Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Sisulised asjaolud Hageja nõuded ja väited Intrum Justitia Debt Finance AG esitatud hagiavalduse (tl 15-18) kohaselt sõlmisid Ferratum Estonia OÜ ja kostja Ü. N. 16.07.2009 kiirlaenulepingu mobiiltelefoni tekstisõnumi (sms) teel, mille kohaselt Ferratum Estonia OÜ andis kostjale laenu summas 4000 krooni (255.65 eurot) maksetähtajaga 15.08.2009 ning kostjal oli kohustus laen koos laenu käsitlustasuga summas 900 krooni (57.52 eurot) tähtaegselt tagasi maksta (võlgniku laenu taotlus ja laenu ülekandekorraldus lisatud hagile - tl 19 ja 20). Kostja vabatahtlikult oma võlgnevust ei tasunud ning nõue anti sissenõudmiseks Intrum Justitia AS-ile, kes saatis 01.12.2009 kostjale võlateatise ja hoiatuse ning palus võlgnevuse likvideerida hiljemalt 7 päeva jooksul (tl 28). Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-dele 8.3 ja 10.2 on meeldetuletuskirjade saatmise eest õigus nõuda teenustasu 150 krooni (9.59 eurot) kirja eest ning trahvi iga rikkumise korral 500 krooni (31.96 eurot). Kostja võlgnevust ei tasunud. Ferratum Estonia OÜ loovutas 21.11.2012 nõuete loovutamise lepinguga nõude Ü. N.i vastu hageja Intrum Justitia Debt Finance AG-le, mille kohta on kostjale saadetud teade (tl 29 ja 31). Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata laenulepingu järgne põhivõlgnevus 255.65 eurot, käsitlustasu 57.52 eurot, tasu kahe meeldetuletuskirja saatmise eest kokku 19.18 eurot, trahv 31.96 eurot ning viivis perioodi 16.08.2009 - 10.01.2014 eest kokku 92.97 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kogusummas 364.31 eurot ja viivised 92.97 eurot ning viivised alates 11.01.2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras viivisemääraga 0,06 EUR päevas põhinõudest (selliselt on hageja arvutanud ka hagis nõutava viivise, tegemist on seadusjärgse viivisega). Hageja taotleb ka menetluskulude jätmist kostja kanda ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv 30 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. 2(5)

Tsiviilasi nr 2-13-48204 Kostja seisukohad ja vastuväited, hageja seisukohad kostja väidete osas Kostja nõuet ei tunnista, kuna leiab, et ei ole hagejaga mingit lepingut sõlminud ega väidetavat raha saanud (tl 59). Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja ei nõustu kostja väidetega (tl 64-65). Hagile lisatud maksekorraldusest nähtub, et laenusumma on kostjale üle kantud, summa saamist kostja ei vaidlustanud. Lisaks esitas hageja kohtule kirjavahetuse (tl 66–71) kostja ja Ferratum Estonia OÜ vahel, millest nähtub, et kostja on 21.08.2009 soovinud võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Kohus lahendab asja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 ja § 405 sätetega kirjalikus menetluses lihtmenetluse korras. Mõlemad pooled on avaldanud nõusolekut asja menetlemiseks kirjalikult, pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on asjaga, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, mistõttu on võimalik lahendada asi lihtsustatud korras TsMS § 405 järgi. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ferratum Estonia OÜ ja kostja Ü. N. 16.07.2009 kiirlaenulepingu mobiiltelefoni tekstisõnumi (sms) teel, mille kohaselt Ferratum Estonia OÜ andis kostjale laenu summas 4000 krooni (255.65 eurot) maksetähtajaga 15.08.2009 ning kostjal oli kohustus laen koos laenu käsitlustasuga summas 900 krooni (57.52 eurot) tähtaegselt tagasi maksta (võlgniku laenu taotlus ja laenu ülekandekorraldus lisatud hagile – tl 19 ja 20). Kostja vabatahtlikult oma võlgnevust ei tasunud. Ferratum Estonia OÜ loovutas 21.11.2012 nõuete loovutamise lepinguga nõude hagejale Intrum Justitia Debt Finance AG-le, millest on kostjat teavitatud 18.12.2012 kirjaga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval ning lg 4 järgi peab võlgnik täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste. Nimetatud paragrahvi järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 näeb ette, milliseid õiguskaitsevahendeid on võlausaldajal võimalik kasutada, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Käesoleval juhul valis hageja VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 sätestatud vahendid: kohustuse täitmise (p 1) ja viivise 3(5)

Tsiviilasi nr 2-13-48204 nõude (p 6). Viivise nõude aluseks on VÕS § 113 lg 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus on seisukohal, et kostja väide raha mittesaamise kohta ei ole tõene. Kostjale on 18.12.2012 kirjaga teatatud, et Ferratum Estonia OÜ loovutas 21.11.2012 nõuete loovutamise lepinguga nõude Ü. N.i vastu Intrum Justitia Debt Finance AG-le. VÕS § 164 lõike 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Sellest tulenevalt on Intrum Justitia Debt Finance AG õigustatud kostja vastu kasutama õiguskaitsevahendeid, sealhulgas pöörduma kohtusse kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks. Laenusumma kostjale ülekandmine on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud maksekorraldusega, kostja ei ole esitanud väidet, et tegemist ei ole tema kontoga või et ta ei ole Ferratum Estonia OÜ-lt laenu taotlenud. Kostja poolt laenu saamist tõendab ka kirjavahetus kostja ja Ferratum Estonia OÜ vahel, millest nähtub, et kostja on 21.08.2009 soovinud võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel. Nimetatud kirjavahetus haakub ka kostja laenutaotlusse lisatud infoga (tl 19, alumine parempoolne osa). Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-dele 8.3 ja 10.2 nõuab hageja meeldetuletuskirjade saatmise eest teenustasu kahe kirje eest summas 19.18 eurot (150 krooni / 9.59 eurot kirja eest) ning trahvi lepingu rikkumise korral 500 krooni (31.96 eurot). Kohus märgib, et Riigikohtu praktika (RKTKo 3-2-1-120-08 p 15) kohaselt reguleerib VÕS § 415 lg 1 ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Ilmselgelt on asjas tegemist just sellise lepinguga, sest laenuandja tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses ning kostja sai laenu tarbijana (2009.aastal kehtinud VÕS § 34 ja § 402. VÕS § 415 lg 1 järgi sai tarbijalt maksetega viivitamisel nõuda üksnes viivist ja kahju hüvitamist. Seega õiguslikult ei ole põhjendatud rahuldada hageja nõudeid seoses meeldetuletuskirjade teenustasu kuluga summas 19.18 eurot ja trahviga lepingu rikkumise korral summas 31.96 eurot. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 255.65 eurot, käsitlustasu 57.52 eurot (mis on mõistlik laenu summat ja tagasimakse tähtaega (1 kuu) arvestades) ja sissenõutavaks muutunud viivis 92.97 eurot ning viivis põhivõlalt ehk 255.65 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.01.2014 kuni põhivõla tasumiseni. Selline nõue on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367 esimese lause kohaselt. Menetluskulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 88,81 % ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 88,81 % ulatuses kostja kanda ja 11,19 % ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja 2 määrab kohus kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud (nende rahalise suuruse), võttes aluseks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalid. Hageja on esitanud hagiavalduses menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja. Hageja on oma menetluskuludeks märkinud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 45 eurot, hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 30 eurot, kui vältimatud ja vajalikud kulutused nõude esitamisel ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, kokku 95 eurot. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et kostjalt tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele välja mõista 88,81% hageja menetluskuludest ehk summas 84.37 eurot. 4(5)

Tsiviilasi nr 2-13-48204 TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.