lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-64632/13

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 04.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-64632/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1930
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2025-12-29
Taotlus
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2019-09-04
Taotlus
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2019-05-30
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2019-01-09

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 466 lg 2, 3, 4Määruse teatavakstegemine ja jõustumineTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 463 lg 2KohtumäärusTsMS § 464 lg 3Määruse tegemineTsMS § 661 lg 4Määruskaebuse esitamineRÕS § 21 lg 3Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kuludTsMS § 150Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts SEB Liising10281767(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Menetluse lõpetamine Määruse tegemise koht ja aeg Tsiviilasi (number ja nimetus) Hagi ese

Viljandi kohtumaja nr 2-11-64632 AS SEB Liising versus Ahto Jõgis võlanõue

Hagi hind

41 415 €

Menetluse staadium

menetluse lõpetamise otsustamine

Määruse tegija

kohtunik Toomas Lillsaar

Hageja

AS SEB Liising (registrikood 10281767, aadress Tornimäe 2, Tallinn, e-post: [email protected]) jurist Elen Jalak (e-post: [email protected])

Hageja esindaja Kostja Kostja esindaja

04. veebruar 2015

Ahto Jõgis (isikukood xxxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx)) Vandeadvokaat Nikolai Kõiv (OÜ Advokaadibüroo Nikolai Kõiv, e-post: [email protected])

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus Lõpetada hagis AS SEB Liising versus Ahto Jõgis vastu võlgnevuses 41 415 € menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.Kokkulepe tuleneb AS SEB Liising ja Ahto Jõgise vahelisest 09. aprillil 2008 sõlmitud liisingulepingust nr L08108169.
2.AS SEB Liising ja Ahto Jõgise vaheline kokkulepe: - Ahto Jõgis tasub AS-le SEB Liising perioodil jaanuar 2015.a. kuni detsember 2024.a. igakuiselt liisingulepingust nr L08108169 tuleneva võlgnevuse tasumiseks minimaalselt 212,50 € kuus. - Kui Ahto Jõgis tasub eespoolnimetatud tähtaja jooksul liisinglepingust nr L08108169 tulenevast nõudest kokku 25 500 €, siis AS SEB Liising loobub oma võlanõudest Ahto Jõgis vastu summas 15 915 €.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 428Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 430Kompromiss
TsMS § 431Menetluse lõpetamise kord
TsMS § 432Menetluse lõpetamise tagajärjed
TsMS § 433 lg 1Edasikaebamine menetluse lõpetamise määruse peale
3.Punktis 2. nimetatud summade ülekanded tuleb teha AS SEB Liising kontole nr EE251010002006428001, viitenumber 101361855 hiljemalt iga kuu 25-daks kuupäevaks.
4.Punktis 2. nimetatud kohustuse täitmisega viivitamisel ükskõik millise osamakse osas rohkem kui 60 päeva, on AS-l SEB Liising õigus nõuda punktis 1 nimetatud kohustuse kohest täitmist koos liisinglepingust tuleneva lisanduva viivisega.
5.AS SEB Liising ja Ahto Jõgis välistavad kohtumäärusele edasikaebeõiguse.
6.AS SEB Liising poolt esitamisel tasutud riigilõivust pool tagastatakse menetluse lõpetamisel AS-le SEB Liising ja pool riigilõivust jääb AS-e SEB Liising kanda. Täiendavad otsustused Seoses menetluse lõpetamisega: 2.1 määruse jõustumisel tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusel AS-le SEB Liising (pangakonto nr EE251010002006428001) 29. detsembril 2011 tasutud pool riigilõivust 1 757 (ükstuhat seitsesada viiskümmend seitse) € 57 senti; 2.2 välja mõista riigi kasuks Ahto Jõgiselt menetluskuluna riigi õigusabi tasu 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) €; määrata väljamõistetud kulud tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2015. a veebruari kuust igakuise menetluskulu osa 28 (kakskümmend kaheksa) € tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks; 2.3 saata määruse koopia hagejale ja kostjale; 2.4 edastada määruse koopia riigilõivu osa tagastamiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused kohtumäärusele 3.1 TsMS § 661 lg 4 kohaselt on pooled välistanud määruskaebuse esitamise õiguse kasutamise ning vastavalt poolte kokkuleppele ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata; 3.2 TsMS § 430 (Kompromiss) lg 5 kohaselt kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse; 3.3 menetluskulud riigituludesse tasutakse Rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 SEB Pank, kontole nr EE932200221023778606 Swedbank, kontole nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või kontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (tasumisel maksekorraldusele viitenumber 2800049874; selgitusena „menetluskulu asjas nr 2-1164632); kui enne määruse jõustumist ei ole menetluskulu 15-ne päeva jooksul riigituludesse tasutud ja selle tasumisest kohtule maksedokumenti esitatud, toimub menetluskulude sissenõudmine täitemenetluses koos lisanduva täitemenetluse kulu ja viivise arvestusega; 3.4 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I osa Kohtule esitatud kompromiss Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu alljärgnevas:

1.09.04.2008.a sõlmisid Jänese OÜ ja AS SEB Liising liisinglepingu nr L08108169, millest tuleneva võlgnevuse summas 41 415.00 € sissenõudmiseks algatas 31.12.2011.a. AS SEB Liising hagimenetluse Ahto Jõgise vastu. Ahto Jõgis on andnud nimetatud liisinglepingule omapoolse käenduse.
2.AS SEB Liising ja Ahto Jõgis leppisid kokku alljärgnevas:

- Ahto Jõgis tasub AS-ile SEB Liising perioodil jaanuar 2015.a. kuni detsember 2024.a. igakuiselt liisingulepingust nr L08108169 tuleneva võlgnevuse tasumiseks minimaalselt 212,50 € kuus. - Kui Ahto Jõgis tasub eespoolnimetatud tähtaja jooksul liisinglepingust nr L08108169 tulenevast nõudest kokku 25 500.- €, siis AS SEB Liising loobub oma võlanõudest Ahto Jõgis vastu summas 15 915.- €.

3.Punktis 2 nimetatud summade ülekanded tuleb teha AS SEB Liising kontole nr EE251010002006428001, viitenumber 101361855 hiljemalt iga kuu 25-daks kuupäevaks.
4.Punktis 2 nimetatud kohustuse täitmisega viivitamisel ükskõik millise osamakse osas rohkem kui 60 päeva, on AS-l SEB Liising õigus nõuda punktis 1 nimetatud kohustuse kohest täitmist koos liisinglepingust tuleneva lisanduva viivisega.
5.AS SEB Liising ja Ahto Jõgis välistavad kohtumäärusele edasikaebeõiguse.
6.AS SEB Liising ja Ahto Jõgis paluvad kompromiss kinnitada ja lõpetada tsiviilasjas 2-11-64632 menetlus.
7.AS SEB Liising ja Ahto Jõgis paluvad kohtul kompromissi kinnitamisel tagastada 50% AS-i SEB Liising poolt tasutud riigilõivust AS SEB Liising kontole EE051010002035388002, muud hageja poolt tasutud menetluskulud jäävad hageja enda kanda.
8.AS SEB Liising ja Ahto Jõgis paluvad jätta kostja Ahto Jõgise riigi õigusabi kulud täies ulatuses riigi kanda, muud kostja Ahto Jõgise menetluskulud jätta kostja Ahto Jõgise enda kanda.
9.Hageja ja kostja kinnitavad, et kompromiss on neile arusaadav ja vastab nende tegelikule tahtele.
10.Hageja ja kostja kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
11.Hageja ja kostja paluvad kohtul lahendada kompromiss kirjalikus menetluses.
12.Kompromiss allkirjastatakse digitaalselt, kompromiss jõustub mõlema poole digitaalselt allakirjutamise momendist ja esitatakse kohtule digitaalselt. II Kohtu põhjendused
1.Seaduslikud alused menetlemisel TsMS § 463 (Kohtumäärus) lg 1 kohaselt määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (TsMS § 463 lg 2). TsMS § 464 (Määruse tegemine) lg 1 kohaselt määruse võib teha kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi ära kuulamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Määrus, mida kohus ei tee kohtuistungil, tehakse kirjalikult. Kui kohtuistungil kuulutatud määruse terviklik vormistamine nõuab enam aega, võib kohus vormistamise kuni kümneks päevaks edasi lükata (TsMS § 464 lg 3). TsMS § 431 (Menetluse lõpetamise kord) lg 1 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega. Vajaduse korral peab kohus menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi.
2.Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada kompromissi kinnitamine.
2.1.TsMS § 428 (Menetluse lõpetamise alused) lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
2.2.TsMS 430 (Kompromiss) lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

2.3.Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS 430 lg 2).
2.4.Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS 430 lg 3).
2.5.Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS 430 lg 5).
2.6.Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS 430 lg 7).
2.7.Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS 430 lg 8).
2.8.TsMS § 661 (Määruskaebuse esitamine) lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs
3.1.Kohus ei tuvastanud, mis välistaks kompromissi kinnitamist vastavalt poolte kokkulepitud tingimustele, mis kajastuva kompromisslepingu p-des 1. – 4.
3.2.Kompromisslepingu p-s 5 käsitleb edasikaebamisõigust, mille välistamine on TsMS § 661 lg 4 kohaselt poolte poolt kokkulepitav.
3.3.Kompromisslepingu p 7 käsitleb 50 % riigilõivu tagastamist hagejale ja ülejäänud menetluskulude enda kanda jätmist hageja poolt
3.4.Kompromisslepingu p-s 8 käsitletu ei poolte vaheline kokkulepe. Selles sisaldub poolte taotlus kostja kantud menetluskulude kostja enda kanda jätmist ja riigi õigusabi kulude riigi kanda jätmist.
3.5.Menetluskuludes, milledes on poolte vaheline kokkulepe tuleb lähtuda kokkuleppest, ülejäänud menetluskuludes, tuleb lähtuda tulenevalt menetluslikest asjaoludest
4.Menetluskulud
4.1.Menetluskulude koosseisus on hageja tasutud riigilõiv ja riigi õigusabi tasu. Hageja on tasunud hagi esitamisel 31. jaanuaril 2013 riigilõivu 3 515,14 € (Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011; viitenumber 2900072699). Riigi õigusabi osutanud advokaat Nikolai Kõiv on esitanud kohtule riigi õigusabi tasutaotluse 336 €. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Riigi õigusabi tasu arvestus vastab kehtestatud korrale ning on vastavuses kulutatud ajale tsiviilasjas ja asja keerukusega. Õigusabi tasu on aktsepteerinud ka kostja, kinnitades seda tasu aruandes.
4.2.TsMS § 168 (Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul) lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
4.3.TsMS § 174 (Kohtu pädevus menetluskulude kindlaksmääramisel) lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
4.4.TsMS § 150 (Riigilõivu ja muude menetluskulude tagastamine) lg 2 p 1 kohaselt Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja 31. jaanuaril 2013 tasutud riigilõivust tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissist tulenevalt tagastada pool (1 757,57 €) hagejale. Ülejäänud riigilõivust pool 1 757 5,50 tuleb vastavalt kompromissile jätta hageja kanda.
4.5.Tartu Maakohtu 08. veebruari 2012 määrusega on menetlusabi andmise menetluses antud Ahto Jõgisele riigi õigusabi menetlusabina esindamiseks tsiviilasja menetlemisel kohtus. Sama kohtulahendiga on määratud, et õigusabi kulud hüvitab Ahto Jõgis täielikult 100% ulatuses igakuiste osamaksetena aasta jooksul peale õigusabi määrusega. Arvestades, et riigi õigusabi tasu suuruseks on 336 €, tuleb see Ahto Jõgiselt välja mõista riigi kasuks ning määrata tasumiseks ositi järgmiselt: 1) alates 2015. a jaanuari kuust igakuise menetluskulu osa 28 € tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna
4.6.Määruse teatavakstegemine, jõustumine ja vaidlustamine TsMS § 466 (Määruse teatavakstegemine ja jõustumine) lg 1 kohaselt täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetatakse menetlusosalistele kätte. Muud menetlusosalist puudutavad kirjalikud määrused tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud viisil. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 466 lg 3). Määrused, millega kohus jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab menetluse, tehakse ka avalikult teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise korras (TsMS § 466 lg 2). Arvutivõrgus tehakse avalikult teatavaks üksnes jõustunud määrus, millega menetlus lõpetatakse või hagi läbi vaatamata jäetakse (TsMS § 466 lg 4). Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Lillsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja