Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (6)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Asjaolud ja menetluse käik 1.1.Credit.ee OÜ esitas 14.04.2014.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Gxxxxx Rxxxxxxxx 311,24 euro saamiseks. Kohus tegi 15.05.2014.a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 14.07.2014.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 1.2.16.09.2014.a esitas Credit.ee OÜ oma nõude Gxxxxx Rxxxxxx vastu Tartu Maakohtule hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 406,30 eurot, millest moodustab 200 eurot tagastamata laenusumma, 28 eurot laenuintress, 133,30 eurot hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 45 eurot võla sissenõudmise kulud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.12.2013.a laenulepingu nr 20131227/61, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 200 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale laenusumma koos intressiga 110,4 % aastas, kahe osamaksena vastavalt maksegraafikule, lõpptähtajaga 25.02.2014.a. Kostja maksekohustust ei täitnud. Hageja on arvestanud tasumata laenu põhiosalt viivist lepingus kokkulepitud intressimääras. Hagi esitamise seisuga on viivis kokku 133,30 eurot. Võla sissenõudmise kulusid nõuab hageja vastavalt laenulepingu Üldtingimuste p-le 4.6 kolme teatise eest summas 45 eurot.

jäid nende meeste kätte. Kostja ei olnud teadlik, et tema isikuandmetega sõlmiti laenuleping. Kostja esindaja on esitanud juhtumi kohta avalduse politseile ning avalduse alusel on alustatud kriminaalmenetlus.

3 (6)

vatsu võtta, mis viib esialgselt esitatud lepingule tugineva nõude rahuldamata jätmiseni ja seejärel eeldatavalt hageja polt uue hagi esitamiseni. Seega on otstarbekam asi ära lahendada käesolevas menetluses. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus võtab vastu hageja loobumise nõudest kostja vastu lepingujärgse intressi, viivise ja võla sissenõudmise kulude nõudest ning lõpetab selles osas asja menetluse. Kohus lahendab sisuliselt hageja nõude kostjalt laenusumma tagastamise nõudes ja laenu kasutamise aja eest intressi nõudes seadusjärgses määras.

Hageja kandis laenusumma 200 eurot 27.12.2013. a kostja pangakontole (t lk 40).



Laenulepingu sõlmimise ajal, s.o 27.12.2013. a oli kostja puhul tegemist piiratud teovõimega isikuga.

Tartu Maakohtu 28.02.2011. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-59172 (t lk 95-100) määrati kostja Gxxxxx Rxxxxxxxx eestkoste tähtajaga 28.02.2014. a. Eestkoste seati kõigi kostja asjade ajamiseks ja eestkostjaks määrati Axxx Vxxxxxx. 15.05.2012. a määrusega vabastas kohus Axxx Vxxxxxx eestkostja ülesannetest ja määras kostja eestkostjaks Põltsamaa Linnavalitsuse. 03.07.2012. a määrusega vabastas kohus Põltsamaa Linnavalitsuse kostja eestkostja ülesannetest, kuna leiti sobiv füüsiline isik. Kohus määras kostja eestkostjaks TxxxxExxxxx. 18.06.2013. a määrusega (t lk 88-90) vabastas kohus TxxxxExxxxx kostja eestkostja ülesannetest ja määras eestkostjaks Põltsamaa Linnavalitsuse. 07.05.2014. a määrusega (t lk 66-74) on kohus pikendanud kostja eestkostet ja Põltsamaa Linnavalitsuse ametiaega eestkostjana kuni 07.05.2017. a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 näeb ette, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Kostjale oli 28.02.2011. a määrusega määratud eestkostja kõigi asjade ajamiseks. Eestkostjate vahetamisel ja eestkoste pikendamisel ei ole kohus eestkostja ülesannete ringi piiranud. Seega saab TsÜS § 8 lg 3 alusel lugeda, et alates 28.02.2011. a on kostja teovõime täielikult piiratud. TsÜS § 11 lg 1 sätestab, et piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab.

4 (6)

Kostja seaduslik esindaja, eestkostja Põltsamaa Linnavalitsus ei ole 27.12.2013. a hageja sõlmitud laenulepingut heaks kiitnud. Seega on piiratud teovõimega kostja ja hageja vahel 27.12.2013. a sõlmitud laenuleping tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse § 1028 lg 1 näeb ette, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue tühise laenulepingu alusel kostjale üle antud laenusumma tagastamise nõudes ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tühise laenulepingu alusel saadud 200 eurot. Kostja esindaja märkis hagi vastuses, et tal on alust arvata, et kostja on langenud kuriteo ohvriks ja tema isikuandmeid on ära kasutatud, et sõlmida laenuleping. Kostja esindaja esitas tõendina Politsei- ja Piirivalveameti teatise (tl 13), millest nähtub, et 10.10.2014. a on Jõgeva politseijaoskonnas alustatud kriminaalmenetlus KarS § 209 lg 1 tunnustel asjaolude selgitamiseks Gxxxxx Rxxxxxx (kostja) isikudokumentide kasutamiseks ja sõlmitud tehingute kohta. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei põhjenda hageja laenusumma tagastamise nõude rahuldamata jätmist. Hageja on esitanud tõendi (maksekorralduse, t lk 40) selle kohta, et 27.12.2013. a on laenusumma 200 eurot kantud kostja pangakontole. Kostja esindaja ei ole tõendanud, et kostja ei ole laenulepingu alusel hagejalt raha saanud- raha kanti kostja kontole ja eeldatavalt oli tal võimalus raha kasutada (võtta kontolt raha välja või tasuda kaardiga). Samuti juhib kohus tähelepanu, et lepingu sõlmimisel on kostja isikut kontrollitud, sh tehtud koopia tema ID-kaardist (t lk 30). Seega ei saanud tema asemel käia lepingut sõlmimas keegi teine isik (nn indentiteedivaras). Seega on põhjendatud hageja nõue kostjalt VÕS § 1028 lg 1 alusel tühise tehingu alusel üle antud rahasumma tagastamise nõudes. Kohus märgib, et kui kriminaalasja menetluse käigus leiab tõendamist, et kostjale on kuriteoga tekitatud varalist kahju, on võimalik kostjal nõuda kahju tekitajalt kahju hüvitamist. Lisaks laenusumma tagastamisele nõuab hageja kostjalt laenusumma kasutamise aja eest intressi. Hageja ei ole intressinõuet täpsemalt põhjendanud ega esitanud intressiarvestust. Hageja on vaid märkinud, et nõuab kostjalt laenu kasutamise aja eest intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud sätte alusel saab tuleneda intressi maksmise kohustus seadusest või lepingust. VÕS § 94 lg 1 tuleb kohaldamisele vaid siis, kui intressi tasumise kohustus on olemas, kuid intressi suurust ei ole seaduses ega lepingus määratud. Seadus ei näe ette intressimaksmise kohustust, kui tehing on TsÜS § 11 lg 1 alusel tühine. Seega ei tulene kostja intressimaksmise kohustust lepingust ega seadusest. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude kostjalt laenusumma kasutamise eest intressi saamiseks rahuldamata.

5 (6)

III Menetluskulude jaotus 3.1.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses ja menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja loobus menetluse käigus hagis esitatud kõrvalnõuetest, kokku summas 206,30 eurot (intress, viivis, võla sissenõudmise kulud). Hageja nõudis kostjalt laenusummat 200 eurot ja intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus rahuldas nõude laenusumma tagastamise osas ja jättis rahuldamata intressinõude. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagist loobumise ja hagi rahuldamise ulatust, s.o asjaolu, et kohus rahuldas hagi sisuliselt pooles summas esialgselt esitatud nõudest, leiab kohus, et põhjendatud on jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohusmenetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna käesolevalt jätab kohus menetluskulud poolte endid kanda, puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaks määramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.