Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord

Jätta menetluskulud 32,45 % hageja Swedbank AS kanda ja 67.55 % solidaarselt kostjate D. M.`i ja I.K. kanda. Välja mõista D. M.`ilt ja I.K.`lt solidaarselt Swedbank AS kasuks riigilõiv summas 270 (kakssada seitsekümmend) eurot ja 20 (kakskümmend ) senti. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt 14.11.2005.a. sõlmisid AS Swedbank, D. M. laenulepingu nr 05239991-EV, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 44 319.00 eurot kinnistu asukohaga Xxxxxxxxx, Xxxxxxxx küla, Xxxxdx vald, Xxxxxxxx ostmiseks. 04.04.2008.a. sõlmisid pooled laenulepingu nr 05-239991-EV Lisa, mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu summas 96 177.84 eurot. Lepingu punkti 5.1 kohaselt olid kostjad kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu tingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 15. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor+3% aastas. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 9.1. oli hagejal õigus nõuda kostjatelt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist. Lepingust tulenevate kostjate kohustuste hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek asukohaga Xxxxxxxxx, Xxxxxxxx küla, Xxxxdx vald, Xxxxxxxx ja hüpoteek korteriomandile asukohaga Xxxxxxxxx tn xx-xx, xxxxx Linn. Kostjad ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis hageja kostjatele lepingu ülesütlemisteatise 27.12.2010. Hageja palus kostjatel tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas kostjaid, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kostjad võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 13.01.2011.a. ennetähtaegselt üles. Lepingu ülesütlemise kohta saatis hageja kostjatele 17.01.2011.a teatise, paludes seoses lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kostjad võlgnevust hagejale ei tasunud. 28.09.2011.a. toimus notari Marje Jürioja juures kinnistu aadressiga Xxxxxxxxx, Xxxxxxxx küla Xxxxxxxx, Xxxxdx vald müük. Nimetatud vara müüdi hinnaga 64 000 eurot, millest läksid maakleri tasud. Nimetatud summast laekus laenulepingust nr 05-239991-EV tuleneva võlgnevuse katteks 62 080.00 eurot. Nimetatud summa ei katnud aga lepingust tulenevat võlgnevust. 27.08.2012.a. seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 7 054.15 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 519.33 eurot, intressidest summas 1 827.15 eurot, varakindlustuse võlgnevusest summas 11.62 eurot, menetlustasu võlgnevusest summas 12.78 eurot, põhiosa viivisest summas 4 678.51 eurot ja varakindlustuse viivisest summas 4.76 eurot. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt AS-i Swedbank kasuks välja kokku 7 054.15 eurot ning viivis protsendina põhinõudest alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni.

2 (8)

Tsiviilasi nr 2-12-33727

Kostjate kirjalik vastus hagile Kostjate vastuse kohaselt on nad mitmel korral proovinud leida kompromissi kuid tulemusteta. Kostjate taotlustele hageja ei reageerinud ja soovis kinnistuid realiseerida. Hageja realiseeris kinnistu asukohaga Xxxxxxxxx, Xxxxxxxx küla, Xxxxdx vald, Xxxxxxxx. Vara müüdi hinnaga 64 000 euro. Hageja realiseeris korteriomandi asukohaga Xxxxxxxxx tn. xx korter xx, xxxxx. Vara müüdi hinnaga 29 600 euro. Kuid tegi seda protseduurilisi reegleid jälgimata. Hageja realiseeris kinnistud oma äranägemise järgi kostja arvamusega arvestamata. Enamgi veel kostjal oli ostja kinnistule asukohaga Xxxxxxxxx, Xxxxxxxx küla, Xxxxdx vald, Xxxxxxxx. Ostja pakkus kinnistu eest 70 000 eurot, kuid hageja ignoreeris kostja pakkumise. Teostades sellisel viisil oma õigust tagatisvara müüa nagu Swedbank AS seda tegi, ei arvestatud vähimalgi moel lepingulise partneriga, mis on vastuolus hea usu ja heade kommete tavaga. Samuti ei ole oma õiguste teostamisel peetud kinni protseduurilistest reeglitest. Oma sisult on hageja tegevus ühesuunaline ja ei ole arvestatud lepingulise partneriga. Eriti veel asjaoludel, kui kõik võlgnevused on lepinguga tagatud. Lubatuks ei saa pidada, et kinnistu võõrandamise hinnariski kannab ainuüksi laenuvõtja, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi. Hagejal enne hagi esitamist oleks vaja lahendada küsimus, kas hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandamisel kehtib kinnisasja omandaja kui võlgniku õigusjärglase suhtes ka tagatiskokkulepe, millega määratakse kindlaks nõuded, mida hüpoteek tagab. Hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Arvestades asjaolu, et hageja müüs kinnistud oma äranägemise järgi ja kostja ei saanud mõjutada müügiprotsessi. Kostja asus seisukohale, et peale kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimist hüpoteek on kustutatud. Seega on alus arvata, et hageja, isegi juhul kui hagejal olid mingid nõuded kostja vastu, kinnistu realiseerimisega kustutas neid. Kostja on seisukohal, et hageja on kasutanud kohtusse pöördumise õigust pahauskselt, teades ka ise, et tal ei ole tegelikult õigust ega ka õiguslikku alust kostja vastu nõuet esitada. Hageja eesmärk on kohut eksitada ja rikastuda olukorra arvel, mille hageja ise on tekitanud. Hageja poolt kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu viivise arvestamise alust ja ei ole esitatud ühtegi viivise arvet. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses kostjate vastuse kohta leiab, kostjate arvamus kohustuse lõppemise kohta hüpoteekide realiseerimisega on ekslik, kuna notariaalne tagatisleping ja asjaõigusleping määratlevad ära, millised nõuded on hüpoteegiga tagatud, s.t millises ulatuses saab hüpoteegipidaja oma nõudeid hüpoteegiga koormatud kinnisvara arvelt rahuldada. See ei garanteeri, et hüpoteegi realiseerimise teel saavad kõik nõuded tingimata rahuldatud. Ka laenulepingust ei tulene, et kostjate vastutus piirduks vaid kinnisvara müügihinnaga. Kostjad on vastuses märkinud, et hageja realiseeris kinnistud oma äranägemise järgi kostja arvamusega arvestamata. Kostjad ei ole avaldanud tõeseid väiteid. 10.08.2011 müüs tagatisvara omanik L.K. talle kuulunud korteriomandi asukohaga Xxxxxxxxx xx-xx, xxxxx 28 712 euro eest kolmandale isikule. Notariaalse lepingu punktide 3.1 ja 3.2 kohaselt kandis ostja müüja soovil ostuhinna hagejale D. M. ́iga ja I.K ́ga sõlmitud laenulepingu nr 05-239991-EV osaliseks tagastamiseks. Hagejale laekus kõnealune summa 11.08.2011, mis nähtub hagile lisatud nõude arvestuselt. 05.09.2011 müüs kostja 1 kinnistu asukohaga Xxxxxxxxx, Xxxxxxxx küla, Xxxxdx vald, xxxxxxxxx kolmandale isikule. Tehingu väärtus oli 64 000 eurot, millest 62 080 eurot laekus notariaalse lepingu punkti 4.3.2 kohaselt hagejale laenulepingu nr 05-239991-EV osaliseks tagastamiseks ning 1920 eurot kanti vahendustasuna OÜ-le Lunapolis. Seega mõlemad kinnistud on müüdud vabamüügis kinnisvara omanike poolt ning notariaalsete lepingutega on tõendatud, et müüjaks ei olnud hageja. Seega kostjate pretensioonid kinnisvara hindade kohta on otsitud ja asjassepuutumatud. Seda enam, et kostjale 1 kuulunud kinnisasja 3 (8)

Tsiviilasi nr 2-12-33727 müüdi maakleri vahendusel, kes tegi kahtlematult kõik endast sõltuva leidmaks varale võimalikult kõrge hinnaga ostja. Notariaalsetest lepingutest nähtub, et summad kanti hagejale laenulepingust tulenevate kohustuste osaliseks täitmiseks. Müügisummad ei katnud kogu võlgnevust. Hagejale jääb arusaamatuks, millisele õiguslikule alusele tuginedes on kostjad jõudnud järeldusele, et seoses hüpoteekide realiseerimisega ja nende kustutamisega kinnistusraamatust on automaatselt kustutatud ka ülejäänud nõuded kostjate vastu. Hageja selgitab kostjatele, et AÕS § 349 lg 1 alusel on koormatud kinnisasja igakordsel omanikul õigus nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse. Seega oli kinnisasja omandanud isikul õigus nõuda kinnisasja koormava hüpoteegi kustutamist, kuna nõue oli müügisumma arvelt rahuldatud. Samas ei katnud müügisumma kogu laenulepingujärgset nõuet, kuid see ei tähenda, et hagejal oleks olnud õigus keelduda hüpoteegi kustutamisest ning realiseerida sama kinnistut teistkordselt ülejäänud nõude rahuldamise eesmärgil. Taoline toiming ei ole kooskõlas seadusega. Hageja on hagiavaldusele lisanud nõudearvestuse, millest nähtub, et pärast kinnisvara müügist laekunud summade mahalahutamist põhivõlgnevusest, jäi kostjatel jätkuvalt tasuda põhisumma võlgnevust 519,33 eurot, lepingu ülesütlemiseni arvestatud intressivõlgnevust summas 1827,15 eurot, kindlustusmaksete võlgnevust summas 11,62 eurot, menetlustasu võlgnevust 12,78 eurot, põhisummalt arvestatud viiviseid summas 4678,51 eurot ja tasumata kindlustusmaksetelt arvestatud viivist summas 4,76 eurot. Hageja selgitab kostjatele, et viivise arvestamise alus tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 9.1, mis näeb ette, et kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a intress) täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval. Viivisemäär vastab seadusjärgsele viivisemäärale, mis käesoleval hetkel on 0,022% päevas. Kostja D. M. kirjalikus seisukohas 18.10.2013.a. leiab, et lepingu p 4.1 ja 4.2 sätestas, et hüpoteekidega on tagatud kõik hüpoteegipidaja (hageja) nõuded kostja 1 vastu, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulevad hageja ja kosta 1 vahelises lepingust nr 05-239991- EV ning nimetatud laenulepingu kõikides võimalikest lisades, samuti nende nõuete sissenõudmisest, kaasa arvatud sundtäitmise kulud, kulud notarile ja kinnistusosakonnale. Arvestades asjaolu, et hageja müüs kinnistud oma äranägemise järgi ja kostja 1 ei saanud mõjutada müügiprotsessi ja enamgi veel arvestades, et hageja ignoreeris kostja 1 pakkumise realiseerida kinnistu 70 000 eurot eest. Hageja oli nõus müüma kinnistu väiksema hinna eest kui kostja 1 pakkus hagejale. Kostja 1 asub seisukohale, et kuna hageja ei teinud koostööd kostjaga võttis ta kinnistu realiseerimise riisiko enda kanda. Juhul kui kohus mingil põhjusel leiab, et hageja põhi ja intressinõue on põhjendatud, siis kostja I taotleb vähendada intressi mõistliku summani s.o. 519.33 euro. Kinnistu müügi kulud summas 64000 - 62080 = 1920 euro jagada pooleks 1920 : 2 = 960 euro ja tasaarvestada põhivõlgnevusega ja intressiga. Esitatud viivise arvestuse järgi alates 19.11. 2008.a. kuni 13.01.2011.a. viivist on arvestatud kokku 16.75 euro. Alates 13.01.2011.a. kuni 11.08. 2011.a. viivise arvestust üldse ei toimunud ja on ebaselge hageja 11.08. 2011 .a märgitud viivise summa 4256.21 euro. 06.09. 2011.a. summa 343.40 euro ja 21.11. 2011.a. summa 9. 12 euro. Juhul kui kohus mingil põhjusel leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud, siis kostjal taotleb vähendada viivist mõistliku summani s.o. 519.33 euro. 21.10.2013 esitas hageja varakindlustuse täpsustuse, milles hageja selgitab, et kindlustuspoliis on katkestatud 05.09.2013, mille tõendamiseks lisab hageja kindlustusmakse tagastusarve. Kindlustusmakse summa 292.14 on tagastatud kliendile poliisi katkestamisel, mis nähtub ka

4 (8)

Tsiviilasi nr 2-12-33727 hagiavalduse lisast. Varakindlustuse nõude arvestuse juures nähtub 292.14 euro tasumine kuupäevaga 02.11.2011. 24.04.2014.a. on I.K. esitanud täiendava vastuväite hagile, mille kohaselt I.K. on andnud D. M.`i võlale käenduse. AS Swedbank ei ole käenduslepingut sõlmides kontrollinud I. K. maksevõimet kallutades teda tegema temale ebasoodsat tehingut. Samuti pole tegemist vabalt kujunenud tahteavaldusega, kuna I.K.`l puudus tulenevalt sõltuvussuhtest , aga ka kogenematusest igasugune võimalus oma elukaaslasele ja laste isale vastu vaielda v. ära öelda käenduse andmise tehingule. Vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Põhikohustus on I.K. vanemate arvelt täidetud ja põhivõlgnik on pääsenud kergelt, siis on õiglane, et viivisevõlg mõistetakse välja D. M.`ilt. Vastasel juhul sattub kahe lapse ema vaesusesse ja pankroti. I.K.`l puuduvad igasugused vahendid võla tasumiseks. D. M. töötab ja sõidab uhkemat sorti autoga, kuid oma kohustusi ei täida ei panga , tema vanemate ega kahe lapse ees. I.K.`l puudub kinnisvara , auto ja muu vara. Ta töötab xxxxxxxxxxxxx väikese palgaga ja kasvatab üksi kahte last. Kostja palub kohustada tasuma võlga D. M.`it ja jätta menetluskulud D. M.`i kanda. Kohtu seisukohad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tutvunud kõigi menetlusosaliste seisukohtadega ja asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja ja kostja D. M. on 14.11.2005.a. sõlminud laenulepingu nr 05-239991-EV, mille alusel sai kostja hagejalt laenu summas 44 319 eurot (tl.9-14). Laenu kasutamise sihtotstarve oli kinnistu asukohaga Xxxxxxxxx, Xxxxxxxx küla, Xxxxdx vald, xxxxxxxx ost. 04.04.2008.a. sõlmisid hageja ja kostjad D. M. ning I. K. laenulepingu 05-239991- EV lisa, mille kohaselt hageja andis kostjatele laenu summas 96 177.84 eurot (tl.15-17). VÕS § 396 lg.1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma v. asendatava asja (laen) , laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma v. tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati hüpoteegid kahele kinnisasjale (registriosa nr xxxxxx ja xxxxxxx). Seda tehti notariaalse tagatislepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise teel (tl.18-22). Kostjad laenulepingut ei täitnud ning hageja ütles lepingu üles lepingu ülesütlemise teatisega 27.12.2010.a. ja andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 11.01.2011.a. Kostjad võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles lepingu üles 13.01.2011.a. (tl.2326). Võlgnevus oli 93 247.44 eurot s.h. põhivõla võlgnevus 91 311.33 eurot. 10.08.2011.a. müüs tagatisvara omanik tagatiseks olnud korteriomandi xxxxxx, Xxxxxxxxx xx-xx hinnaga 28 712 eurot ja kandis ostuhinna hagejale (tl.65- 76). 05.09.2011.a. müüs D. M. tagatiseks olnud kinnistu Xxxxxxxxx , Xxxxxxxx küla, xxxxxxxxx hinnaga 64 000 eurot, millest võlgnevuse katteks läks 62 080 eurot (tl. 79-88). Seega kostja väited, et kinnistud müüs hageja ja oma äranägemise järgi ei ole õiged ega tõendatud. Kinnistute notariaalsed ostumüügilepingud on kohtule esitatud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tal oli ostja kõrgema 5 (8)

Tsiviilasi nr 2-12-33727 hinnaga. Kinnistute müük ja hüpoteekide kustutamine ei tähenda, et laenulepingujärgne võlgnevus on kogu ulatuses tasutud. Hageja nõue on vastavalt laenulepingule. Põhivõlgnevus oli summas 91 311.33 – tasutud 62 080 – 28 712 = 519.33 eurot. Seega on põhivõlgnevus tasumata summas 519.33 eurot ja kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Kostja I.K. väide, et ta on sõlminud käenduslepingu, ei vasta tõele. Vastavalt laenulepingule 05-239991-EV on I.K. laenusaaja samuti nagu D. M.. Seadus ei keela laenulepingu sõlmimist mitme isikuga, kes võtavad laenu ühiselt. Seega kostjad on mõlemad laenusaajad. I.K. on lepingule alla kirjutanud ja tema väited, et ta oli sõltuvussuhtes D. M.`ist v. et pank kallutas teda ebasoodsatel tingimustel tehingut tegema, ei ole millegagi tõendatud. Kostjad on laenu kasutamise sihtotstarbena pangale avaldanud „kinnistu asukohaga Xxxxxxxxx, Xxxxxxxx küla, Xxxxdx vald, xxxxxxxx ost ja kinnistule elamu ehitamine“. I.K. kohtule esitatud hagi vastuse kohaselt elas ta koos D. M.`iga ja neil on ühised lapsed. I.K. väide, et hageja ei ole laenulepingu sõlmimisel kontrollinud tema maksevõimet ei ole põhjendatud. Hageja on esitanud kohtule I.K. konto väljavõtte perioodi 01.08.200701.05.2008.a. kohta ( laenuleping sõlmitud 04.04.2008.a.), millelt nähtub I.K.`l sissetulekute ja rahaliste vahendite olemasolu (tl.177-180). Laenulepingus oli kokku lepitud, et lisaks põhisumma, s.o laenusumma tagasimaksmise kohustusele, peavad kostjad tasuma ka lepingujärgset intressi ja lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamise korral kokkulepitud viivist. Kostjatel jäi tasumata lepingujärgne intress kuni laenulepingu ülesütlemiseni 13.01.2011.a. summas 1827.15 eurot. Hageja on selge intressiarvestuse kohtule esitanud (tl.33-37,97-99). Kostjad ei ole intressiarvestust vaidlustanud. Seega intressinõue summas 1827.15 eurot on põhjendatud ja nimetatud summa kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Hageja nõuab kostjatelt menetlustasu summas 12,78 eurot (tl.38). Poolte vahel sõlmitud laenulepingu p. 4.11 kohaselt kui laenusaaja ei tasu laenusummat ja/või intressi tähtaegselt ja on viivitanud tasumisega rohkem kui 20 kalendripäeva ja pank on saatnud laenusaajale korduva meeldetuletuse , siis on ta kohustatud maksma panga nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu panga hinnakirja kohaselt s.o. 50 krooni. Pank on saatnud kostjatele võlgnevusega seotud kirju kaheksal korral, mille eest on nõue kokku 200 krooni, millest kostjad on tasunud 0,08 krooni. Seega nõue kokku 199.92 krooni e. 12.78 eurot, mis on põhjendatud ja kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Hageja nõuab kostjatelt vara kindlustuse võlgnevust summas 11.62 eurot (tl.37). Vastavalt laenulepingu tüüptingimuste p. 8.6 , mis oli laenulepingu p. 4.1 kohaselt lepingu lahutamatuks osaks kohustus kostja hoidma kindlustuslepingu kehtivana kuni laenusaaja poolsete kõigi kohustuste täieliku tasumiseni pangale. Tüüptingimuste p. 8.1 järgi laenusaaja kindlustab tagatisega koormatud eseme laenulepingus ja laenulepingu tüüptingimustes toodud tingimustel. Hüpoteegiga oli koormatud kinnistu Xxxxxxxxx, Xxxxxxxx küla, Xxxxdx vald, xxxxxxxxx (reg.osa nr. xxxxxxx) (tl. 15-22). Tagatis võõrandati 05.09.2011.a. (tl.79-88). Vastavalt laenulepingule pidi tagatis selle ajani olema kindlustatud. Alates 01.04.2011.a. kostjad kindlustuspoliisi hagejale ei esitanud ja hageja sõlmis ise kindlustuslepingu Swedbank Insurance AS-ga ning maksis kindlustusele 303.76 eurot (toimik tl.139-141), millest kindlustuse lõpetamisel tagastati kasutamata jäetud perioodi 05.09.2011- 21.08.2012.a. eest 292.14 eurot (tl.141). Seega on hageja nõue kindlustusperioodi 22.08.2011- 05.09.2011.a. s.o. 14 päeva eest summas 11,62 eurot põhjendatud ja kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele.

6 (8)

Tsiviilasi nr 2-12-33727 Vastavalt lepingulepingu p.-le 9.1 kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses , on pangal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates. VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) , arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg.1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele v. lepingule tasuda intressi , on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduse v. lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab kostjatelt varakindlustuse tasumata jätmise eest viivist 4,76 eurot (tl.39). Hageja esitas kohtu nõudel viivise nõude arvestuse, millest nähtub, et viivis on arvestatud kindlustuse summalt 303,76 eurot 0,023% päevas s.o. 0,07 eurot päevas perioodi 25.08.2011- 02.11.2011.a. s.o. 68 päeva eest. Kohus leiab, et nimetatud nõue ei ole selles summas põhjendatud, kuna kostjate poolt tasumata varakindlustuse võlgnevus perioodi 22.08.2011- 05.09.2011.a. eest on summas 11.62 eurot ja seega on põhjendatud viivisenõue sellelt summalt 68 päeva eest 68 x 0,0026 = 0,17 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest seadusjärgses määras ja on esitanud kohtu nõudel kohtule selge viivisearvestuse , mille kohaselt viivis laenuvõlalt seisuga 30.01.2015.a. on 4787.54 eurot (tl.181). Viivisenõue on esitatud perioodi 25.03.201030.01.2015.a. eest kogu laenuvõla kohta vastavalt laenuvõla tasumisele. Kostjad ei ole viivise arvestust vaidlustanud. Kostja D. M.`i väide, et viivist ei saa nõuda , kuna arvet pole esitatud, ei ole põhjendatud. Viivise nõudmiseks ei sätesta seadus ega pooltevaheline leping arve esitamist. Kohtul on õigus vähendada nii viivist kui selle määra, kuid VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 mõttes tuleks sellisel juhul arvestada kohustuse täitmise ulatust, hageja õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Selle kõige eelduseks on aga viivise ebamõistlik suurus. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vähendada nõutud viivist, kuna kostjate poolt on enamus põhivõlast tasutud ja põhivõla jääk on käesoleval ajal summas 519.33 eurot. Samas viivise nõue on ka perioodi eest 13.01.2011- 11.08.2011.a., mil kostjatel oli hagejale tasumata 90 818.67 eurot ja perioodi 12.08.2011- 06.09.2011.a. eest , mil tasumata oli 62599.33 eurot. Seega ei ole põhjendatud viivise vähendamine põhivõla jäägini. Samuti I.K. on esitanud kohtule tõendid oma sissetulekute kohta, mille kohaselt saab ta töötasu 559,95 eurot kuus ja tal on ülal pidada alaealine laps. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud on vähendada viivist 1⁄2 võrra ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja viivise kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga summas 2393.77 eurot. Seega on hageja nõudest põhjendatud põhivõlg 519.33 eurot, varakindlustus 11.62 eurot, menetlustasu 12.78 eurot, varakindlustuse viivis 0,17 eurot , intress 1827.15 eurot ja viivis 2393.77 eurot s.o. kokku 4764.82 eurot. Lisaks juba eelviidatud VÕS § 113 lg 1 sätetele (viivist võib nõuda kuni kohustuse kohase täitmiseni) on ka TsMS § 367 märgitud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. Kohus leiab, et seaduses sätestatud määras edasise viivise väljamõistmise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Edasine viivis seadusjärgses määras on mõistlik ega ole ülemäära suur. Hageja nõuab edasise viivise arvestamist põhinõudelt s.o. 519.33 eurot. 7 (8)

Tsiviilasi nr 2-12-33727

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 163 lg.1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt s.o. 67.55% (Hageja nõue 7054.15 eurot, rahuldamisele 4764.82 eurot) tuleb menetluskulud jätta 32.45 % hageja ja 67.55 % solidaarselt kostjate kanda. Hageja on menetluskuluna esitanud riigilõivu nõude summas 400 eurot, millest kuulub kostjatelt solidaarselselt väljamõistmisele 67.55% s.o. summas 270.20 eurot. Menetluskulude nõudeid ei ole rohkem esitatud (vaatamata kohtu poolt antud tähtajale) ja seega ei saa menetluskulude kindalaksmääramist enam nõuda. Hagi hind antud asjas on 7054.15 eurot + 1 aasta viivise summa s.o. 41.61 (0.022 % 519.33st 0,114 eurot x 365) = 7095.76 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.