Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Mittetulundusühingu XXXhagi MTÜ XXX, XXX Aktsiaseltsi ja MTÜ XXX vastu valduse taastamise, valduse edasisest rikkumisest hoidumise ja kahju hüvitamise nõudes Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning riigilõivude tagastamise taotluste lahendamine Hageja: mittetulundusühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX, seadulik esindaja juhatuse liige XXX); Kostja I: MTÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX, seaduslik esindaja juhatuse liige XXX, e-post: XXX); Kostja II: XXX Aktsiaselts (registrikood XXX, asukoht XXX , seaduslik esindaja juhatuse liige XXX, e-post: XXX); Kostja III: MTÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX, seaduslik esindaja juhatuse liige XXX, e-post: XXX). Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada mittetulundusühingu XXX(edaspidi hageja), MTÜ XXX (edaspidi kostja I), XXX Aktsiaseltsi (edaspidi kostja II) ja MTÜ XXX(edaspidi kostja III) (koos edaspidi kostja I, kostja II ja kostja III ka kui kostjad ning hageja ja kostjad edaspidi ka kui pooled) vahel sõlmitud kompromiss, arvesse võttes, et: - kostja I ning hageja sõlmisid 31. jaanuaril 2013. a äriruumi üürilepingu nr 105/13 (edaspidi leping), mille kostja I andis hagejale allüürile Tallinnas aadressil XXX, kostja I hoone esimesel korrusel asuva pinna suurusega 273 m2 (edaspidi Ruumid) tähtajaga kuni 31. jaanuar 2014. a; - kooskõlas lepingu p-ga 1.3 sõlmisid kostja I ja hageja 08. septembril 2013. a kokkuleppe lepingu muutmiseks (edaspidi kokkulepe). Kokkuleppe p-is 1 pikendasid pooled lepingu
2-14-55027 tähtaega kuni 31. detsembrini 2015. a ning p-is 2 leppisid kostja I ning hageja kokku, et kumbki pool ei saa lepingut ennetähtaegselt üles öelda; - poolte vahel on vaidlused lepingu lõppemise aja ja kokkuleppe kehtivuse üle; - käesoleval hetkel on kostja II valduses hagejale kuuluv spordivarustus (edaspidi inventar); - käesoleval ajal on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-14-55027 mittetulundusühingu XXXhagis MTÜ XXX, XXX Aktsiaseltsi ning MTÜ XXXvastu valduse taastamise, valduse edasisest rikkumisest hoidumise ja kahju hüvitamise nõudes. Kostja II ja kostja I on esitanud antud tsiviilasjas vastuhagid nõudega tuvastada hagejal AÕS § 44 ja 45 alusel tsiviilasjas nr 2-14-55027 esitatud nõuete lõppemine, kasutusõiguse puudumine Ruumidele ja õigusliku aluse puudumine Ruumide valdusele, vastuhagejatel Ruumide suhtes õiguse olemasolu, mille alusel on neil õigus nõuda hagejalt valdust Ruumidele ja hagejal kohustus Ruumide valdus vastuhagejatele üle anda. Vastuhagide menetlusse võtmise/mittevõtmise kohta pole kohus veel määrust teinud; - pooled on jõudnud hagi ja vastuhagide esemeteks olevate nõuete ja sellega seonduvate võimalike teiste nõuete ja nende aluseks olevate faktiliste asjaolude osas kokkuleppele ning soovivad tsiviilasja nr 2-14-55027 menetluse kompromissiga lõpetada, alljärgnevas: 1.1.Pooled lõpetavad Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-14-55027 esemeteks olevad vaidlused kompromissiga. 1.2.Kostja I ja hageja avaldavad ja kinnitavad, et loevad õigusrahu huvides lepingu ja kokkuleppe lõppenuks tagasiulatuvalt 01. juulist 2014. a ja pooltel pole üksteise suhtes sellega seoses mistahes nõudeid, välja arvatud ulatuses, mis tulenevad otseselt kompromissilepingust. 1.3.Pooled on kokku leppinud, et kostja II tasub käesolevate vaidluste kompromissiga lõpetamise eesmärgil hagejale 5 750 eurot (edaspidi kompromissisumma). 1.4.Kompromissisumma kuulub tasumisele hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX, selgitusega “Kompromiss tsiviilasjas nr 2-14-55027“ alljärgneva maksegraafiku alusel: 06. veebruar 2015. a – 1 918,00 eurot; 06. märts 2015. a – 1 916,00 eurot; 06. aprill 2015. a – 1 916,00 eurot. 1.5.Juhul, kui kostja II viivitab hagejale kompromissisumma tasumisega, kohustub kostja II maksma hagejale viivitusintressi 0,5% (null koma viis protsenti) päevas tähtaegselt tasumata summalt. 1.6.Käesoleva kompromissilepingu punktis 1.3 esitatud kompromissisumma graafikujärgse makse tasumisega viivitamisel rohkem kui 7 (seitse) päeva, muutub kogu tasumata kompromissisumma koheselt sissenõutavaks, sõltumata vastava osamakse tasumise tähtpäeva saabumisest, ning hagejal on õigus nõuda kogu selleks hetkeks tasumata kompromissisumma jäägi sundtäitmist. 1.7.Lisaks kompromissisumma tasumisele kohustub kostja II andma hagejale tasuta üle kostja II valduses oleva ning hagejale kuuluva inventari. 1.8.Inventar tuleb hagejale üle anda hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul peale kompromissilepingut kinnitava määruse jõustumist. Hageja kohustub inventari ära vedama kostja II ruumidest oma kulul. 1.9.Juhul, kui kostja II viivitab hagejale inventari üleandmisega, kohustub kostja II maksma hagejale leppetrahvi 50 (viiskümmend) eurot iga viivitatud päeva eest.
1.10.Pooled on kokku leppinud, et kõik käesoleva tsiviilasjaga seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2-14-55027
1.11.Pooled on kokku leppinud, et käesoleva kompromissilepingu sõlmimisega lahendatakse ammendavalt ja lõplikult tsiviilasja nr 2-14-55027 esemeteks olevad ja sellega seotud nõuded, sh mistahes nõuded, mis on otseselt või kaudselt seotud poolte kokkulepetega Ruumide kasutamise osas, lepinguga, kokkuleppega, Ruumide valdusega ja/või inventariga. Hageja kinnitab, et kompromissilepingu kohasel täitmisel ei ole tal mistahes nõudeid kostjate vastu, sh kahju hüvitamise, saamata jäänud tulu ega muid nõudeid ja ta kohustub taolisi nõudeid mitte esitama ka tulevikus. Kostjad kinnitavad, et neil ei ole mistahes nõudeid hageja vastu, sh ei ole kostjal II nõudeid seoses inventari hoiustamisega oma ruumides ja nad kohustuvad taolisi nõudeid mitte esitama ka tulevikus.
1.12.Pooled on TsMS § 64 lg 2 kohaselt kokku leppinud, et lühendavad kompromissilepingu kinnitamise kohta tehtava kohtumääruse kaebetähtaega. Pooltel on õigus esitada määruskaebus kompromissilepingu kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele 3 (kolme) päeva jooksul nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest.
1.14.Kui kohus kompromissilepingut ei kinnita või kui kompromissilepingut kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromissileping tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus või kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissilepingu sel juhul algusest peale kehtetuks.
1.15.Pooled kinnitavad, et nad on aru saanud käesoleva kompromissilepingu sisust ning käesolev kompromissileping vastab nende tahtele.
1.16.Pooled kinnitavad, et pooled on teadlikud kompromissilepingu kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle ning kompromissi kinnitamise määrus on selle jõustumisel täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku mõistes.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-14-55027 menetlus.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Tagastada pärast kohtumääruse jõustumist hagejale pool tasutud riigilõivust summas 450 eurot (nelisada viiskümmend) ning kanda see hageja arvelduskontole nr
5.Tagastada pärast kohtumääruse jõustumist kostjale II vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 (kolmsada) eurot ning kanda see kostja II arvelduskontole nr
XXXXXXXXXXXXX.
Kostja II tasus 22.12.2014 vastuhagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 300 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE932200221023778606, viitenumbriga 2900078444, selgitusega „riigilõiv vastuhagilt tsiviilasjas nr 2-14-55027“. Kohtu 06.01.2015 korralduse alusel Riigi Tugiteenuste Keskus tegi edasikande NAPi
2-14-55027 ümberkandmiseks 300 euro osas 08.01.2015.
6.Tagastada pärast kohtumääruse jõustumist kostjale I vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 (kolmsada) eurot ning kanda see kostja I arvelduskontole nr
XXXXXXXXXXXXX.
Kostja I tasus 22.12.2014 vastuhagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 300 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE932200221023778606, viitenumbriga 2900078444, selgitusega „riigilõiv vastuhagilt tsiviilasjas nr 2-14-55027“. Kohtu 06.01.2015 korralduse alusel Riigi Tugiteenuste Keskus tegi edasikande NAPi ümberkandmiseks 300 euro osas 08.01.2015.
7.Tühistada 16.02.2015 kl 14:00 määratud kohtuistungi aeg.
8.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Tulenevalt poolte kokkuleppest ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg-st 4 võib määruse osa peale, millega menetlus lõpetati, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 3 (kolme) päeva jooksul alates määruse pooltele kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Mittetulundusühing XXX esitas 28.07.2014 Harju Maakohtule hagi MTÜ XXX, XXX Aktsiaseltsi ja MTÜ XXX vastu valduse taastamise, valduse edasisest rikkumisest hoidumise ja kahju hüvitamise nõudes.
2.Kohus võttis 06.08.2014 määrusega hagi menetlusse.
3.Kostja I ja kostja II esitasid 22.12.2014 kohtule vastuhagid tuvastamaks hagejal AÕS § 44 ja 45 alusel tsiviilasjas nr 2-14-55027 esitatud nõuete lõppemine, kasutusõiguse puudumine Ruumidele ja õigusliku aluse puudumine Ruumide valdusele, vastuhagejatel Ruumide suhtes õiguse olemasolu, mille alusel on neil õigus nõuda hagejalt valdust Ruumidele ja hagejal kohustuse Ruumide valdus vastuhagejatele üleandmiseks.
4.Kohus kutsus pooled kohtustungile 16.02.2015 kl 14:00.
5.Hageja ja kostjad esitasid 30.01.2015 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu ja paluvad kohtul tsiviilasja menetluse lõpetada kohtuistungit pidamata. Pooled avaldavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga kinnitamise tagajärgedest. Pooled lühendasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale. Avalduses sisaldub hagejapoolne riigilõivu osalise tagastamise taotlus ja kostjate taotlus vastuhagidelt riigilõivu tagastamiseks. Kohtumääruse põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi
2-14-55027 ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
7.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab TsMS § 430 lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab TsMS § 430 lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
8.Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
9.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad tsiviilasjas nr 2-14-55027 menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevale.
10.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kõik käesoleva tsiviilasjaga seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda
11.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. RLS § 12 lg 1 kohaselt, on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 6 näeb ette, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist ning kandmist hageja arvelduskontole. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-14-53962 tasutud riigilõivust, so summas 450 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX.
2-14-55027
12.TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Kostja II taotles vastuhagilt tasutud riigilõivu tagastamist ning kandmist kostja II arvelduskontole. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja kostja II esitatud taotlusega riigilõivu tagastamiseks, leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada, kuna kohus ei ole kostja II vastuhagi menetlusse jõudnud võtta ja käesolev tsiviilasi lõpetatakse kompromissiga. TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tuleb riigilõiv summas 300 eurot tagastada kostja II korraldusel taotluses nimetatud kostja II arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX.
13.TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Kostja I taotles vastuhagilt tasutud riigilõivu tagastamist ning kandmist kostja I arvelduskontole. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja kostja I esitatud taotlusega riigilõivu tagastamiseks, leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada, kuna kohus ei ole kostja I vastuhagi menetlusse jõudnud võtta ja käesolev tsiviilasi lõpetatakse kompromissiga. TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tuleb riigilõiv summas 300 eurot tagastada kostja I korraldusel taotluses nimetatud kostja I arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX.
14.Kohus kutsus pooled kohtustungile 16.02.2015 kl 14:00. Seoses kompromissi kinnitamisega kohus tühistab kohtuistungi aja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.