja advokaat H. Kuningas esitasid maakohtu otsuse peale eraldi apellatsioonkaebused, milliseid ringkonnakohus käsitleb ühtse kaebusena. Apellant taotleb Viru Maakohtu 25. juuni 2014 otsuse tühistamist ning asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Alternatiivselt palub apellant tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellant palub asja läbivaatamisega seotud kulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti lähtunud A. Birki arvamusest. Apellandi poolt koos seisukohaga eksperdiarvamusele (II kd tl 63-67) esitatud tõendid lükkavad ümber eksperdi arvamuse. Maakohtu poolt nimetatud tõendite hindamata jätmine tingis ebaõige hinnangu ekspertiisiaktile ning viis ebaõige otsuse tegemiseni. Eksperdi arvamuse kujunemist ei ole võimalik jälgida põhjenduste puudumise tõttu. Ekspertiisiakti saab tõendina käsitleda vaid siis, kui selles sisalduvad põhjendused ja uuringud selgitavad eksperdiarvamuse kujunemist. A. Birk piirdus üksnes korterite visuaalse ülevaatusega. Ekspert leidis, et vastustaja rekonstrueerimistööd olid teostatud seaduslikult, tuginedes seejuures ehitusprojektile, mida ekspertiisiakti juures ei ole. Apellant pöördus päringuga Kohtla-Järve Linnavalitsuse poole eesmärgiga saada tutvuda nimetatud projektiga ning saada vastus küsimusele, kas vastustaja sai loa ruumide ümberplaneerimiseks. Linnavalitsuse vastusest tuleneb, et linnavalitsus ei olnud kursis vastustaja poolt korraldatavate ümberplaneeringutega ega andnud luba ümberplaneeringuks. Vastavate väidete kinnitamiseks on apellatsioonkaebusele uute tõenditena lisatud 13. juuni 2014 avaldus Kohtla-Järve Linnavalitsusele ja linnavalitsuse 04. juuli 2014 vastus nr 2-5.5/1823-1; 2) ei vasta tegelikkusele ekspert A. Birki seisukoht, et apellandi varale tekitatud kahju on tekkinud apellandi enda tegevuse tõttu; 3) vaatles A. Birk vastustaja korterit mitteeluruumina. Kinnistusraamatu andmetel on X-Y, XXX on eluruum, ka maakohus käsitles korterit nr Y eluruumina. Maakohus märkis, et toetab A. Birki arvamust täielikult. Maakohtu otsus on vastuoluline, kuivõrd maakohtu käsitleb korterit eluruumina, ekspert aga mitteeluruumina; 4) ei kontrollitud kaks aastat kestnud kohtumenetluse raames korteri nr Y kandekonstruktsioonide vastavust projektile. Ekspert on hinnanud korterite siseviimistlust, kuid pole tuvastanud põhikonstruktsioonide deformeerumist, mida saab siseviimistlusega varjata; 5) ei ole maakohus rahuldanud apellandi taotlusi ega võimaldanud avaldada oma arvamust ja argumente. Maakohus jättis apellandi taotluse uue ekspertiisi määramiseks või eksperdile täiendavate küsimuste esitamiseks rahuldamata; 6) on apellandile riigi õigusabi korras määratud esindaja tekitanud apellandile kahju. Esindaja ei esitanud kohtule kõiki apellandi nõudeid ja seisukohti. Samuti on osa esindajale esitatud asjas tähtsust omavatest dokumentaalsetest tõenditest advokaadi süül ära kadunud. Sellest tulenevalt taotleb apellant talle määratud esindaja vahetamist.
7.Olga Feldman vaidles apellatsioonkaebusele vastu leides, et see on põhjendamatu. Kaebuses ei ole esitatud ühtegi väidet, mis kummutaks Viru Maakohtu 25. juuni 2014 otsuse järeldusi. Apellandile ei ole kahju tekitatud. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt saaks hagejaks olla hagejale kuuluva korteriomandi eelmine omanik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, tuleb jätta muutmata, kuid maakohtu otsuse põhjendusi hagi rahuldamata jätmisel tuleb täiendada. Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude. Hageja väitel on temale tekkinud kahju seetõttu, et temale kuuluv korteriomand, asukohaga X-XX, XXX on saanud kahjustada 2006. aastal kostjale kuuluvas korteriomandis X-Y, XXX toimunud ümberehitustööde tulemusena. Oma nõuet tõendab hageja asjatundja G. Minno arvamusega. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et tema poolt korteris läbiviidud renoveerimistööd on läbi viidud ehitusprojektiga kooskõlas ning ta on saanud kohalikult omavalitsuselt ka kasutusloa. Kostja väitel on hagejale kuuluva korteriomandi kahjustused eelkõige 2011. aastal toimunud uputuse tagajärg. Uputuse põhjustas hageja.
10.05. märtsi 2013 vaheotsusega jättis maakohus rahuldamata kostja taotluse asjas aegumise kohaldamiseks. Vaheotsus on jõustunud. Maakohus jättis hagi rahuldamata seetõttu, et täidetud ja tõendatud ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused. Tõendamata on, et kostja on renoveerimistööde käigus kahjustanud hageja korteriomandit, st põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Maakohus leidis tõendite hindamise tulemusena, et asja lahendamisel tuleb lähtuda riiklikult tunnustatud eksperdi A. Birki poolt andud ekspertarvamusest ja mitte asjatundja G. Minno arvamusest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud seisukohtadega hagi rahuldamata jätmisel, sh tõendite hindamisel, mistõttu ei pea vajalikuks kõiki neid põhjendusi oma otsuses korrata. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks esitada apellatsioonkaebusest lähtuvalt veel täiendavaid põhjendusi, miks kohus ei saa esitatud hagi rahuldada.
11.Maakohus on õigesti märkinud, et deliktilise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusteks VÕS § 1043 ja § 1045 alusel on hageja poolt kahju, kostja õigusvastase teo ning põhjusliku seose tõendamine teo ja tagajärje (kahju) vahel. Hageja nimetatud asjaolusid tõendanud ei ole. Maakohus on tõendite hindamisel küsimuses, kas kostja tegevus korteri nr Y renoveerimisel põhjustas kahjustusi hagejale kuuluvas korteris nr XX, põhjendatult lähtunud riiklikult tunnustatud eksperdi A. Birki ekspertarvamusest ja on ka oma seisukohta selles osas piisavalt põhjendanud. Ekspert on oma arvamuse lõppjäreldustes jõudnud seisukohale, et ei ole tuvastatav X-XX, XXX sisestel piirdekonstruktsioonidel (seinad, laed, põrandad) kahjusid, mis oleksid põhjustatud hoone välistest või hoone sisemisest alumise korruse ruumide ümberehitusest. Apellant ei ole A. Birki ekspertarvamusega nõus, väites, et ekspert ei ole oma järeldusi põhjendanud. Apellant peab eksperdile etteheidetavaks ka seda, et ekspert ei ole vaadanud siseviimistluse taha ja hinnanud põhikonstruktsioone, samas on hinnanud korteri nr Y renoveerimistööde vastavust ehitusprojektile, mida aga ekspertarvamusele lisatud ei ole. TsMS § 301 lg 1 järgi peab eksperdiarvamus sisaldama uuringute üksikasjaliku kirjelduse, uuringute tulemusena tehtud järeldused ja põhjendatud vastused kohtu küsimustele. Sellest järeldub, et ekspert peab andma arvamuse üksnes selles ulatuses, mille kohta on talle kohtu poolt küsimused esitatud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et küsimused eksperdile esitab lõppkokkuvõttes kohus, kuid hagejal oli võimalus ka endal kohtu kaudu eksperdile küsimusi esitada (I kd lk 179). Kohus esitas eksperdile kõik hageja soovitud küsimused. Hageja ei ole soovinud esitada eksperdile küsimusi, millele mittevastamist ta nüüd apellandina eksperdile ette heidab. Ekspertiisimäärusega (I kd lk 184) ei esitatud eksperdile küsimusi, mis oleks selgelt eeldanud kostjale kuuluvas korteris kaetud konstruktsioonide avamist (näiteks leiab apellant, et korteri nr Y laes pragude nägemiseks oleks tulnud eemaldada seda varjav ripplagi). TsMS § 297 lg 4 kohaselt määrab vajadusel kohus, millises ulatuses on eksperdil õigus tõendamist vajavat küsimust uurida. Hageja ei ole oma taotluses ekspertiisi määramiseks ega ka küsimusi esitades pidanud vajalikuks teostada kostja korteris muid
uuringuid kui korteri visuaalset ülevaatust, mille ekspert A. Birk on teostanud. Ka juhul, kui ekspert kutsutakse pärast ekspertarvamuse andmist täiendavaks küsitlemiseks kohtuistungile, saab eksperti küsitleda üksnes ekspertiisiks kohtumäärusega esitatud küsimustele antud vastuste täpsustamiseks ning sellise küsitluse raames ei saa eksperdile esitada uusi küsimusi, mida ei ole eksperdile esitatud ekspertiisimääruses. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et ekspert ei ole esitanud oma arvamuses uuringute kirjeldust ja arvamuse põhjendust. Ekspert on teostanud mõlema korteri visuaalse ülevaatuse ja fotografeerinud ka kõik korteris nr XX tuvastatud kahjustused. Arvamuse põhjendused on esitatud arvamuse lk-l 8. Küsimust, kas korteri nr Y ümberehitused vastavad projektile, ei olnud eksperdile esitatud, seega ei pidanud ekspert ka selles osas seisukohta võtma. Apellandi vastupidine seisukoht on ekslik. Ringkonnakohus märgib, et ekspert on lisanud korteri nr Y ümberehitustööde projekti ekspertarvamusele (II kd lk 33). Asjaolu, kas korter nr Y näol on pärast ümberehitustöid tegemist eluruumi või mitteeluruumiga, ei oma tähtsust hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamisel. Samuti ei tõenda asjaolud, kas korter nr Y-le on väljastatud kasutusluba või mitte, samuti see, kas ehitustööd selles korteris on teostatud kooskõlas projektiga või mitte, iseenesest põhjuslikku seost kostja tegevuse ja hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel. Ekspertarvamuse andmiseks puudus eksperdil vajadus hinnata asjatundjate G. Minno ja Sotškovi arvamusi. Sellist küsimust ei olnud kohus eksperdile esitanud. Ka on eksperdi arvamus, et korteris nr XX puudus ajavahemikul 2006 – 2011 küte, oletuslik ja vastuolus teiste tõenditega. Hageja on avaldanud, et korter läks 2006. aastal üle gaasiküttele ja vastavad tõendid on II kd tl 69 jj olemas. Samas ei muuda nimetatud minetused ekspert A. Birki lõppjäreldust ebaõigeks. Apellandi korteris esinevad ehituskonstruktsioonide ja siseviimistluse kahjustused on tekkinud 1950.-ndatel aastatel ehitatud hoones, milles ei ole kunagi toimunud kapitaalremonti. Puuduvad objektiivsed tõendid korteri seisukorra kohta alates väidetava kahju tekkimisest 2006. aastal. Korteris nr XX on pärast seda 2011. a toimunud torustiku lekkest põhjustatud üleujutused, mis on tõendatud hageja avaldusega KÜ Ravi 1 esimehele, kostja kahjutaotlusega kindlustusele, ehitise ülevaatusaktiga, Swedbank P ja C Insurance AS hüvitisotsusega 23. septembrist 2011 (I kd lk 125129). Apellandi korter on üle vaadatud asjatundjate poolt alles 2011. ja 2013. aastal. Nimetatud põhjustel on keeruline tuvastada väga üheselt kõigi kahjustuste tekkepõhjusi vaatamata sellele, et maakohus jättis vaheotsusega rahuldamata kostja aegumise vastuväite.
12.Maakohus ei ole asjatundja G. Minno arvamusega arvestanud põhjendusega, et G. Minnole on arvamuse andmise aluseks olevad asjaolud teada üksnes mahus, mis on toodud kliendi (hageja)
29.septembri 2011 avalduses. Samuti ei ole G. Minno arvestanud oma arvamuses hageja korteris toimunud veeavariisid. Ringkonnakohus nõustub nimetatud maakohtu põhjendustega ja lisab veel järgmist. Asja materjalide hulgas puudub hageja 29. septembri 2011 avaldus (tellimus) G. Minnole, mistõttu ei ole kohtule teada, milliseid asjaolusid hageja tellijana asjatundjale arvamuse saamiseks esitas. G. Minno on arvamuses avaldanud, et 2006. aastal tehti hageja korteris kvaliteetviimistlus kvalifitseeritud ehitustööliste poolt kõrgekvaliteediliste materjalidega (arvamuse p 6.1), kuid nimetatud asjaolu saab asjatundjale, kes vaatas korteri üle alles 5 aastat hiljem, olla teada üksnes hageja sõnadest. Muid tõendeid remondi tegemise ja kvaliteedi kohta 2006. aastal ei ole asjatundjale ega kohtule esitatud. Seega on tõendamata hageja korteri üldine heakord nimetatud aastatel. Asjatundja on andnud oma järeldused hageja korteris esinevate puuduste kohta ilma kostjale kuuluvas korteris nr Y viibimata ja sealse olukorraga tutvumata. Nimetatut on oluline arvestada eelkõige selles kontekstis, et apellatsioonkaebuses heidab apellant ekspert A. Birkile ette seda, et viimane piirdus kostja korteri nn lihtülevaatusega, avamata kaetud konstruktsioone. Sedasama võib sellisel juhul ette heita ka G. Minno arvamusele. Asjatundja seisukoht, et keldri ülevaatuse käigus pole vahelae konstruktsioonides ja kandeseintes defekte tuvastatud, pigem toetab ekspert A. Birki arvamusi hageja korteri puuduste tekkepõhjuste kohta. Kuna korteri nr XX seisund enne kahju tekkimist on
tõendamata, siis ei saa olla põhjendatud ka asjatundja järeldused põhjusliku seose kohta korteris nr Y 2006. aastal läbi viidud renoveerimistööde ja hageja korteri seisukorra vahel 2011. aastal, samuti hagejale kostja tegevusega põhjustatud kahju suuruse kohta.
13.Apellant soovib, et ringkonnakohus saadaks asja maakohtule uueks arutamiseks. Tagasisaatmise aluseks oleks apellandi arvamuse kohaselt kohtuotsuse ebapiisav põhjendamine ja tõendite ebaõige hindamine. TsMS § 656 sätestatud põhimõtte kohaselt saadab ringkonnakohus asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule siis, kui esimese astme kohus on asja lahendamisel rikkunud oluliselt menetlusõigusnormi ja seda rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Praegusel juhul ei ole apellant oma kaebuses tuginenud sellisele maakohtu poolsele menetlusnormi rikkumisele, mida apellatsioonimenetluses kõrvaldada ei saaks. Maakohtu otsus on piisavalt põhjendatud, samuti ei ole maakohus hinnanud tõendeid ebaõigesti. Muud asjas kogutud tõendid ei toeta asjatundja G. Minno järeldusi hagejale tekitatud kahju ja selle põhjuste osas. Maakohus on küll jätnud selgelt hindamata hageja poolt koos arvamusega ekspertarvamuse kohta esitatud tõendid (II kd lk 67-79), kuid nimetatud tõendid ( õhu temperatuuri ja suhtelise õhu niiskuse katseprotokolli akt, õhu uuringute katseprotokoll, akt gaasikütte paigaldamise kohta, leping Eesti Gaasiga, dokumendid gaasi tarbimise kohta 2005 -2011) tõendavad küll hageja väiteid korteri nr XX gaasiküttele üleviimise kohta 2006. aasta lõpus (ja seega eksperdiarvamuse ebaõigsust mittekütmise osas), kuid ei tõenda muul viisil asjatundja G. Minno järeldusi. Kuigi apellant väidab kaebuses, et maakohus jättis ta hagi aluseks olevate asjaolude tõendamise võimalusest ilma, kui jättis rahuldamata tema taotluse kordusekspertiisi tegemiseks või ekspert A. Birki ärakuulamiseks kohtuistungil, ei ole apellant koos kaebusega nimetatud taotlust apellatsioonimenetluses korranud. Apellatsioonimenetluses soovib hageja üksnes tõendite uuesti hindamist ning hagi rahuldamist asjatundja G. Minno arvamusele tuginedes. Ringkonnakohus on käesoleva otsuse punktis 13 kujundanud oma seisukoha asjatundja G. Minno arvamuse tõendusliku väärtuse kohta ja jääb selle seisukoha juurde. Ringkonnakohus saab kogutud tõendeid, sh asjatundja arvamust, ise hinnata ja selleks ei ole vaja asja tagasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna lõplik hinnang tõenditele jääb samaks, siis jääb muutmata ka maakohtu otsus.
14.Apellant esitas koos kaebusega täiendavad tõendid: apellandi 13. juuni 2014 avaldus Kohtla-Järve Linnavalitsusele, Kohtla-Järve Linnavalitsuse 4. juuli 2014 vastus, kinnistusraamatu väljavõte kostjale kuuluva korteriomandi kohta. TsMS § 633 lg 5 kohaselt kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi tõendeid, tuleb kaebuses märkida uute tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Apellant ei ole nimetatut järginud. TsMS 652 lg 4 kohaselt, kui pool uue tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Vastaspool ei ole uute tõendite vastuvõtmiseks nõusolekut avaldanud. Ringkonnakohus jätab uued tõendid tähelepanuta ja tagastab need apellandile kohtuotsuse jõustumisel. Kinnistusraamatu väljavõtte võtab ringkonnakohus asja juurde, kuna tegemist on informatsiooniga, mis on avalik.
15.Apellant on koos kaebusega esitanud ka hinnangu talle riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat H. Kuninga tööle ja taotluse esindaja vahetamiseks. Riigi õigusabi korras määratud esindaja vahetamist reguleerib RÕS § 20, mis näeb ette riigi õigusabi osutava advokaadi vahetamise advokaadi ja riigi õigusabi saaja kokkuleppel, mil isikule asub samas asjas õigusteenust osutama teine advokaat, kes on nõus riigi õigusabi osutamise kohustuse üleandmisega (lg 1) või kohtu poolt kõrvaldamise (lg 31), millise sätte kohaselt kõrvaldab kohus riigi õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel määrusega advokaadi riigi õigusabi osutamisest, kui advokaat on ennast näidanud asjatundmatu või hooletuna. Kohus edastab sellisel juhul advokaadi riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamise määruse advokatuurile aukohtumenetluse algatamiseks ning vajadusel uue riigi õigusabi osutaja nimetamiseks.
Riigi õigusabi osutanud advokaat teatas ringkonnakohtule, et apellant ei ole talle edastanud mitte ühtegi selge sisuga pretensiooni, miks ta esindaja vahetamist soovib. Advokaat koostas pärast maakohtu lahendit apellatsioonkaebuse, kuna esindatav ei olnud talle teada andnud, et ta apellatsioonkaebuse koostamist ei soovi. Advokaat leiab, et taotlus on esitatud RÕS § 20 lg 1 alusel ja ta on nõus, et apellanti hakkab esindama teine advokaat, kes on selleks nõusoleku andnud. Ringkonnakohus leiab, et apellant soovib esindaja vahetust RÕS § 20 lg 31 alusel seetõttu, et esindaja on väidetavalt kaotanud ära talle antud dokumente, ei esitanud taotlust tunnistaja ja sõltumatu kohtueksperdi kaasamiseks ning oli nädal enne kohtuistungit kadunud. Ringkonnakohus ei pea apellandi taotlust käesolevas menetlusetapis põhjendatuks ja jätab taotluse rahuldamata. Apellant ei ole oma väiteid dokumentide kaotamise osas mitte millegagi tõendanud. Sõltumatu kohtuekspert on menetlusse kaasatud (riiklikult tunnustatud ekspert A. Birk), samuti tõendavad toimiku materjalid, et pärast ekspert A. Birgi arvamuse teadasaamist esitas hageja taotluse määrata eksperdiks Ehituskonsultgrupp (II kd lk 67), millise taotluse jättis maakohus rahuldamata.
16.Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kõik poolte menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda. Apellandile on antud 31. jaanuari 2012 määrusega riigi õigusabi selle hüvitamise kohustuseta. 02. mai 2012 määrusega on apellandile antud menetlusabi riigilõivu 1597 tasumiseks hagiavalduse esitamisel. 01. augusti 2014 määrusega luges ringkonnakohus menetlusabi jätkuvaks ja vabastas apellandi riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 600 eurot, mis on riigilõiv kaebuselt hinnaga kuni 17 500 eurot. Kuna kohtud on andnud apellandile riigi õigusabi selle hüvitamise kohustuseta, siis jäävad riigi õigusabiga seotud menetluskulud ka hagi rahuldamata jätmise korral riigi kanda. Menetlusabi riigilõivu tasumiseks on apellandile antud kahes kohtuastmes kokku 2197 eurot. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seetõttu tuleb apellandilt välja mõista riigituludesse 2197 eurot. Arvestades hageja majanduslikku olukorda, võib hageja selle kohustuse täita osamaksetena 10 kuu jooksul. Menetluskulude hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel pöörduda pärast lahendi jõustumist 30 päeva jooksul maakohtu poole. Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohtu menetluse ajal kehtinud seadus ei sätestanud, et menetlusosaline peab igas kohtuastmes esitama menetluskulude nimekirja, siis tuleb asjades, kus maakohus tegi lahendi enne 01.01.2015 aastat menetluskulude hüvitamise osas juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonist. Kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.