Hageja XXX, hageja lepinguline esindaja Jüri Asari, kostja I XXX, kostja II XXX, kostjate lepinguline esindaja Juliana XXX Sekretär Triin Matteus
Juures viibis Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata XXX hagi XXX ja XXX vastu kahju hüvitamiseks.
Menetluskulude jaotus
2.Jätta tsiviilasja menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
3.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja asus elama aadressil XXX, Tallinn 24.09.93. Hageja sai vallasasjana eluruumi omanikuks enne abielu sõlmimist kostjaga. Abielu ajal kostja 1 ja kostja 2, kes on kostja 1 tütar eelmisest abielust, asusid elama vaidlusalusesse korterisse. Hageja ja kostja 1 abielu oli lahutatud 15.06.99. Peale abielu lahutust on korteriomand kostjate ainuvalduses. Hageja on aastaid nõudnud kostjatelt korteri vabastamist või selle eest tasumist, kuid nemad keeldusid sellest.
2.Korteri vabastamise nõude esitamist tõendab hageja 06.03.14, 16.07.14 ja 05.08.14 ekirjadega, milles on märgitud, et kostjaid paluti vabastada korter esialgselt 19.05.14 ja seejärel 23.07.147. Kostjad keeldusid sellest väites, et neil ei ole muud kohta elamiseks. Samas nad ei eitanud, et korteri kasutamiseks neil puudub õiguslik alus.
3.Pikkajalise korteri kasutamisega ilma õigusliku aluseta hagejale on tekitatud kahju saamata jäänud tulu näol. Kuna poolte vahel puudus leping või lepingu sarnane võlasuhe, tegemist on lepinguvälise võlasuhtega. Kostjad ei võimaldanud hagejal kasutada korterit oma huvides, ning selle tõttu hageja ei ole saanud tulu, mis tal oleks tekkinud, kui eelnimetatud rikkumist poleks toimunud. Hageja kahju seisneb saamata jäänud tulus, mida ta oleks võinud saada, kui ta saaks teostada oma seadusliku omandiõigust. VÕS § 128 lg 1 ja lg 2 kohaselt saamata jäänud tulu on hüvitatav kahju liik.
4.Hageja leiab, et oma omandiõiguse teostamisel, oleks ta võinud saada üüritasu aja eest, millal kostjad on elanud Hagejale kuuluvas korteris tasuta. Kuigi hagejale kahju tekitamine kestis kauem kui kolm aastat, palub hageja kahju suuruse määramisel võtta arvesse viimase kolme aasta jooksul saamata jäänud korteriüüri.
5.Hageja esitas kohtule oma korteriga sarnase korteri üürihinnapakkumise, arvestades korteri asukoha, seisundi ja suurust. Sellest tulenevalt hageja loeb õiglaseks üürihinnaks sarnase korteri puhul 300 eurot kuus. Kolme aasta jooksul see summa moodustab kokku 300 x 12 x 3 = 10 800 eurot. Kahju hüvitamise aluseks olev hind on turuhind, ning selle alusel toimub ka kahju suuruse arvestus. Hageja arvates kostjad vastutavad tema ees solidaarselt.
6.Hageja ei tunnista pooltevahelise eluruumi tasuta kasutamise lepingu olemasolu. Kostjad väidavad, et 2008 aastal pooled leppisid kokku selles, et kostjatel on õigus tasuta vaidlusalust eluruumi kasutada seni kui kostjale I võimaldatakse munitsipaalkorter. Kostja I ei astunud samme kuue aasta jooksul (2008 kuni 2014) selleks, et saada endale munitsipaalelamispind. Isegi, kui kostjate arvates poolte vahel oli tasuta kasutamise kokkuleppe, see oli see hageja poolt üles öeldud, kuna tema on mitu korda selgesõnaliselt väljendanud oma nõuet vabastada korter.
7.Hageja soovib korteri üüri suurust tõendada sarnase korteri pakkumisega, milles on üüri suurus 350 eurot kuus. Pakkumine on seotud samas majas üürile antava korteriga, mis on kõige objektiivsem võimalus võimaliku üürihinna tõendamiseks. Hageja on lähtunud võimalikust üüri suurusest 300 eurot kuus. Hageja on arvestatud oma korteri seisukorraga ja võimalik üüri hind ei ole ebamõistlikult suur.
8.Kostja II poolt munitsipaal korteri saamiseks tehtud avaldusest ilmneb, et kostja II märkis, et avalduse esitamise ajal kasutab üüripinda aadressil XXX, Tallinn.
9.Hagejal oli soov ja võimalus oma korter välja üürida, kuid ta ei saanud teha ulatuslike ettevalmistusi oma plaanide realiseerimiseks, kuna puudus korteri valdus. Seda, et hageja on pöördunud kinnisvara büroo poole, ilmneb XXXKVB kirjast, milles tema kinnitab et 2014.a. alguses pöördus tema poole XXXsooviga üürile anda tema korterit aadressil XXX, Tallinn. Hagejal oli eriline huvi tulu saamiseks. Tema ülalpidamisel on ühine poeg kostjaga 1, kes on varsti saamas täisealiseks.
10.Hageja palub mõista XXX ja XXX solidaarselt välja 10 800,00 eurot. Kohtu- ja menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited
11.Aastast 1997 kuni 2002 elasid kostjad koos hagejaga vaidlusaluses korteris. 2003 aastal kolisid kostjad koos hagejaga hagejale kuuluvasse korterisse aadressil XXX, milles elasid kuni 2007.a lõpuni. 2008 aasta alguses otsustasid hageja ja kostja I lõpetada kooselu ning leppisid kokku, et kostja I asub elama XXX asuvasse korterisse koos kostjaga II kuni kostjale I võimaldatakse munitsipaalkorter.
12.Hageja ja kostja I leppisid kokku, et korteri kasutamise eest kostjad hagejale tasu (üüri) ei maksa, kuid tasuvad korteriühistu poolt esitatud arved ning arved elektrienergia kasutamise eest. Vastavalt ülaltoodud kokkuleppele alates märtsist 2008 tasus kostja I kõik XXXKÜ ja Eesti Energia AS esitatud arved. Kuna Eesti Energia AS arved laekusid hageja e-posti aadressile, siis nende arvete tasumiseks saatis hageja neid alati üle kostjale 1. Aastast 2008 ei olnud hageja kordagi nõudnud kostjatelt üüri tasumist korteri kasutamise eest.
13.Kostja I ja hageja vahel oli 2008 aastal suulises vormis sõlmitud leping kõnealuse korteri tasuta kasutamisest VÕS § 389 tähenduses. Antud lepingu järgi oli kostjal I õigus kasutada korterit koos kostjaga II ning kohustus maksta KÜ ja Eesti Energia AS arved, seda kohustust on kostja I ka täitnud.
14.26.02.2014 laekus kostjale I hageja poolt tähitud postiga saadetud avaldus, milles hageja teatas tähtajatu üürilepingu ülesütlemisest. Arvestades asjaolu, et poolte vahel ei olnud üürilepingut sõlmitud, siis ei olnud hagejal ka alust olematu lepingu ülesütlemiseks. Mis tahes nõuet tasumata üüri osas ei olnud ülesütlemisavalduses esitatud. Ülesütlemisavalduses toodu annab tunnistust sellest, selle esitamise ajal ei olnud hagejal tegelikkuses mingit rahalist nõuet kostjate vastu tasumata üüri näol ning selle esitamisega soovis hageja vaid tekitada muljet üürisuhete olemasolust.
15.Väär on hagiavalduses esitatud väide, et kostjad kasutasid hagejale kuuluvat korteriomandit õigusliku aluseta. Korteri valduseks oli õiguslik alus ehk tasuta kasutamise leping, mis oli sõlmitud kostja I ja hageja vahel 2008 aastal. Kokkulepe kohaselt on kostjatel õigus kasutada korterit oma elukohana kuni kostjale 1 munitsipaalkorteri eraldamiseni, ehk kuni kindla eesmärgi saavutamiseni VÕS § 393 lg 2 kohaselt. Käesoleval juhul ei ole hageja ei hagiavalduses ega ka hagiavaldusele lisatud e-kirjades toonud esile ühtegi asjaolu, mis õigustaks tema poolt tasuta kasutamise lepingu ülesütlemist VÕS § 394 kontekstis.
16.Kostjad ei pea põhjendatuks hageja nõuet 10 800 euro väljamõistmiseks. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi võimaldas hageja kostjatel kasutada korterit tasuta (st üüritasu maksmata), mistõttu ei saanud hagejal kahju tekkida. Hageja ei ole tõendanud ka õiglast üürihinda, kuna hagiavaldusele lisatud üürihinnapakkumises toodud korter ei ole sarnane kostjate poolt kasutatud korteriga. Kostjad on seisukohal, et hagiavalduses taotletud üürihind summas 300 eurot kuus on ülepaisutatud.
17.Hageja soovib saamata jäänud üüritulu hüvitamist (VÕS § 128 lg 1 ja 2) kostjate poolt summas 300 eurot kuus ajavahemiku eest 06.08.2011 kuni 06.08.2014. Hageja on seisukohal, et juhul, kui tema oleks nimetatud ajavahemikul saanud korterit vallata, oleks ta saanud korterit välja üürida ülalmärgitud üürihinnaga. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli kavatsus ja võimalus anda vaidlusalune korter üürile alates 06.08.2011 hinnaga 300 eurot kuus, millele lisanduksid ka kõik korteriga seotud haldus- ja kommunaalkulud. Kuni veebruarini 2014 ei ole hageja kordagi pöördunud kostjate poole ei korteri vabastamise ettepanekuga ega nõudega ning antud asjaolu viitab üheselt sellele, et kuni 2014.a veebruarini ei olnud hagejal mingit kavatsust anda korter üürile. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis viitaks sellele, et ülalmärgitud ajavahemiku jooksul oli hageja teinud ettevalmistusi korteri üürileandmiseks ning hagis märgitud üüritasu saamine hageja poolt oli tõenäoline juba alates 06.08.2011.Kuni 26.02.2014 ei ole hageja kordagi nõudnud kostjatelt korteri kasutamise lõpetamist ega korteri vabastamist.
18.Asjaolu, et kostja II esitas Kristiine linnaosa valitsusele 03.05.2012 avalduse, ei tähenda, et kostja I ei olnud varem püüdnud taotleda munitsipaalelamispinda. Kostja I oli ka enne 2012 aastat püüdnud esitada avaldust munitsipaalelamispinna saamiseks, kuid avalduste vastuvõtmisega tegeleva ametniku sõnul oli tol hetkel see perspektiivitu tegevus (meditsiinitöötajate kaitse programm ei olnud veel alanud ja meditsiiitöötajaele kortereid veel ei antud), mistõttu jäi avaldus kostja I poolt ametlikult sisse andmata. Kostja II avaldus eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmiseks tõendab, et kostjad olid tegelenud munitsipaaleluruumi saamise küsimusega ning püüdnud panna ennast eluruumi taotlevetena isikutena arvele.
19.Mis puudutab kostja II poolt avalduse lahtrite täitmisest ning XXX üüripinnana märkimisest, siis esmakordselt oli linnuke pandud lahtrisse „Eluruum puudub“ ning XXX oli märgitud kostja II ajutise elukohana, kuid järgides avaldust vastuvõtva ametniku instruktsioone, tegi kostja II muudatuse avalduse täitmisel.
20.Asjaolu, et kuni 26.02.2014 ei ole hageja kordagi nõudnud kostjatelt korteri vabastamist ning 26.02.2014 kostjatele laekunud avalduses nõudis hageja korteri vabastamist hiljemalt 19.05.2014, viitab selgelt ja üheselt sellele, et kuni 19.05.2014 ei saanud hagejal tekkida võimalust korter välja üürida. Hageja ei ole kordagi teatanud kostjatele, et ta kavatseb korterit välja üürida. Samuti ei ole hageja sellest teatanud ka kostjatele 26.02.2014 kättetoimetatud avalduses. Ka hageja vastusele lisatud e-kirjast ei nähtu, et hageja soovis anda korterit üürile enne 19.05.2014 või pärast 19.05.2014. Ka see asjaolu, et väidetavalt 2014 aasta alguses pöördus hageja FIE XXXKVB poole sooviga anda korter üürile, ei tõenda veel, et hageja korterit oleks välja üüritud hagis märgitud hinnaga (st 300 eur/kuus + kõik majandamis- ja kommunaalkulud).
21.Kostjad paluvad hagiavalduse rahuldamata jätta ning menetluskulud hageja kanda jätta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuse, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
23.Hageja on esitanud kostjate vastu nõude kahju hüvitamiseks 10 800 euro ulatuses põhjendusel, et kostjad on aluseta vallanud hagejale kuuluvat korterit asukohaga XXX ning sellest tulenevalt ei olnud hagejal võimalik oma korterit välja üürida ega üüritulu saada. Kostjad vaidlevad hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja ja kostjate vahel oli korteri tasuta kasutamise leping ning hagejal ei ole alust kostjatelt kahju hüvitamise nõudmiseks.
24.Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejale kuulub korteriomand aadressil XXX Tallinn (tlk 14). Samuti puudub vaidlus, et kostjad on kõnealust korterit alates 2008. aastast vallanud. Käesoleva menetluse kestel kostjad vabastasid hagejale kuuluva korteri valduse.
25.Kohus analüüsib esmalt, kas ja millisel õiguslik alusel kostjad hageja korterit valdasid. Kostjate kinnitusel oli hageja ja kostja I vahel alates 2008 sõlmitud suuline asja tasuta kasutamise leping. Kohus märgib, et VÕS § 389 kohaselt tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks.
26.Antud juhul on hageja 20.01.2015 toimunud istungil kinnitanud, et kostjad kolisid hagejale kuuluvasse korterisse 2008. aastal elama hageja nõusolekul (tlk 140), seega puudub asjas vaidlus, et hageja on väljendanud 2008. aastal oma tahet ja nõusolekut, et kostjad hagejale kuuluvat korterit valdama asuksid. Hageja väitel on ta juba aastaid nõudnud kostjatelt, et nad korteri valduse vabastaksid, kuid nähtuvalt tsiviilasjas esitatud materjalidest on hageja tõendanud korteri valduse vabastamise nõude esitamist esmakordselt alles kostjatele
26.02.2014 kätte toimetatud avaldusega, milles hageja palub, et kostjad vabastaksid korteri hiljemalt 19.05.2014 (tlk 56).
27.Kohus on seisukohal, et lähtuvalt asjaoludest, mille kohaselt kostjad kolisid hagejale kuuluvasse korterisse 2008. aastal ning hageja ei ole esitanud tõendeid, millest ilmneks, et hageja oleks nõudnud korteri valduse vabastamist varasemalt kui 19.05.2014, samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjatelt varasemalt korteris elamise eest tasu nõudnud, oli hageja ja kostjate vahel tegemist tasuta kasutamise lepinguga. Kostjad on antud juhul tõendanud, et kostjad tasusid hageja korteri eest alates 2008. aastast korteriühistu arveid (tlk 40-55), samuti ilmneb Eesti Energia väljastatud 05.11.2014 kirjast (tlk 99), et XXX Tallinn arved on tellitud alates 2011. aastast kostja I aadressile [email protected] ning korteri osas võrgu- ja elektrilepingud sõlminud hageja ei ole Eesti Energiale teavitanud, et kostja I aadressile ei tohiks arveid edastada. Võttes arvesse, et hageja on nõustunud kostja I poolt korteriga seotud arvete tasumisega, kuid ei ole nõudnud kostjatelt korteris elamise eest üüri, on kohus seisukohal, et hageja ja kostjate vahel oli sõlmitud VÕS § 11 lg 1 mõttes korteris elamise osas suuline tasuta kasutamise leping, mille tingimused nägid ette, et kostjad tasuvad korteriga seotud kommunaalteenuste eest, kuid võivad hagejale üüri tasumata korteris elada. Nimelt võib tulenevalt VÕS § 11 lg-st 1 lepingu sõlmida ka suulises vormis.
28.Kohus on seisukohal, et ka asjaolul, et kostja II on 03.05.2012 vormistatud avalduses eluruumi saamiseks (tlk 80) nimetanud, et ta kasutab elamiseks üüripinda, ei tõenda, et hageja ja kostjate vahel oli sõlmitud üürileping, kuna käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostjad oleksid aastast 2008 hagejale kordagi üüri tasunud või hageja oleks kostjatelt üüri tasumist nõudnud.
29.Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostjatel oli hagejaga sõlmitud korteri osas tasuta kasutamise leping VÕS § 389 mõttes. Kostjate kinnitusel oli korteri tasuta kasutamise leping sõlmitud tingimusel, et kostjad tohivad korteris elada kuni munitsipaalpinna saamiseni. VÕS § 393 lg 2 kohaselt, kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud, tuleb ese tagastada pärast lepingust tuleneva eseme kasutamise eesmärgi saavutamist. Kasutusse andja võib nõuda eseme tagastamist ka varem, kui on möödunud aeg, mille jooksul kasutaja oleks saanud kasutuseesmärgi saavutada. Kohus on seisukohal, et kostjad ei ole tõendanud, et hageja ja kostjate vahel oli tasuta kasutamise leping sõlmitud just nimetatud tingimusel. Kostjad on küll tõendanud, et kostja I on esitanud 2014. aastal taotluse enda eluruumi taotlejana arvele võtmiseks (tlk 58-59), samuti on kostja II esitanud 03.05.2012 taotluse eluruumi saamiseks (tlk 80), kuid nimetatud asjaolud ei tõenda, et hageja ja kostjate vahel oli kokkulepe, et kostjad võivad hageja korteris elada munitsipaalpinna saamiseni. Võttes arvesse, et tsiviilasjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et poolte vahel oli kokkulepe tasuta kasutamise lepingu kestmiseni mõne tähtajani, on kohus seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu tasuta kasutamise leping.
30.VÕS § 393 lg 3 kohaselt, kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-70-12 p-s 10 asunud seisukohale, et kasutusse andja võib tähtajatu tasuta kasutamise lepingu kooskõlas VÕS §ga 195 igal ajal pärast lepingu sõlmimist üles öelda. Tähtajatu tasuta kasutamise lepingu korraliseks ülesütlemiseks ei ole vaja põhjust. Lähtuvalt eeltoodust ei olnud hagejal tarvis põhjust tasuta kasutamise lepingu üles ütlemiseks ning tal oli õigus seda igal ajal teha. Antud juhul on tõendatud, et hageja on nõudnud kostjate lahkumist hagejale kuuluvast korterist hiljemalt 19.05.2014 (tlk 56). Kohus märgib, et hageja on vastava kirja pealkirjastanud küll „Tähtajatu üürilepingu ülesütlemise avaldus“, kuid kohus on seisukohal, et nimetatud kirjast pidi kostjatele olema üheselt arusaadav, et hageja ei soovi
enam, et kostjad hagejale kuuluvat asja kasutaksid ning hageja soovib asja kasutamise lepingu lõpetamist.
31.Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja väljendas lepingu ülesütlemise avalduses selgelt oma tahet lepingu lõpetamiseks, mis tähendab, et poolte vaheline tasuta kasutamise leping lõppes tulenevalt VÕS § 393 lg-st 3 19.05.2014. Võttes arvesse, et kohus luges tuvastatuks, et poolte vahel oli tasuta kasutamise leping ning see kestis kuni 19.05.2014, on kohus seisukohal, et hagejal ei ole õigust kostjatelt kuni nimetatud kuupäevani korteri kasutamise eest tasu ega kahju hüvitamist nõuda.
32.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hagejal on õigus kostjatelt tasu nõuda seoses sellega, et hagejale kuuluv korter oli hageja tahte vastaselt kostjate valduses ka 20.05.201412.11.2014. Nimelt on hageja esitanud tõendi selle kohta, et kostjad vabastasid hagejale kuuluva korteri 12.11.2014 ning selle kohta on allkirjastatud vastuvõtmise-üleandmise akt (tlk 106). Võttes arvesse, et hageja ja kostjate vahel sõlmitud tasuta kasutamise leping lõppes 19.05.2014 ning hageja ja kostjate vahel alates 20.05.2014 lepingulised suhted puudusid, analüüsib kohus, kas hagejal on kostjate vastu nõue lepinguväliste sätete alusel.
33.Hageja nõuab kostjatelt kahju hüvitamist, kuna hagejal jäi seoses kostjate ebaseadusliku valdusega saamata võimalik üüritulu. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-60-09 p-s 13 asunud seisukohale, et kostja võib eluruumi õigusliku aluseta kasutamisega tekitada hagejale kahju. Võõra asja ebaseadusliku valdamisega tekitatud kahju eest vastutab ebaseaduslik valdaja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 alusel. Kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb mh arvestada VÕS §-des 127 ja 128 sätestatut. Võõra vara ebaseadusliku valduse korral hüvitatakse deliktiõiguse alusel tulenevalt valduse rikkumist keelava sätte (VÕS § 1045 lg 1 p 5) kaitse-eesmärgist (vt VÕS § 127 lg 2) eelkõige kasutuseelised tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu 13. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p-d 15, 16 ja 19 ja 30. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p-d 23 ja 28). Kaotatud kasutuseeliste arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida hageja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 16).
34.Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-50-09 p-s 15 selgitanud, et saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotuses. Saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt Riigikohtu
19.novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-08, p 12). Tulenevalt eelviidatud Riigikohtu lahenditest on kohus seisukohal, et kostjatelt hüvitise saamiseks tuleb hagejal tõendada, et tal oli kavatsus ja võimalus korteri eest tulu saada. Hageja väitel tõendab hageja kavatsust tulu saada XXXe-kiri, milles kinnitatakse, et hageja pöördus 2014. aasta alguses XXXpoole sooviga üürile anda korter aadressil XXX Tallinn. Kohus on seisukohal, et nimetatud kirjast ilmneb küll, et hageja on kirja adressaadi poole pöördunud kavatsusega oma korter välja üürida, kuid antud kiri ei tõenda, et hagejal oli korteri väljaüürimiseks ka reaalne võimalus, s.t üürnik leitud. Kohus leiab, et hageja võimalust korteri reaalseks väljaüürimiseks ei tõenda ka hageja 17.10.2014 menetlusdokumendis toodud tabel üüripakkumiste keskmise hinna tabel. Samuti on hageja esitanud käesolevas menetluses üksnes paljasõnalise väite selle kohta, et korter on pärast kostjate poolt valduse vabastamist välja üüritud, kuid tõendeid selle kohta esitanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hagejal oli lisaks kavatsusele ka reaalne võimalus konkreetse üürniku näol perioodil 20.05.2014-12.11.2014 talle kuuluv korter välja üürida ning selle eest tulu saada. Võttes arvesse, et hageja ei ole tõendanud, et esinesid eeldused, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et hagejal jäi kostjatest tulenevalt tulu saamata, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
35.Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostjatelt 10 800 euro väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
37.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
38.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas menetluses esitas hageja esialgselt kaks nõuet – korteriomandi kostjate valdusest välja mõistmise nõude ning kahju hüvitamise nõude. Hageja loobus korteriomandi kostjate valdusest väljamõistmise nõudest, kuna kostjad rahuldasid hageja nõude pärast hagi esitamist. Kohus on võtnud 05.01.2015 määrusega vastu hagist osalise loobumise ning märkinud, et lahendab loobutud nõude osas tekkinud menetluskulude küsimuse asja lahendavas otsuses.
39.Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 168 lg-st 4 tuleb korteriomandi valdusest vabastamise nõudega seoses tekkinud menetluskulud jätta kostjate kanda ning tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb kahju hüvitamise nõudega seotud kulutused jätta hageja kanda. Võttes arvesse, et tegemist on põimunud nõuetega, millega seotud osa menetluskuludest tuleb jätta hageja kanda ja osa kostjate kanda, on kohus seisukohal, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.