lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-53757/9

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 30.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-53757/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2132
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-14-53757

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2015. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-53757

Tsiviilasi

OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi Txxxx Txxxxxxx vastu tagastamata krediidisumma, intressi, võla sissenõudmise kulude ja viivise nõudes

Hagihind

1979,14 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Kaupmehe Järelmaks (registrikood 11906650; asukoht Rüütli 23, Tartu 51006); Hageja lepinguline esindaja: Alar Kondratjev (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ; asukoht Rüütli 23, Tartu; e-post: [email protected]); Kostja: Txxxx Txxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik elukoht teadmata) Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei hagile kirjalikult vastanud

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista Txxxx Txxxxxxxxx OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks 1643,43 eurot, millest moodustab 1217,50 eurot tagastamata krediidisumma, 88,27 eurot intress, 63,90 eurot võla sissenõudmise kulud ja 273,76 eurot 30.01.2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.
Välja mõista TxxxxxTxxxxxxxxx OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks viivis alates 31.01.2015. a 17,90% tagastamata krediidisummalt (1217,50 eurolt) aastas kuni krediidisumma tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja nõue suuremas ulatuses intressi ja viivise saamiseks.
5.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
6.Kohtuotsus tuleb Txxxx Txxxxxxxxx kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus

1.Jätta menetluskulud 92% ulatuses TxxxxxTxxxxxxx kanda ja 8% ulatuses OÜ Kaupmehe Järelmaks kanda.
2.Välja mõista Txxxx Txxxxxxxxx OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks menetluskulud summas 265,88 eurot.
3.Jätta menetluskulud summas 23,12 eurot OÜ Kaupmehe Järelmaks kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ Kaupmehe Järelmaks esitas 01.07.2014. a kohtule hagiavalduse Txxxx Txxxxxxx vastu krediidilepingust tuleneva põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks. Hageja palus kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista 1650,41 eurot, millest moodustab 1217,50 eurot tagastamata krediidisumma, 138,74 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintress, 8,72 eurot tasumata krediidiintress, 63,90 eurot võla sissenõudmise kulud ja 221,55 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista alates 28.06.2014. a sissenõutavaks muutuva viivise 27% tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma täieliku täitmiseni. Kohus võttis hagi 15.08.2014. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt mittevastamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 407 järgi. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente tema teadaolevatel elukoha aadressidel ega muul moel kätte toimetada. Kohus otsustas 20.11.2014. a määrusega toimetada menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuteade avaldati 20.11.2014. a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 06.12.2014. a.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajal hagile ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et tsiviilasi on võimalik hageja taotlusel lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagimaterjalide kohaselt on pooled sõlminud 01.06.2013. a järelmaksulepingu nr 1309178/96ta, mille alusel andis hageja kostjale krediiti 1217,50 eurot Expert Estonia AS-ilt kauba soetamiseks. Lepingu järgi kohustus kostja tagastama hagejale krediidisumma osade kaupa maksegraafiku alusel koos intressiga 17,90% aastas. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 401 lg 2 järgi võib krediidilepingu esemeks olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. VÕS § 402 sätestab, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu – on tarbijakrediidileping. Hageja nõuab kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist, muu hulgas tasumata krediidisummat, intressi, võla sissenõudmise kulu ja viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Põhjendatud on hageja nõue tagastamata krediidisumma saamiseks. Puudub vaidlus selle üle, et kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja ei tasunud krediidimakseid nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Kostja ei ole hagile vastanud. TsMS § 407 lg 1 alusel saab lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 1217,50 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue intressi ja viivise nõudes on põhjendatud osaliselt.

Kostja ei ole küll esitanud hageja nõudele vastuväiteid. Samas on kostja puhul tegemist tarbijaga, seega on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes kohus otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg-t 1 ja § 436 lg-t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ artiklis 6. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu kohaselt ei ole oleks seda võimalik saavutada, kui tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintressi summas 138,74 eurot ja krediidiintressi summas 8,72 eurot. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud korrektset järelmaksuintressi arvestust. Järelmaksulepingus kokkulepitu kohaselt on kogu lepingu perioodi järelmaksu intressi kogusumma 335,38 eurot (aluseks 17,9% järelmaksusummast aasta kohta, arvestades 360 päeva aastas). Lepingu kehtivusajaks lepiti kokku 01.06.2013. a kuni 15.12.2014. a. 23.10.2013. a teatega on hageja lepingu üles öelnud. Kuna hageja ütles lepingu üles enne lepingu lõppemist, tuleb intressi arvestamisel ka sellest lähtuda. Hagejal on õigust intressi saada ajavahemikul 01.06.2013. a kuni 23.10.2013. a, s.o 145 päeva. Seega on korrektseks intressi suuruseks 88,27 eurot (1217,50 eurot x 0,05% päevas x 145 päeva). Ülejäänud osas kohus hageja intressinõuet põhjendatuks ei pea. Kohtu hinnangul ei ole õiguslikult põhjendatud eraldi krediidiintressi nõue. Pooled on järelmaksulepingus kokku leppinud, et järelmaksu intress on 17,90% järelmaksusummast aasta kohta. Lisaks on pooled kokku leppinud, et õigeaegselt tagastamata järelmaksu intressimäär on 27% aastas. Kohtu hinnangul saab käsitleda intressimäärana lepingus kokkulepitud järelmaksu intressi ehk 17,90% tasumata krediidisummalt aastas. Ka krediidisumma tagasimaksmiseks kokkulepitud maksegraafikus on arvestatud tagasimakstavalt summalt intressi nimetatud määras ehk 17,90% aastas. Tagastamata järelmaksult intressimäära kokkulepet saab käsitleda leppetrahvina maksekohustusega viivitamise korral. VÕS § 415 lg 1 järgi on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Seega ei ole õiguslikult lubatav hageja nõue krediidiintressi tasumiseks. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu ülesütlemise seisuga sissenõutavaks muutunud intress 17,90% tasumata krediidisummalt aastas, mille suuruseks on 88,27 eurot. Intressi nõue summas 50,47 eurot ja krediidiintressi nõue summas 8,72 eurot tuleb jätta rahuldamata.

Hageja nõuab kostjalt viivist määras 27% võlgnetavalt summalt aastas. Kohus leiab, et viivisenõue sellises ulatuses ei ole põhjendatud. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda sama seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepingu intressimääraks on 17,90% krediidisummalt aastas. Seega on põhjendatud hageja viivisenõue üksnes lepinguga ettenähtud intressimääras. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi eest alates lepingu ülesütlemisest, s.o 24.10.2013. a. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Perioodi 24.10.2013. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 30.01.2015. a kujuneb viivise suuruseks 273,76 eurot (1217,50 eurot x 0,049 % päevas x 464 päeva), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõudel mõistab kohus kostjalt välja ka alates 31.01.2015. a sissenõutavaks muutuva viivise lepingus kokkulepitud intressimääras, s.o 17,90 % tagastamata krediidisummalt aastas, kuni krediidisumma tasumiseni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 63,90 eurot. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud. VÕS § 113 lg 5 sätestab, et sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja on põhjendanud, et ta on saatnud kostjale kaks võla sissenõudmise kirja, lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepinu ülesütlemisavalduse koos võlanõudega. Asjaolusid arvestades hindab kohus, et hageja võla sissenõudmise kulud on taotletud ulatuses, s.o kokku summas 63,90 eurot, mõistlikud ja põhjendatud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmisega seotud kulud summas 63,90 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1643,43 eurot, millest moodustab 1217,50 eurot tagastamata krediidisumma, 88,27 eurot intress, 63,90 eurot võla sissenõudmise kulud ja 273,76 eurot 30.01.2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 31.01.2015. a 17,90% tagastamata krediidisummalt aastas (1217,50 eurot) kuni krediidisumma tasumiseni. Suuremas ulatuses viivise ja intressi nõudes jätab kohus hagi rahuldamata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude 92% ulatuses. Kuna kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, tuleb 92% menetluskuludest jätta kostja kanda ja 8% hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 289 eurot, millest 175 eurot on nõudelt tasutud riigilõiv ja 114 eurot on lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega ettenähtud määras. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu saab lugeda põhjendatud menetluskuluks. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ 31.05.2014. a arve nr 2084 kokku summas 7211,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Arve selgitusest nähtub, et 114 eurot on hagi koostamise ja esindamise eest kostjaga sõlmitud lepinguga nr 1309178/96ta seotud vaidluses. Arvestades hageja esindaja eeldatavat töömahtu, on kohtu hinnangul taotletud tasu mõistlik. Hageja taotletav lepingulise esindaja tasu ei sisalda käibemaksu. Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulud kokku on 289 eurot. Kostjal tuleb hüvitada sellest 92% ehk 265,88 eurot. Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. 23,12 eurot menetluskuludest tuleb jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja