Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võlgnikul rahalisi vahendeid summas 39,79 eurot. Juhatuse liige kinnitas, et rohkem varasid võlgnikul ei ole. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel ei kuulu võlgniku omandisse kinnisvara. Ehitisregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi võlgniku nimel ei ole. Maanteeameti 12.01.2015 vastusest pankrotihalduri päringule nähtub, et liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole ning firma nimelt sõidukeid perioodil 16.12.2011 kuni 16.12.2014 võõrandatud/kustutatud ei ole. Muu ajutisele haldurile teadaolev vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on käesoleval hetkel vara rahaliste vahendite näol kokku 39,79 eurot. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja 12.01.2015 vastusest nähtub, et võlgniku kohta täitemenetluse registris andmed puuduvad. Võlgnik tegeles kupongide müügiga ning sellest tulenevalt on tehinguid tehtud väga suurtes kogustes füüsiliste ja juriidiliste isikutega. 19.12.2014 teatas Tarbijakaitseamet ajutisele pankrotihaldurile, et võlgniku vastu on Tarbijakaitseameti poole pöördunud 53 tarbijat. 14.01.2014 ajutisele haldurile esitatud dokumentidest nähtub, et võlgnikul oli kreditoorseid ja debitoorseid võlgu kokku 101 421,17 eurot, nõudeid on antud dokumentide alusel rohkem kui 200-l võlausaldajal. Eesti Vabariigil on võlgniku suhtes nõue Maksu- ja Tolliameti kaudu summas 1224,35 eurot. Antud nõude moodustab maksuvõlg, mis koosneb erijuhtude tulumaksust (5,18 eurot), kinnipeetud tulumaksust (125,89 eurot), kogumispensioni maksest (15,36 eurot), sotsiaalmaksust (770,99 eurot), töötuskindlustusmaksest (13,54 eurot) ning käibemaksu (248,77 eurot) võlast. Seisuga 16.01.2015 lisandub maksuvõlale maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 44,62 eurot. Võlgnikul on maksuvõlg alates 10.11.2014. 18.01.2015 esitas võlgniku juhatuse liige ajutisele haldurile allkirjastatud võlgniku bilansi, millest nähtub, et võlgnikul on kohustusi kokku 176 026 eurot, mis moodustub alljärgnevast: 1) laenukohustused – 18 022 eurot; 2) võlad tarnijatele – 101 448 eurot; 3) maksuvõlad – 1 224,35 eurot; 4) saadud ettemaksed – 51 674 eurot; 5) muud võlad – 3 658 eurot. 18.01.2015 esitas võlgniku juhatuse liige ajutisele haldurile 3 laenulepingut, mille alusel on võlgnik laenanud osanikult XXX ’ilt kokku 67 000 USD. Antud kohustust on võlgnik ka 2014 tasunud ning bilansis kajastuv 18 022 eurot on summa, mis on antud lepingu alusel veel tasuda jäänud. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 176 026 eurot. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 176 026 eurot. Võlgnikul antud hetkeks, ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt, vara peaaegu puudub, ainsaks varaks on võlgniku rahalised vahendid 39,79 eurot. Võlgniku arvelduskontode väljavõtetest nähtub, et võlgnikul puudub alates detsembrist 2014 majandustegevus. Võlgnik oli maksejõuetu juba 2013 lõpuks ning pankrotiavalduse oleks pidanud esitama varem. Võlgniku 2013 majandusaasta aruandest nähtub, et võlgniku omakapital oli alates 31.12.2012 negatiivne: -151 568 eurot ning seisuga 31.12.2013 – 193 859 eurot. Võlgniku 18.01.2015 esitatud bilansist nähtub, et seisuga 16.12.2014 on võlgniku omakapital -175 964 eurot. Praeguseks hetkeks ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal on võlgnikul kohustusi vähemalt 176 026 euro väärtuses ning vara 39,79 euro väärtuses. Võlgnikul majandustegevust ei toimu, ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt ei ole võlgnikul potentsiaalseid võimalikke sissetulekuid nõuete vms näol. Võlgnikul ei ole vara, mille tõttu vajadus täiendava finantsanalüüsi järele puudub. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, puuduvad töötajad ja vahendid tulu teenimiseks. Võlgnikul on hetkel ainult kohustused, puuduvad igasugused väljavaated tegevuse jätkamiseks. Kujunenud olukorras ei näe ajutine haldur võimalust võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudub vara nii kohustuste kui ka pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku põhitegevuseks oli erinevate teenuste ning toodete pakkumine internetiportaali kaudu, sõlmitud olid komisjonilepingud. Lõppmüüjateks olid võlgniku partnerid. Võlgnik teenis kasumit komisjonitasu näol. Võlgniku juhatuse liige on seletuskirjas võlgniku makseraskuste tekkimise

põhjustest kirjutanud, et võlgnik sisenes turule agressiivse taktikaga ning sellest tulenevalt olid reklaamikulud väga suured. Põhilisteks maksejõuetuse tekkimise põhjusteks pidas võlgniku juhatuse liige liigseid kulusid reklaamile ning samuti ka üldise huvi vähenemist kupongide vastu. Samuti tekkisid mõned arusaamatused komisjonitasu osas äripartneritega ning sellega seoses kaotati tuluallikaid. Täpsemaid dokumente omamata (lepinguid äripartneritega ning täpsed kulud reklaami osas) nõustub ajutine haldur osaliselt võlgniku juhatuse liikmega. Ajutine haldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekkimise põhiliseks põhjuseks on ebaõnnestunud äritegevus eelpool nimetatud põhjustel. Lisaks võib üheks maksejõuetuse põhjuseks pidada võlgniku juhatuse liikmete halba käitumist, ei esitatud õigeaegselt pankrotiavaldust, hiljem loobuti tegutsemast, mis tõi suured kohustused võlausaldajate ees, mida ei ole suudetud täita. Võlgniku Swedbank AS arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX nähtub, et 2014, mil võlgniku omakapital oli selgelt negatiivne ning võlgnik maksejõuetu, maksis võlgnik tagasi laenukohustust enda osanikule, XXX ’ile. Kokku maksti laenukohustust tagasi 2014 jooksul 22 591 eurot. Võlgniku juhatuse liige põhjendas laenu tagasimakseid laenu tagastamise tähtaegade ammuse saabumisega ning kokkuleppega, mille kohaselt XXX tasus võlgniku eest makseid seoses serveri kasutamisega, postiteenuste ja Google teenustega, IT teenustega jm. Ajutisel halduri hinnangul võib laenumaksete tagastamist XXX ’ile 2014 pidada teiste võlausaldajate huvide rikkumiseks. Võlgniku poolt esitatud dokumentidest nähtub, et võlgnikul tekkisid raskused klientidele maksete teostamisega juba 2014 alguses. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik ei oleks siiski tohtinud 2014 enam makseid vastu võtta. Maksete vastuvõtmine ja nende tagastamata jätmine on kaasa toonud klientide pöördumised kaebustega Tarbijakaitseametisse, millist kohaselt võlgnik jättis ettemaksud tagastamata, kirjalikele pretensioonidele ei vastanud ning ükski kontakttelefon ka ei vastanud. makseettepanekuid ei saanud võlgnikule kätte toimetada. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku juhatus ei ole õigeaegselt astunud seadusega ettenähtud samme – ei esitanud pankrotiavaldust – vaatamata võimetusele tagastada laekunud ettemakseid. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva jooksul kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur leiab samuti, et võlgniku juhatus ei käitunud korrektselt, võttes vastu klientidelt makseid 2014 olukorras, mil ei suudetud enam kõiki tellimusi täita ega ka tasutud makseid tagasi maksta. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Põhiliseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleks pidada ebaõnnestunud äritegevust. Hinnates ajutise menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et võlgnik maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, vaid seda saab hinnata püsiva iseloomuga olevaks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Tuvastatud on, et võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrs § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot. Ajutine hakdur palub lõpetada XxxOÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Määrata XxxOÜ dokumentide hoidjaks Xxx (isikukood xxx). Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub

vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku võlgade suuruseks vähemalt 176 026 eurot ja võlgniku reaalseks vara väärtuseks võiks hinnata rahalisi vahendeid summas 39,79 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 20.01.2015. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot hiljemalt 30.01.2015. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks Xxx(ik xxx). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva

seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1235 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 407,55 eurot. Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri tasu summas 397 eurot tuleb määrata hüvitada riigi vahenditest ning tasu summas 420 eurot võlgniku esindajalt tema eelneval nõusolekul TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.