Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. veebruar 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja,
Tsiviilasja number
2-13-42720
Tsiviilasi
XXX hagi AS XXX, XXXAS, XXXOÜ vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja ümberlükkamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX); hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev (Advokaadibüroo Sven Sillar, e-post [email protected]); kostja I AS XXX (registrikood XXX, asukoht XXX)kostja I lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, e-post [email protected]); kostja II XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX); kostja II volitatud esindaja Monika XXX (e-post [email protected]); kostja III XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); kostja III volitatud esindaja Anne-Liis XXX (e-post [email protected]).
2-13-42720
süsteemis „XXX” avaldatud ebaõiged andmed seoses hageja maksehäirega kostja XXXOÜ ees. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
TsMS § 444 lg 1 alusel võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Tuginedes TsMS § 444 lõikele 1, ei pea kohus vajalikuks antud otsuses ära tuua asja kohta esitatud väiteid, vastuväiteid ja esitatud tõendeid ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
Hageja palub kohustada kostjaid lõpetama hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine ja kohustada kostjat I oma kulul ümber lükkama AS-i XXX süsteemis „XXX” avaldatud valeandmed hageja võlgnevuste kostja II ja kostja III eest kohta.
Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Vaidlust ei ole alljärgnevates asjaoludes: -
12.10.2012.a Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-26290 on kinnitatud hageja XXX võlgade ümberkujundamine. Otsuse resolutiivosa punkti 1.1 kohaselt oli XXX võlgnevus XXXAS ees ajatatud 60-ks kuuks arvates 15. oktoobrist 2012.a.
2-13-42720
-
XXX puuduvad teised võlgnevused XXX ees, v.a. võlgnevused, mis on kajastatud 12.10.2012.a kohtumääruses tsiviilasjas 2-11-26290.. XXX puuduvad võlgnevused XXXOÜ ees. AS XXX poolt hallatavas infosüsteemis „XXX” on kajastatud XXX võlgnevused XXXAS-i ees summas 2 956 eurot ja XXXOÜ ees summas 3 217 eurot.
Hageja on esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse kostjate AS XXX, XXXAS-i ja XXXOÜ vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja ümberlükkamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja AS XXX poolt korraldatavasse maksehäireregistrisse sisestatud maksehäired hageja kohta, mis ei vasta tegelikkusele s.t. tegemist on ebaõigete faktilist laadi andmetega. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda selliste faktiväidete ümberlükkamist sõltumata kostjate süü olemasolust. Samuti märgib hageja, et ebaõigete andmete avaldamisega on kahjustatud tema au, kuivõrd see näitab, et hageja ei tegele oma kohustuste ja võlgnevustega vajaliku hoolega. Ebaõigeteks faktilisteks andmeteks loeb hageja XXXAS-i poolt sisestatud maksehäiret summas 2 956 eurot ning XXXOÜ sisestatud maksehäiret ees summas 3 217 eurot. Hageja tugineb XXXAS-i sisestatud maksehäiret vaidlustades väitele, et XXXAS-i nõue on Viru Maakohtu tsiviilasjas nr. 2-11-26290 kinnitatud võlgade ümberkujundamise kavaga ümber kujundatud, mistõttu on võlgnevuse kajastamine maksehäirena ning ümberkujundamata suuruses ebaõige. XXXOÜ nõude osas asub hageja seisukohale, et tal ei ole kaaskostja ees võlgu ning ta ei ole teadlik mistahes nõuete loovutamisest XXXOÜ-le. Hageja leiab, et ebaõiged andmed tuleb eemaldada ning kuna need on kestvalt kättesaadavad, siis tuleb kohustada kostjaid lõpetama hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 4 alusel võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt võib kannatanu kestva õigusvastase kahju tekitamise korral nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist. Avaldatud andmete vastavus tegelikkusele Hageja etteheide kostjatele seisneb väites, et kostjad on avaldanud AS XXX andmekogus hageja kohta ebatõeseid faktilist laadi andmeid. Vaidlust ei ole asjaolus, et tegemist on faktiväidetega. Kuivõrd hageja on vaidlustanud kaks erinevat maksehäiret, siis käsitleb kohus eraldi mõlemat maksehäiret. Kohus leiab, et vaidlust ei ole asjaolus, et vaidlustatud maksehäired iseenesest eksisteerisid. Vastavat on ka hageja ise kinnitanud ja esitanud kohtule kinnitatud võlgnevuste ümberkujundamise kava, milles kajastuvad vaidlusalused võlgnevused. Hageja ei vaidlusta ka
2-13-42720
kostjate õigust maksehäiretega võlglaste andmeid avaldada. Vaidlus on selles, kas VÕVS § 29 lg 1 alusel ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjeks on maksehäire lõppemine ning keeld avaldada IKS § 11 lg 6 sätestatud korras andmeid hageja maksekäitumise kohta suuruses, milles need olid enne ümberkujundamiskava kinnitamist. Andmekaitse Inspektsiooni poolt avaldatud „Maksehäire avaldamine“ juhise kohaselt peab maksehäire avaldamiseks olema lepingu rikkumisest möödunud rohkem kui 30 päeva. Kohus leiab, et vastavas osas vaidlust olla ei saa, kuivõrd juba hageja enda poolt esitatud kinnitatud ümberkujundamiskava saab VÕVS § 2 lg-st 3 tulenevalt hõlmata vaid sissenõutavaks muutunud nõudeid. Seega on hageja vaidlusaluste võlgnevuste aluseks olevaid lepinguid rikkunud. Seejuures lõpeb maksehäire alles lepingu rikkumise lõppemisel s.o. kohustuse täitmisel. Kohus leiab, et maksehäire ei lõpe reaalselt ümberkujundamiskava kinnitamisega vaid kohustuse kohase ja lõpliku täitmisega – seda kas võlgade ümberkujundamiskava täitmisega või ümberkujundamiskava tühistamisel taastunud kohustuse täitmisega ja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
Kohus leiab, et ümberkujundamiskava kinnitamine ei kujunda lõplikult ümber sellega hõlmatud nõudeid ning ei välista võlausaldajate nõuete avaldamist nende tegelikus suuruses. Hageja väide on, et XXXAS-i avaldatud maksehäire summas 2 956 eurot ei vasta tõele, kuna nimetatud nõue on ümber kujundatud vastavalt VÕVS regulatsioonile ning Viru Maakohtu 12. oktoobri 2012. a. määrusele. Järelduvalt ei vaidle hageja selle üle, et tal eksisteerib võlgnevus XXXAS-i ees ning samuti ei vaidlusta hageja nõude suurust ümberkujundamise eelselt. VÕVS ei tulene samas, et võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisega lõppevad nõuded osas, milles need ümber kujundati. VÕVS § 29 lg 4 ja §31 lg 1 kohaselt on võlgade ümberkujundamise tagajärjeks eelkõige see, et võlausaldaja nõuet ei saa ümberkujundamisekava kehtivuse ajal võlgniku vastu maksma panna. Samas, ümberkujundamiskava kinnitamine iseenesest võlausaldaja nõude olemasolu ja kehtivust ei mõjuta. Nii saab VÕVS § 29 lg 2 kohaselt esitada nõude solidaarvõlgniku vastu täies ulatuses ning ka nõude tagatuse korral tagatisega on võlausaldajal VÕVS § 29 lg-s 3 sätestatud alustel õigus rahuldada nõue tagatise arvel. VÕVS regulatsiooni kohaselt on võimalik võlausaldajate nõuete taastumine esialgses ulatuses sõltuvalt ümberkujundamiskava tühistamisest, sealhulgas ka näiteks võlgniku majandusliku olukorra paranemisel (VÕVS § 29 lg 2 p 3). Sellest järelduvalt ei ole ümberkujundamiskava tagajärjeks võlausaldajate nõuete lõppemine, vaid nende maksmapanekule piirangu kehtestamine ümberkujundamiskava kehtivuse ajaks. Võlausaldaja nõude saab lugeda lõplikult ümber kujundatuks VÕVS § 37 sätestatud alustel alles seejärel, kui on möödunud ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg. Kuni selle hetkeni on võimalik ümberkujundamiskava tühistamine, seega ka võlausaldaja nõude taastumine. Kohus märgib siinjuures, et kuivõrd ümberkujundamiskava saab VÕVS § 2 lg-st 3 tulenevalt hõlmata vaid sissenõutavaks muutunud nõudeid, siis ei saa olla vaidlust ka selles, et XXXAS-i nõue on sissenõutav. Ümberkujundamiskava võimaldab nõude tasuda ümberkujundamiskavas sätestatud tähtaja jooksul, kuid see ei muuda olematuks asjaolu, et nõue on sissenõutav ning tähtaegselt jäänud täitmata. Kohus leiab, et tegemist on võlausaldaja poolt võlgnikule antud täiendava tähtajaga kohustuse täitmiseks, mis VÕS § 114 lg 2 kohaselt ei välista võlgniku vastutust kohustuse rikkumise eest.
2-13-42720
Kohus leiab, et ei VÕVS ega ka IKS ei näe ette ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjena keeldu avaldada andmeid võlgniku maksekäitumise kohta. Kohus on seisukohal, et võlausaldajate nõuded eksisteerivad endiselt ka ümberkujundamiskava kinnitamise järgselt ning võlgnevused ei taastu üksnes tingimusel, et võlgnik ümberkujundamiskava täidab, mistõttu ei saa võlausaldajate nõuete avaldamist tegelikus suuruses käsitleda ebaõigete faktiväidetena. Hageja on vastavad summad võlausaldajatele, XXXAS-ile nende hulgas, võlgu, kuid hagejale on võimaldatud vabastada ennast nendest võlgnevustest ümberkujundamiskava täitmisel. Seega ei ole XXXAS sisestanud maksehäirete registrisse ebaõigeid andmeid. Seejuures ei saa kohtu hinnangul lugeda hagejat ka kohusetundlikuks võlgnikuks või isikuks kellel ei ole maksehäireid, kuivõrd hageja ei ole ilmselgelt suutnud tähtaegselt oma sissenõutavaks muutunud võlgnevusi tasuda (mis tähendab et hageja on oma lepingulisi kohustusi võlausaldajate ees rikkunud), hageja on pidanud kohtu kaasabil hankima oma kohustuste täitmiseks lisaaega ja seda seejuures võlgnevuste osalise vähendamisega. Kohtu hinnangul ei too võlgade ümberkujundamine seega kaasa maksehäire kui sellise lõppemist vaid üksnes abistab võlglast tekkinud (ja olemasoleva) maksehäire kõrvaldamisel. Maksehäire kui selline on juba tekkinud ja korra määramine selleks, kuidas või millal see maksehäire likvideeritakse, ei muuda maksehäiret olematuks. Kohus leiab, et tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine ei ole õigusvastane. Riigikohtu 21.detsembri 2010 otsuse kohaselt tsiviilasjas 3-2-1-67-10 p. 18 on kolleegium rõhutanud, et tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane. Seda seisukohta toetab mh VÕS § 1047 lg 2, mille kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kohus märgib, et antud asjas ei ole ka vaidlust olnud asjaolu üle, kas tegelikkusele vastavate andmete avaldamine on õigusvastane või mitte. Samuti ei ole vaidlust asjaolus, kas tegelikkusele vastavate andmete avaldamine peaks antud juhul olema lubatud või mitte. Hageja on ise kinnitanud, et tõele vastavate andmete avaldamine on põhjendatud (tlk 132). Hageja on palunud kohustada kostjaid lõpetama ja ümber lükkama ebaõigete andmete avaldamise. Kuivõrd vastavad andmed seoses maksehäirega XXXAS ees on tegelikkusele vastavad, ei ole hagi põhjendatud rahuldada. Eeltoodust tulenevalt on kostjad XXXAS ja AS XXX avaldanud maksehäire registris hageja tegelikkusele vastavad võlgnevuse andmed seoses võlgnevusega XXXAS ees, ei ole avaldanud mingeid omapoolseid väärtushinnanguid, andmete avaldamine on olnud seadusega kooskõlas ning kostjate käitumine pole olnud õigusvastane ka VÕS § 1047 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt, mistõttu tuleb hagi vastavas osas jätta rahuldamata.
Hageja väidab, et ta ei ole võlgu XXXOÜ-le, mistõttu on tema kohta XXX maksehäirete registris avaldatud ebaõigeid andmeid. Kostjad leiavad, et tegemist on eksitava seisukohaga, kuivõrd hageja on hästi teadlik sellest, et XXXOÜ esindab XXXOÜ-d võlgnevuse sissenõudmisel. Asjaolu, et hageja on teadlik faktist, et avaldatud maksehäire põhineb XXXOÜ nõudel tõendab asjaolu, et vastav võlgnevus on ümberkujundamiskavas sätestatud, mistõttu selle olemasolu on tõendatud.
2-13-42720
Kohus leiab, et seega on XXX avaldatud hageja maksehäire XXXOÜ ees ebaõige informatsioon. Kohus märgib, et poolte vahel ei ole tegelikult vaidlust, et hageja ei ole võlgu XXXOÜ-le, pooled on ühisel seisukohal, et vastav võlgnevus on hagejal XXXOÜ ees. Seega on hageja nõue ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks seoses maksehäirega XXXOÜ ees põhjendatud, kuivõrd kostjad AS XXX ja XXXOÜ on avaldanud hageja kohta informatsiooni mis ei vasta tõele. Kostja XXXOÜ on menetluse kestel märkinud, et vastav kanne sai maksehäirete registris muudetud 13.05.2013 kuid vastava väite kohta tõendeid esitanud ei ole. Kohus palus oma 10.12.2014 kostjale XXXOÜ saadetud kirjas kostjal vastavat tõendada, kuivõrd ainuke tõend, mis kajastab isikuid, kellel on kehtiv nõue hageja vastu maksehäirete registris, on esitanud hageja oma hagiavaldusega ja sellest nähtub, et kostjal XXXOÜ on aktiivne nõue hageja vastu. Nimetatud tõendist lähtuvalt, on hagi esitatud õige isiku vastu ja lähtuvalt kostjate enda argumentatsioonist, on tegemist seega ebaõigete andmetega. Kuivõrd kostja XXXOÜ vastupidist väidab, on tõendamiskoormis kostjal XXXOÜ. Kostja XXXOÜ aga oma väiteid kohtule saadetud vastuses ei tõendanud. Kohtule ei ole esitatud ka mingeid tõendeid XXXOÜ poolt oma nõude hageja vastu loovutamisest kostjale XXXOÜ. Seega peab kohus asja lahendamisel lähtuma asjaolust, et XXX maksehäirete registris on kajastatud hagejal esinev maksehäire kostja XXXOÜ ees, mis vastavalt poolte ühisele seisukohale on ebaõige. Kuivõrd avaldajad on omaenda väidete kohaselt teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest (kostjad olid teadlikud, et tegelik võlgnevus oli hagejal XXXOÜ asemel XXXOÜ ees) ja vastavad andmed ei vasta tegelikkusele, on nende avaldamine kostjate XXXOÜ ja AS XXX poolt olnud õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt on kostjad XXXOÜ ja AS XXX avaldanud maksehäire registris hageja kohta tegelikkusele mitte vastavad andmed seoses maksehäirega XXXOÜ ees, mistõttu tuleb hagi vastavas osas rahuldada ja kohustada kostjaid XXXOÜ ja AS XXX lõpetama hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine ja kohustada kostjat AS XXX oma kulul ümber lükkama AS-i XXX süsteemis „XXX” avaldatud valeandmed seoses hageja maksehäirega kostja XXXOÜ ees. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2-13-42720
TsMS § 165 lg 1 kohaselt vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, kui kohus ei määra teisiti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele ainult osaliselt, jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuivõrd antud juhul takistaks menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramine kohtuotsuse tegemist, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.