Vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas (OÜ Karl Saavo Advokaadibõroo, Riia 4, 51004 Tartu, e-post: xxx)
Kostja:
O. F. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja esindaja:
Vandeadvokaat Kaido Kooga K. Kooga Advokaadibüroo, Rakvere 5 a, 41531 Jõhvi; e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
Jätta M. E.i hagi rahuldamata.
Menetluskulud jätta hageja M. E.i kanda.
2.1 Kostja menetluskulud jätta hageja kanda. 2.2 Hageja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. 2.3 Välja mõista hagejalt M. E.ilt riigituludesse riigilõiv summas 1 597 (üks tuhat viissada üheksakümmend seitse) eurot 79 senti 2.4 Võimaldada hagejal tasuda riigilõiv võrdsete osamaksetena 10 (kümne) kuu jooksul iga kuu 159 (ükssada viiskümmend üheksa) eurot 78 senti, alates kohtulahendi jõustumisest. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 SEB Pank või kontole nr EE93220011023778606 Swedbank mõlema konto viitenumber 2900078583.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
M. E. esitas kohtule hagi kahju hüvitamise nõudes.
1.1 M. E. on Kohtla-Järvel, xxx asuva korteri omanik, kostja O. F. on xxx asuva korteri omanik. Hageja korter nr xxx asub kostja korteri peal (II korrusel). Hagiavalduse kohaselt väljastas Kohtla-Järve Linnavalitsus 03.07.2006.a. ehitusloa xxx korteri ümber ehitamiseks. Ümberehituse käigus tekitati kahjustusi hageja korterile (elutuba, esik, magamistuba). 1.2 Kahjustuste tekitamist ja selle ulatust tõendab hageja G. M. 29.09-15.10.2011 teostatud ekspertiisiaktiga, milles on tuvastatud korteri kahjustused: elutoas on laminaatparketiga kaetud põrand oluliselt kaldu tubade vahelise kandeseina suunas, piki seina on näha vahelae vajumist; akna all seinasüvendis on näha krohvi kihistumist ja koorumisjälge, süvendi nurgas on välisseina ja vahelae vahel lõhenemisjälg; vaheseina nurgaliistul on kaldsuunas mõrad; ukseava ülemise nurga juures vaheseina tapeet rebenenud, selle alt paistab kaldsuunas läbiv mõra; piki kandvat vaheseina on laes
vahtpolüsteroolplaadid lahti tulnud, mille alt paistavad mõrad; puidust uks ja uksekarp on deformeerunud, uks ei sulgu; esikus jookseb elutoa uksekarbi ülemisest nurgast tapeedi rebenemisjälg, mille alt paistab mõra; lapinaatparketiga kaetud põrand on kaldu magamistoa ja tubade vahelise vaheseina suunas, magamistoa uks ja uksekarp on deformeerunud, uks ei sulgu; magamistoas on laminaatparketiga kaetud põrand kaldu kandva vaheseina poole, piki kandvat vaheseina moodustub põrandapinna ja põrandaliistu vahel lõhe; ukse juures mõra, tubade vahelise kandeseina ja vaheseina ümarnurkades mõrad; laes on mõra vaheseinast kuni välisseinani; rõduplaadil on paralleelselt tubade vahelise seina teljel mõra, mis asub dekoratiivse metallkonsooli peal; korteri nr8 rekonstrueerimise tagajärjel kahjustunud elektrijuhtmestik. Eksperdi arvates tuleb hageja korteris teostada alljärgnevad tööd: põrandad lahti võtta ja põrandapind tasandada, tubades ja koridoris põrandad välja vahetada, rõduplaati tugevdada kandvate metallist tugikonsoolide paigaldamisega, seintes, vahelaes ja laes mõrade kinni mätsimine hermeetikuga, uksekarbid demonteerida ja ukseavad taastada, paigaldada uued uksekarbid koos uksetahvlitega. Ekspert on esitanud kulude arvestuse ning tema hinnangul on kahjustuste kõrvaldamiseks eeldatavalt vajaminevad kulud 15 194 eurot. 1.3 Kostjale väljastati luba rekonstrueerimiseks. EhS § 2 lg 6 p 3 kohaselt on rekonstrueerimine ehitamine. Hageja leiab, et kostja rikkus ehitamisele esitatud nõudeid. Kostja likvideeris korteri renoveermise käigus kandvad konstruktsioonid, muutis oluliselt kaasomandis oleva asja põhikonstruktsioone, mis oleks eeldanud AÕS § 74 lg 1 kohaselt kaasomanike, st kõigu teiste korteriomanike nõusolekut. Kostja väide nagu oleks tal olnud lammutustööde teostamiseks (kandvate konstruktsioonide eemaldamiseks) korteriühistu luba on paljasõnaline. Sellist nõusolekut pole taotletud ega pole ka antud. Kostja on oma vastuses kinnitanud, et tõepoolest tema korteris ehitustööd toimusid. Kostja kui korteriomanik on vastutav teostatavate tööde kvaliteedi eest, sest tema kohustus oli kontrollida tööde ja ehitise vastavust seaduse nõuetele. Hageja tugineb nõudes VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 sätestatule ja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 15 194 eurot. 1.4 Asjaolu, kas kostja korteri laest on toimunud hageja korteris toimunud väidetava uputuse tagajärjel vee läbijooks, pole tähtsust, sest see asjaolu ei ole põhjustanud kahjustusi hageja korteris. Aja jooksul ilmnevad hagejal kostja tegevuse tagajärjel üha uued ja uued kahjustused.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.
2.1 Kostja väidab, et ei ole hageja korterile kahju tekitanud ega õigusvastaselt käitunud. Kostja märgib, et hageja M. E. omandas xxx korteri 17.08.2011 asjaõiguskokkuleppe alusel. Kosteriomanikuna kanti hageja kinnisturaamatusse 24.08.2011.a. Kostja leiab, et hageja ei ole õigustatud üldse hagiavalduses toodud asjaoludel nõuet esitama. Rekonstrueerimistööd tehti kostja korteris 2006. aasta augustikuus. Tööde teostamiseks oli välja antud ehitusluba, korteriühistu nõusolek ning tööd teostati vastavalt kooskõlastatud projektile. Ükski xxx korteriomanik (peale hageja) ei ole kostja poole kunagi pretensioonidega pöördunud. Kahjustusi ei ole tekkinud ka kostja enda korteris. Kuna hageja korteriomandi väidetavad puudused olid olemas juba enne selle omandamist hageja poolt, siis puudub kostja arvates hagejal õigus enne selle omandamist väidetavalt tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kostja rõhutab, et tööd tema korteris teostati 2006. aastal ja anti kostjale üle samuti 2006.a (aktid) juhul, kui nende tööde tagajärjel oleks tekkinud kahjustused hageja korteris, oleksid need ilmnenud kindlasti kohe ja mitte mingil juhul 5 aasta möödudes. Hageja omandas korteri koos väidetavate puudustega, mis tähendab, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. 2.2 Seevastu 25.08.2011 ujutas hageja veega üle oma korteri all asuva kostja korteri. Kostja esitas 30.08.2011 kindlustusseltsile kahju hüvitamise avalduse ning kindlustusselts hüvitas kostjale ujutusega tekitatud kahju ja esitas regressinõude hageja vastu. Kui hageja korteril mingisugused kahjustused on, siis said need tekkida üksnes tema enda poolt 25.08.2011 tekitatud veekahjustuste tagajärjel. Samuti juhul, kui hagejal ka uued vigastused tekivad, siis võivad need tuleneda tema enda korteri väärast ekspluateerimisest, korduvalt on hageja korteris olnud ujutused, ummistused ja avariiolukorrad, mis kuidagi ei ole seotud kostja korteris 2006. aastal teostatud rekonstrueerimistöödega. 2.3 Kostja palub hagile lisatud G M. teostatud ekspertiisiakti jätta tähelepanuta, kuna ekspertiisi ei koostanud riiklikult tunnustatud ekspert ning ekspertiis tugineb hageja paljasõnalistele väidetele ning selles ei arvestata korterile hageja poolt tekitatud veekahjustusi, hoone vanust ega muid asjaolusid. Defektide kulude arvestus on arusaamatu ja paljasõnaline. 2.4 Kostja on seisukohal, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning esitatud pahauskselt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asja kogutud tõendeid kogumis, leiab, et M. E.i hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
4.Hageja M. E. nõuab kostjalt viimase korteris teostatud ehitustööde tulemusena hageja korteriomandile tekitatud kahjustuste hüvitamist ehk õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Hagi esemeks on seega väidetav kahju tekitamine hageja korterile. Vaidlust ei ole selles, et
hageja M. E. on xxx korteri (registriosa nr xxx) omanikuna kantud kinnistusraamatusse 24.08.2011.a., enne seda oli korteriomanik hageja ema L. E. (I kd tl 60); kostja O. F. on xxx korteri (registriosa nr xxx) omanikuna kantud kinnisturaamatusse 12.05.2005.a. (I kd, tl 33). kostja korteris teostati 2006.a renoveerimistööd.
5.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 peab teisele isikule õigusvastselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
6.Kostja taotles menetluses aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist. Kohus tegi 05.03.2013.a vaheotsuse, millega jättis O. F.i taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et aegumistähtaega tuleb hakata lugema 24.08.2011. so ajast, mil M. E. kanti omanikuna kinnistusraamatusse ja hakkas nimetatud korteris elama Aegumise küsimuse osas peab kohus vajalikuks kokkuvõtlikult märkida järgmist: Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja on menetluses esitanud erinevaid seisukohti selles, mis ajast sai ta teada kahjustuste tekkimisest. Remonditööd teostati kostja korteris 2006. aastal ja anti kostjale üle samuti 2006.a (aktid). Kohtuistungil 07.01.2013 (I kd tl 99-100) väitis hageja, et puudused tekkisid korteris 2006. aastal, hagi esitati kohtule 29.03.2012.a. Hageja esindaja märgib, et hagejal tekkis omandiõigus 24.08.2011 ning sellest ajast tekkis hagejal õigus nõude esitamiseks ning omandile tekitatud kahju hüvitamiseks, kahjustustest sai hageja reaalselt siiski teada siis kui korteris elama hakkas. Hageja esindaja märgib ka seda, et kuigi ehitustööd lõpetati 2006. aastal, anti kostjale kasutusluba 10.02.2011, mis annab alust arvata, et tööd lõpetati tegelikult 2011. Korteriomandi müüja väidetel ilmnesid kahjustused 2009-2010 aastal (I kd, tl 132-133). Viimasel kohtuistungil 20.05.2014 väitis hageja M. E. selgesõnaliselt, et ema teatas kahjustuste tekkimisest 2006. aastal kohe esimesel kuul, kui kostja seina lõhkus. Hageja nägi kahjustusi 2007. aasta talvel, kui käis kodus puhkusel Itaaliast (olid näha praod ja põrandaliistud paigast ära, varem olid liistud vastu põrandat) (II kd, tl 103) Õige oleks aegumistähtaega lugeda alates ajast, mil hageja sai teada kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust (TsÜS § 150 lg 1) so alates 2007.a, mitte hageja enda kandmisest kinnistusraamatusse. Olenemata sellest, et hageja kanti omanikuna kinnistusraamatusse 24.08.2011, teadis ta väidetavatest kahjustustest 2007. aastal ja omandas korteri koos nende väidetavate kahjustustega.
7.Kohus on seisukohal, et isegi juhul kui lugeda, et hagi on esitatud õigeaegselt ning aegumistähtaega ei ole mööda lastud, ei ole hagi põhjendatud.
8.Hageja viitab hagiavalduses nii VÕS § 1045 lg 1 p 5 kui ehitusseaduse (EhS) § 3 lg 1 ja 2 rikkumisele kostja poolt. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 1 ja § 5 lg 2 tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
9.Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas kahju õigusvastaselt, vabaneb kostja vastutusest juhul, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise. VÕS § 1043 kohaselt on deliktilise kahju hüvitamise nõude eelduseks kahju tekitaja poolt teisele isikule kahju tekitamine st kahju tekitaja tegu või tegevusetus, mille kausaalseks tagajärjeks on kannatanul teatava kahjuliku tagajärje tekkimine), kahju tekitaja teo õigusvastasus ning kahju tekitaja süü. Esmaseks eelduseks on kostja poolt hagejale kahju tekitamine. Selle eelduse täitmise tuvastamiseks tuleb kontrollida, kas väidetava kahju tekitaja poolne tegu või tegevusetus on toonud kaasa kahjuliku tagajärje ehk sellise kahju tekkimise kannatanul, mille hüvitamist kannatanu nõuab. Selleks tuleb tuvastada põhjuslik seos kahju tekitaja teo või tegevusetuse ning kannatanul tekkinud kahjuliku tagajärje vahel. Seega tuleb välja selgitada, kas kostja oma teoga põhjustas kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. VÕS § 1045 lg 1 p 1-5 nimetatud õigushüve kahjustamise sh omandi rikkumise korral kellegi teo või tegevusetuse tagajärjel eeldatakse lg 1 kohaselt, et vastav tegu või tegevusetus oli õigusvastane. Lisaks kaitstud õigushüve kahjustamisele tuleb kontrollida, kas kahju tekitaja tegu või tegevusetus rikkus üldist käibekohustust, st kas kahju tekitaja käitus väliselt hooletult (VÕS § 1050).
10.Kahju tõendamiseks on hageja esitanud G. M. teostatud ekspertiisiakti nr 680 (I kd tl 18-32), mille kohaselt on korteris 11 tuvastatud defektid tekkinud alumisel korrusel korteris nr 8 kandva vaheseina demonteerimise ja allesjäänud seinaosa läbivajumise tagajärjel. Hageja väidete ümberlükkamiseks esitas kostja omaltpoolt ehitise tarindite ümberehitamise tehnilise ekspertiisi hinnangu, mille teostas A. Sotskov Constructive OÜ (I kd, tl 102-111) ja mille kohaselt on ehituskonstruktsioonide p 3.3 kahjustuste põhjuseks hoone füüsiline kulum
ning korteri nr 11 ebasobilik ekspluatatsioon, (milleks on korduvad üleujutused, sisemikrokliima rikkumisest tulenev konstruktsioonide deformeerumine). Poolte esitatud hinnangutes esitatud järeldused on oluliselt erinevad.
11.Esitatud tõendite vastuolulisuse tõttu, määras kohus ehitustehnilise ekspertiisi, mille läbiviimise tegi ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile Ain Birk`ile. Ain Birk`i isikuga olid nõus mõlemad pooled ja esitasid kohtu kaudu omapoolsed küsimused eksperdile. Ekspert esitas kohtule ekspertarvamuse nr 399-10/13 (II kd, tl 20-40). Eksperdi kokkuvõtte kohaselt on xxx rekonstrueerimistööd teostatud seaduslikult. Rekonstrueerimistöödeks on koostatud ehitusprojekt ja väljastatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt ehitus- ja kasutusluba. xxx ülevaatusel selgus, et korteris nr x (kostja korter-offic-is) eemaldatud kandva vaheseina lammutamisel ja selle asendamisel kandva talaga ei tekitatud korter x siseviimistlusele märgatavaid kahjustusi. Hageja korteris ilmnenud kahjustuste tekke põhjustena tuvastas ekspert järgmised asjaolud: elamu on vana (1950.a.); korteris x lohakalt teostatud remont, mis annab tunnistust sellest, et remondi teostajad ei ole olnud professionaalsed ehitajad; enne laminaatparketiga katmist on põrandad jäetud horisontaali tegemata, põrandakatteid on oluliselt kahjustanud korteris nr x toimunud veeavariid ja põrandakatete hooldus (laminaatparkett ei kannata veepesu), WC-s ja duširuumis olevate keraamilised katted on lohakalt paigaldatud ning põrandaplaadid on purunenud mehaaniliste löökide mõjul. Ekspert leidis, et xxx korteris tuvastatud vigastused ei ole põhjustatud ehitustöödest xxx korteris. xxx korteris tuvastatud kahjustused on võimalik kõrvaldada korteris korraliku remondi ja siseviimistluse teostamisega. xxx korteri sisestel piirdekonstruktsioonidel (seinad, laed, põrandad) ei tuvastatud kahjusid, mis oleks põhjustatud hoone välistest (tänava remonditööd) või hoone sisemisest alumise korruse ruumide ümberehitusest.
12.Hageja ei nõustunud eksperdiarvamuses tooduga ja leidis, et hinnang on motiveerimata ning ekspert ei olnud objektiivne. Hageja leiab, et ekspertarvamus ei vasta seadusele ega ole seetõttu tõendina kasutatav. Ekspertarvamus ei käsitle hageja hinnangul asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja ei anna neile vastuseid. Hageja taotles asjas kordusekspertiisi teostamist, kohus jättis taotluse 20.05.2014.a toimunud kohtuistungil rahuldamata. Kohus leidis, et hageja rahulolematus eksperdi järeldustega ning hageja jaoks soovimatu lõpptulemus ei anna alust väita, et ekspertiis on põhjendamatu ning ekspert ebaobjektiivne. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et eksperthinnangus puudub vastus küsimusele, kas kostja teostatud tööd vastavad EhS nõuetele. Ekspert on kokkuvõttes leidnud, et korteris nr x teostatud rekonstrueerimistööd on teostatud seaduslikult. Töödeks on koostatud ehitusprojekt ning linnavalitsusest antud ehitus- ja kasutusluba. Ekspert on märkinud, millistest
õigusaktidest ja juhendmaterjalidest on ekspertiisi teostamisel juhindunud. Ekspert on andnud vastused maakohtu 10.09.2013.a määruses püstitatud küsimustele (küsimused esitasid kohtule pooled), seetõttu on hageja 21.02.2014.a esitatud etteheited (II kd tl 63-66) alusetud.
13.Tulenevalt TsMS § 232 lg-st 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ja iseenesest ei pea kohus lähtuma eelkõige kohtuliku ekspertiisi tulemustest, vaid võib lähtuda ka dokumentaalse tõendina esitatud spetsialisti arvamusest (Riigikohtu 14.06.2006 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-59-06). Kohus peab antud juhul põhjendatuks lähtuda riiklikult tunnustatud eksperdi antud hinnangust. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga: - poolte esitatud spetsialistide hinnangud on teineteisele vasturääkivad; - kohtul ei ole alust kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi A. Birki erapooletuses ja objektiivsuses; asjaolu, et hageja ei nõustu eksperdi järeldustega ei anna alust kahelda eksperdi erapooletuses - kuna A. Birki näol on tegemist riiklikult tunnustatud eksperdiga, puudub kohtul alus kahelda ka eksperdi pädevuses ja kutseoskustes; - kohtu määratud eksperdile oli pooltel võimalus esitada omapoolseid küsimusi, viibida juures, anda selgitusi.
14.Hageja palub kohtul lähtuda G. M. ekspertiisist, kuna see on hageja hinnangul usaldusväärsem, põhjalikum ja asjatundlikum. Kohus märgib, et G. M.l on hinnangu andmisel ja ekspertiisi teostamiseks olnud asjaolud teada mahus, mis on toodud kliendi (hageja) avalduses 29.09.2011.a. Seega on ekspert lähtunud asjaoludest hageja esitatud mahus ja kujul. Lisaks eeltoodule, ei ole selle käigus arvestatud hageja korteris toimunud veeavariisid. Ujutuse toimumine 30.08.2011 on tõendatud Swedbank AS hüvitiseotsusega 23.09.2011 (tl 66), milles on kindlustusjuhtumi kirjeldusena märgitud - korteris 11 toimunud veeavarii tagajärjel kahjustatud korteri nr x. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et võimalik veeläbijooks hageja korterist ei saanud kahjustada hageja korterit.
15.Veeavariid on toimunud veel 25.09.2012 (tl 116-117), hüvitiseotsus 29.10.2012 (tl 118), kindlustusjuhtumi kirjeldus- korteri 11 veeleke, mille tagajärjel sai kahjustada korter nr x (aktid 119-120), 25.09.2012 veelekke põhjuseks korteri x torustike probleem. Analoogiline juhtum 01.10.2012 (tl 120)
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tsiviilasja menetluse käigus ei ole tõendamist leidnud, et 2006. aastal O. F.i korteris x Kohtla-Järvel teostatud rekonstrueerimistööde käigus kahjustati hageja korteriomandit. Ei ole tõendatud põhjusliku seose olemasolu kostja teostatud rekonstrueerimistööde ja hagejal kahju tekkimise vahel. Kohus leiab, et nii VÕS § 1045 lg 1 p 5 kui ehitusseaduse (EhS) § 3 lg 1 ja 2 rikkumine kostja poolt ei ole tõendatud.
Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täidetud ei ole, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
17.Hageja poolt kohtule pärast asja sisulise arutamise lõpetamist ja enne kohtulahendi tegemist esitatud dokumendid jätab kohus tähelepanuta.
Menetluskulude jaotus
18.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, järelikult kannab poolte menetluskulud hageja M. E.. Vastavalt maakohtu 02.05.2012.a määrusele, sai hageja menetlusabi ning vabastati riigilõivu 1597, 79 euro tasumisest hagi esitamisel. 31.12.2012 määrusega tsiviilasjas 2-12-1411 määrati hagejale riigi õigusabi riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Vastavalt TsMS § 190 lg 1 ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi 4. lõike järgi kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmisel menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt jäävad kostja menetluskulud hageja kanda (TsMS § 190 lg 1), hageja esindaja riigi õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Riigilõivu 1597, 79 mõistab kohus hagejalt välja riigituludesse, kuid kohaldab TsMS § 190 lg 7 ja võimaldab tasuda osamaksetena 10 (kümne kuu) jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.