lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-58336/13

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 30.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-14-58336/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2703
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 113 lg 1ViivisLKindlS § 4 lg 1TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 1050 lg 1Süü vastutuse alusenaVÕS § 492 lg 1Nõude üleminekLKindlS § 45 lg 1LKindlS § 8LS § 33 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-58336/16Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2015.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva

Tsiviilasja number

2-14-58336

Tsiviilasi

UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali (endise nimega Codan Forsikring A/S Eesti filiaal) hagiavaldus J. O. vastu kahjuhüvitise 623,66 eurot, viivise 3,20 eurot ja lisanduva viivise nõudes

Hagi hind

677,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaal (endise nimega Codan Forsikring A/S Eesti filiaal) – registrikood 12378577, asukoht Sõpruse pst 145 B-korpus Tallinn 13417 e-post: [email protected] Lepinguline esindaja: Kadri Ojamaa – 4PS OÜ, asukoht Kalda 30 Tabasalu Harku vald Harjumaa 76901 e-post: [email protected] Kostja: J. O. isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: [email protected] Esindaja: advokaat Marko Paabumets – Advokaadibüroo In Jure OÜ, asukoht Riia 15B Tartu 51010 e-post: [email protected]

esindajad

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

Lihtmenetlus vastavalt TsMS § 405 sätetele

2.Välja mõista J. O. tagasinõudena UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali kasuks UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali poolt P. K. väljamakstud hüvitis 643 (kuussada nelikümmend kolm) eurot 46 senti (sealhulgas kahjuhüvitis 623,66 eurot ning kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 19,80 eurot).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
LS § 45 lg 5
LS § 46 lg 3
LS § 72 lg 1
RLS § 57 lg 1
TsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestus
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 403 lg 1Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
TsMS § 6Menetluse aja seadus
VÕS § 104 lg 3Vastutus süü puhul
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus
3.Välja mõista J. O. UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali kasuks viivis põhivõlgnevuselt (623,66 eurot) alates 31.01.2015.a. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o käesoleval ajal 0,022 % päevas (0,14 eurot).
4.Jätta menetluskulud J. O. kanda.
5.Välja mõista J. O. UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali menetluskulude katteks 665 eurot (kuussada kuuskümmend viis eurot).

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 30.jaanuaril 2015.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui apellatsioonkaebuse esitamiseks taotletakse riigipoolset menetlusabi, peab menetlusabi taotleja apellatsioonitähtaja järgimiseks esitama kaebuse apellatsioonitähtaja kestel. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.

I. Hageja nõue ja selle põhjendused

1.Hagiavalduse kohaselt toimus 08.02.2014 Tartu-Räpina-Värska maantee 79 kilomeetril liiklusõnnetus, kus J. O. juhitud hobuveok sõitis vastu pargitud sõiduki Ford Focus, registreerimismärgiga 965AXI vasakpoolset esimest nurka, mille tagajärjel sai sõiduk kahjustada. Sündmuskohal pildistati sõiduki vigastused politsei poolt. Sõiduk Ford Focus oli kahju toimumise hetkel kindlustatud hageja juures kindlustuslepingu nr 374270634 alusel, mis oli sõlmitud hageja ja P. K. vahel. Kindlustusvõtja teatas hagejale sõiduki kahjustumisest ja palus korraldada sõiduki remondi. Sõiduki Ford Focus remondiks tegi hinnapakkumise Reval Group OÜ, kes peale tööde teostamist esitas hagejale remondiarve nr 142530 summas 623,99 eurot.

Tulenevalt kindlustuslepingust hüvitas hageja remondiarve arvel märgitud summas. Sõidukikindlustuse omavastutuse summas 150,00 eurot oli kostja hüvitanud kindlustusvõtja P. K. sündmuskohal.

2.Hageja esitas kostjale 09.09.2014 tagasinõude nr 1223, mille palus tekitatud ning hageja poolt hüvitatud kahjusumma tasumist. Kostja poolt hagejale 23.09.2014 saadetud vastuses tunnistas kostja liiklusõnnetuse tekitamist, kui ei tunnistanud hageja õigust tagasinõudele summas 623,66 eurot. Kostja tunnistas nõuet summas 430,35 eurot, kuid ei võtnud vastu hageja kompromissettepanekut 500 euro tasumiseks. Neil asjaoludel ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 taotleb hageja kostjalt kahjuhüvitise, summas 623,66 eurot ja viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras II. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja oma vastuses hagiavaldusele (tl. 43-45) tema vastu hagiavalduses suunatud nõuet ei tunnista. Kostja on selgitanud, et 02.08.2014 toimus Põlvamaal Mikitamäe vallas Setomaa Kuningriigi päev, kuhu kostja oli kutsutud hobuveokiga lastele lõbusõitu tegema. Kostja tunnistab, et tema juhitud hobuveoki parempoolne tagumine ratas riivas sõidutee äärde pargitud sõiduauto Ford Focus, registreerimismärgiga 965AXI vasakpoolset esitiiba, kuid selle põhjuseks olid puudused liikluskorralduses. Kahele poole sõiduteed, kus liikus ka kostja poolt juhitud hobuveok, olid tihedalt pargitud sõidukid, sõiduteel liikusid ka jalakäijad. Vastassuunast tulev veoauto ei oodanud ära kostja läbipääsu, mistõttu kostja pidi juhtima hobuveoki kokkupõrke vältimiseks tee äärde, kus see riivas sinna pargitud sõiduautot. Kostja, soovides tekkinud olukorrale kiiret lahendust, maksis sõiduki omanikule omavastutuse hüvitamiseks 150 eurot. Hageja poolt esitatud nõude hüvitamisest on kostja keeldunud, kuna temale jäi arusaamatuks, millise kahju eest nimetatud summat nõutakse. sõiduki vigastustest tehtud erinevad fotod ei ole identsed ja on tehtud sõiduki erinevates asukohtades. Ei ole teada, palju auto on pärast õnnetusjuhtumit sõitnud ning kas pole toimunud uut avariid.

III. Poolte poolt menetluses esitatud täiendavad seisukohad

4.Hageja on selgitanud (tl. 60-62), et ta on hüvitanud kahjustunud sõiduki remontinud ettevõttele, Reval Group OÜ sõiduki remondi maksumuse summas 623,66 eurot, milline kohustus tulenes kaskokindlustuse lepingust. Hobuveokiga põhjustatud kahju ei kuulu hüvitamisele liikluskindlustuse seaduse alusel. Hagiavaldusele lisatud fotod on tehtud politsei poolt sündmuskohal ning täiendavalt remondiettevõtte Reval Group OÜpoolt, mis on sõidukikahjude käsitlemisel tavapärane.
5.Kostja on oma täiendavates seisukohtades (tl 83-84) leidnud, et hobuveok on sõiduk liiklusseaduse § 2 p 73 tähenduses ning kuna antud juhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga LKindlS § 8 järgi, puudub hagejal tagasinõude õigus tulenevalt LKindlS §-st 53. LKindlS § 45 lg 1 sätestab, et kindlustamata sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtumi korral või kui ühelgi kindlustusandjal ei ole liikluskindlustusseaduse § 36 lõike 2 kohaselt hüvitamiskohustust, hüvitab kahju fond. Kuivõrd liiklusõnnetus toimus

hobuveokiga, mis ei ole LKindlS § 4 alusel kindlustuskohustusega hõlmatud sõiduk, kuulunuks kahju hüvitamisele tulenevalt LKindlS § 45 lg 1 alusel fondi poolt. Kostja on esitanud vastuväited ka nõude rahuldamisele VÕS §-de 1060 või 1043 alusel. Kahju ei ole tekkinud kokkupõrkest J. O. kuuluva hobusega, vaid hobuveokiga. Kostja käitumises ei ole realiseerunud teisele isikule kahju tekitamisest tuleneva vastutuse eeldused VÕS § 1043 järgi, kuna ei ole tõendatud kostja käitumise õigusvastasus ja süü. Kostja ei vaidlusta kahju tekkimist kannatanul ja selle hüvitamist hageja poolt, kuid hageja poolt esitatud tagasinõue ei ole põhjendatud.

6.Hageja nõustub kostjaga (tl.60) , et antud juhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga LKindlS § 8 mõistes. Kahju tekitamise ajal kehtinud LKindlS § 4 lg 1 kohaselt tuli leping sõlmida mootorsõiduki ja selle haagise suhtes, mis on registreeritud või mis kuulub registreerimisele liiklusseaduses sätestatud liiklusregistris. Hobuveokile ei olnud vaja sõlmida liikluskindlustust. Hobuveok on küll sõiduk liiklusseaduse mõttes, alusel, kuid LKindlS kontekstis on sõiduk defineeritud osundatud seaduse §-s 4. Hageja hinnangul on põhjuslik seos hobuse käitumise ja liiklusõnnetuse toimumise vahel olemas. Hobune ehmus, mistõttu hobuse rakendis olev veok (vanker) sõitis otsa sõidukile. Kostja õigusvastane tegu seisneb võõra asja (sõiduk Ford Focus) kahjustamises. Poolte vahel puudub vaidlus, et sõiduk Ford Focus sai hobuveokiga kokkupõrke tagajärjel kahjustada. Hageja hinnangul on kostja olnud vähemalt hooletu hobuveoki juhtumisel, mille tagajärjel liiklusõnnetus toimus. Kui liiklusõnnetus toimub liikuva hobuveoki ja pargitud sõiduki vahel, siis on keeruline konstrueerida olukorda, kus liiklusõnnetuse põhjuseks oleks pargitud sõiduk. LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. LS § 45 lg 5 kohaselt sõidukiga, mille suurim kiirus ei tohi ületada 40 kilomeetrit tunnis või mis muul liiklusvoost sõltumatul põhjusel ei saa sõita nimetatud kiirusest kiiremini, tuleb sõita äärmisel parempoolsel rajal. LS § 46 lg 3 kohaselt peab juht sõitmisel hoidma ohutut külgvahet.

IV. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

7.Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses, võttes aluseks et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus menetluses tõendeid ja taotlusi (tl 74).
8.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud nõue on põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: - 02.08.2014 toimus Tartu-Räpina-Värska maantee 79-l kilomeetril liiklusõnnetus, kus kostja juhitud hobuveok sõitis vastu pargitud sõidukit Ford Focus registreerimismärgiga 965AXI (tl 1, 44); - sõiduk Ford Focus oli kahju tekkimise ajal kindlustatud hageja poolt ning hageja organiseeris sõiduki remondi (tl 1 pöördel, 44); - hageja on kannatanule kostja poolt tekitatud kahju hüvitanud, lastes auto remontida ja tasudes remonttööde teostajale; - kostja on tasunud kannatanule 150 eurot (tl 1 pöördel, 44); - hageja esitas 09.09.2014 kostjale tagasinõude, mille tasumisest kostja keeldus (tl 1 pöördel, 45).
9.VÕS § 492 lõige 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kuuluv kahju hüvitamise nõue. Nõude üleminek on võimalik, kui tekkinud kahju eest vastutab keegi kolmas isik. Nõude üleminekuks ei piisa vaid hüvitamisekohustuse tekkimisest, kahju peab olema ka tegelikkuses kindlustusvõtjale kindlustusandja poolt hüvitatud. Seega kui kindlustusandja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju, lähevad automaatselt kindlustusandjale üle õigused, mis olid kindlustusvõtjal kahju tekitaja suhtes (Võlaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne lk 535536 ). Kuna hageja on kindlustusvõtjale tekitatud kahju hüvitanud on vastavalt VÕS § 492 lõikele 1 läinud tagasinõudeõigus kahju tekitaja vastu hagejale üle läinud.
10.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-90-14 punkti 11 kohaselt on kahju tekitamine parkiva sõiduki ja hobuveoki kokkupõrke tagajärjel hinnatav lepinguvälise kahju põhjustamisena. Sellisel juhul on võimalik esitada nõue nii kahju põhjustaja süülisele vastutusele tuginedes VÕS § 1043 alusel kui ka loomapidaja riskivastutusele tuginedes VÕS § 1060 alusel. Vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest (riskivastutus) on reguleeritud VÕS 54.peatüki 2.jaos (§-d 1056-1060). VÕS § 1056 lg 1 järgi vastutab kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Osundatud paragrahvi 2.lõike järgi loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli; lg 3 sätestab, et riskivastutuse kohta VÕS 54. peatüki teises jaos sätestatu ei välista ega piira nõuete esitamist muul õiguslikul alusel, muu hulgas nõude esitamist õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Riskivastutuse eesmärgiks on eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Käesolevas asjas on kostja avaldanud, et juhtis hobuveoki kõrvale vastassuunast tuleva veoautoga kokkupõrke vältimiseks, mille tulemusel riivas hobuveoki ratas sõidukit, tekitades vigastused (tl 44). Seega oli hobuveoki teelt kõrvale juhtimine kostja otsus ja mistõttu ei saa sõidukile vigastuste tekitamist pidada hobusest kui suurema ohu allikast tuleneva ohu realiseerumiseks VÕS § 1060 tähenduses.
11.Järgnevalt analüüsib kohus kostja võimalikku vastutust kahju põhjustamise eest VÕS § 1043 alusel . Osundatud paragrahvi kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 on kannatanu omandi rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane. Edasi tuleb vastata küsimusele, kas kostja on loomveokit juhtides kahju tekkimises süüdi. Tulenevalt Liiklusseaduse (LS) § 2 p 19 käsitletakse teel looma juhtivat isikut juhina. LS § 72 lg 1 kohaselt peab kande-, veo- või ratsaloomal olema juht, kes on võimeline looma igal ajal juhtima, välja arvatud teele sissepääsu juures sellekohaselt märgistatud aladel või parklas, kui loom on kindlalt kinni köidetud.

Poolte vahel puudub vaidlus, et 02.08.2014 juhtis kostja loomveokit ja kokkupõrke vältimiseks veoautoga suunas hobuse teeservale, kus vigastas sinna pargitud sõidukit Ford Focus. Kostja on vastuses hagile kinnitanud, et temale kuuluv hobune ei karda sõidukeid ega liiklust ja kostja sõidab hobusega sageli maanteel. Samuti kinnitab kostja, et hobuse ehmumist on võimatu tõendada ja suure veoautoga kokkupõrke vältimiseks juhtis kostja loomveoki kõrvale ja ei sooritanud avariid tahtlikult (tl 44). Riigikohus on lahendis 3-2-1-12-08 punktis 15 selgitanud, et VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse õigusvastaselt kahju põhjustanud isiku hooletust, mitte tahtlust. Seega juhul, kui on tõendatud, et kostja tekitas kannatanu sõidukile vigastused, vabaneb kostja VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju hüvitamise kohustusest, kui kostja tõendab, et ei olnud vigastuste tekitamisel hooletu. VÕS § 104 lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Seega peab kahju õigusvastaselt põhjustanud isik VÕS § 1050 lõikest 1 tulenevalt vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta tegi kõik mõistliku kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks. Hagiavaldusele lisatud politsei poolt sündmuskohal tehtud fotodelt nähtub vigastada saanud sõiduki asukoht (tl 15,16) ning asjaolu, et sõidukid on pargitud mõlemas tee ääres ääremärgistusest väljaspool. Seega oli sõidukitele ja loomveokile tagatud mõlemas sõidusuunas liikumise võimalus. Samuti nähtub fotodelt, et sõidukid on pargitud sirgele teelõigule, kurvi olemasolu fotodelt näha ei ole. Esitatud tõendite põhjal on kohtul võimalik teha järeldus, et kostja oli loomveokit juhtides liikluses hooletu, mille tulemusel põhjustas kannatanu sõidukile vigastusi. Hobuveokit tee äärde suunates oli kostjal kohustus jälgida, et tema tegevuse tulemusel ei kahjustaks ta pargitud sõidukeid. Nimetatud hoolsuskohustust kostja rikkus.

12.Hageja on esitanud nõude kannatanu sõiduki remondi eest tasutud summa - 623,66 eurot ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivise väljamõistmist. Kostja ei ole vastuväiteid hüvitatud kahju suurusele esitanud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tekitatud kahju summas 623,66 eurot, millele lisandub hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 3,20 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt ka viivise välja mõistmist alates 02.10.2014 VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Ajavahemikul 02.10.2014 kuni 31.12.2015 oli seadusjärgne viivisemäär 8,15% aastas (0,022% päevas), alates 01.01.2015 on seadusjärgne viivisemäär 8,05% aastas (0,022% päevas). Seega viivis kuni kohtulahendi tegemiseni 30.01.2015 moodustab 19,80 eurot (623,66 x 121 x 0,022 +3,20). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena 623,66 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 19,80 eurot, seega kokku 643,46 eurot ning lisanduva viivis vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele kuni põhinõude kohase täitmiseni.

V. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud seoses hagi rahuldamisega kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 6 tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Alates 01.01.2015 kehtiv TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses menetletava hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
14.Käesolevas asjas on hageja 22.12.2014 esitanud menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena õigusabikulud summas 540 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot (tl 76-79). TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on vastavalt TsMS § 144 p 1 menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 alusel tuli tasuda hagilt hinnaga kuni 750 eurot riigilõivuna 125 eurot, nimetatud summa kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.11.2014 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 punktis 12 rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. Hageja lepingulise esindaja õigusabiteenus on seisnenud kliendi nõustamises ja hagiavalduse koostamises (3,50 tundi), kostja vastusega tutvumises ja arvamuse koostamises kostja vastusele (1 tund). Hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnitasu on 120 eurot. Tsiviilasja toimikus olevatest dokumentidest nähtuvalt on hageja esindaja koostanud ja 02.10.2014 kohtule esitanud hagiavalduse koos lisadega (tl 1-36), koostanud 24.11.2014 kostja seisukohtadele vastuse (tl 60-73) ja 26.01.2015 arvamuse kostja täiendavatele selgitustele (tl 90-94). Kohtu hinnangul on nimetatud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Seega loeb kohus hageja esindaja ajakulu 4,50 tunni ulatuses ning sellest tulenevalt ka lepingulise esindaja kulu summas 540 eurot põhjendatuks. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 665 eurot (125+540). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks tulenevalt menetluskulude jaotusest väljamõistmisele.
15.Kostja on 22.12.2014 esitanud tõendid tema poolt kantud õigusabikulude kohta (tl.8182), mille kohaselt tema õigusabikulud moodustavad 420 eurot koos käibemaksuga. Vastavalt kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotusele jäävad nimetatud kulud kostja enda kanda.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja