Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

kindlustusmakseid alates 07.09.2009, s.o kaasa arvatud aja eest, mis eelnes kindlustuspoliisi väljastamisele andmebaasist. Tarbijal on mõistlik sel juhul eeldada, et olukorras, kus temalt võeti kindlustusmakset alates 07.09.2009 ilma täpsustava kellaajata, on kindlustuskaitse kehtiv südaööst. Seda asjaolu kinnitas ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juhatuse liikme HL kinnitus, et kindlustuslepingul kajastuv kindlustuskaitse kellaaeg 00.00 on süsteemi viga. Juhul kui tegemist on süsteemi veaga, siis kannab riisikot süsteemi kasutajast kostja. Kuna hageja käitus heauskselt, tuleb lugeda, et kindlustuspoliis nr JJE36422791 anti tagasiulatuvalt ja kostja ei vabane kahju hüvitamise kohustusest. Hagejal oli varem sõlmitud kindlustusleping AS-s Inges Kindlustus (maksevaba leping), mis lõppes kostjaga sõlmitud uue lepingu sõlmimisest. Seega lõppes AS-ga Inges Kindlustus leping alles pärast raha laekumist kindlustusmaaklerile. Kuivõrd kostja andis hagejale tagasiulatuva kindlustuskaitse, siis tekkis võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 486 sätestatud mitmekordse kindlustusega olukord. VÕS § 486 lg 1 alusel lasub hageja tekitatud kahju hüvitamise kohustus solidaarselt kostjal ja AS-l Inges Kindlustus. Sellist kahju hüvitamist kahelt kindlustusandjalt saavad nõuda liiklusõnnetuses nii kannatanu kui ka kahju põhjustanud isik. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kindlustusleping nr J265660804/4 sõlmiti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 07.09.2009 kell 10.22, mida tõendab liikluskindlustuse registri väljavõte ning IIZI 21.04.2010 e-kiri hagejale. Seega LKindlS § 21 lg 2 teise lause, VÕS § 11 lg 2 ja kindlustuslepingu kohaselt sõlmiti kindlustusleping 07.09.2009 kell 10.22, kui talle oli antud kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm. LKindlS § 15 lg 1 kohaselt, kui kellaaega ei ole poliisile märgitud, siis algab selle kehtivus kell 00.00. Kindlustuspoliisil ei ole kellaaega märgitud. LKindlS § 15 ei sätesta täpselt, kas kellaaja 00.00 all on mõeldud poliisi sõlmimise päeva algust või lepingu sõlmimisele järgneva päeva algust, mistõttu tuleb LKindlS § 15 tõlgendamisel kohaldada VÕS § 437, § 438, § 439, LKindlS § 20 lg-t 1 ja § 21. Neist sätetest tuleneb, et kindlustuskaitse algusajal on kolm võimalust. VÕS §-st 439 tulenev kohene kindlustuskaitse, VÕS §-st 438 tulenev tagasiulatuv kindlustuskaitse ja VÕS §-st 437 tulenev üldine eeldus, et kindlustuskaitse algab lepingu sõlmimisele järgneval päeval kell 00.00 ning lõpeb tähtaja viimasel päeval kell 24.00. Hageja leiab valesti, et kohaldada tuleb LKindlS § 15 lg-t 1 koosmõjus kindlustuslepingul kajastuva kindlustuskaitse kuupäeva ja kellaajaga, milleks on 07.09.2009 kell 00.00, ning et pooled leppisid kokku tagasiulatuvas kindlustuskaitses VÕS § 438 mõistes. Sellisel seisukohal ei ole õiguslikku alust, kuna liikluskindlustuse seaduse kohaselt ei ole kindlustuslepingule märgitud kellaajal tähendust. Kellaaeg peab olema märgitud kindlustuspoliisil (VÕS § 434 lg 1). Samuti ei saa LKindlS § 20 lg 1 järgi kindlustusandja ja kindlustusvõtja leppida kokku, et liikluskindlustuse leping lõpeb tagasiulatuvalt. Järelikult ei saa kohustusliku liikluskindlustuse lepinguga kokku leppida tagasiulatuvas kindlustuskaitses VÕS § 438 mõttes. LKindlS § 21 lg 2 teisest lausest tuleneb, et kui eelmise kindlustusandjaga sõlmitud leping oli uue lepingu sõlmimise ajaks muudetud maksevabaks, siis jõustub uus leping sõlmimise hetkest. Seega on liikluskindlustuse seaduse mõte, et kindlustuskaitse liigiks sellistel juhtumitel oleks kohene kindlustuskaitse VÕS § 439 mõttes ehk kindlustuspoliisil oleks pidanud olema kindlustuskaitse kellaajaks märgitud 10.22. Sellel seisukohal on ka LKF oma 21.04.2010 e-kirjas.

Kindlustuslepingul kajastuv kindlustuskaitse kellaaeg 00.00 on HL sõnade kohaselt LKF süsteemi viga. LKF infosüsteem peab olema kehtiva seadusega vastavusse viidud, st analoogses situatsioonis peaks liikluskindlustuslepingu sõlmimisel kohalduma kohene kindlustuskaitse, nagu seda näeb ette LKindlS § 21 lg 2 teine lause. Seega ei ole LKF taganud liikluskindlustuse andmebaasi tehniliste tingimuste kooskõla kehtiva seadusandlusega. LKF rikkus kostjaga sõlmitud lepingut. Lepingu p 9.1 sätestab, et lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest peab rikkuja hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju, välja arvatud siis kui rikkumine on vabandatav. Lepingu p-st 9.2 tuleneb, et LKF vastutab vaid kohustuse süülise rikkumise korral, kuid VÕS § 103 lg-le 1 tuginedes võib analoogiat kasutades eeldada kohustust rikkunud poole süüd ka lepingulise süülise vastutuse korral. Seega isegi kui kohus leiab, et hageja nõue on õiguspärane ja kostja peab hüvitama hagejale tekkinud kahju, siis peaks kostja ees vastutama LKF. LKindlS § 6 lg 2 järgi vastutab sõiduki omanik, et sõidukil on kehtiv kindlustusleping. Hageja esitas kohtule muu hulgas IIZI hagejale esitatud pakkumise, kus IIZI juhtis hageja tähelepanu sellele, et hageja liikluskindlustus lõppeb 04.09.2009. Pakkumine esitati 21.08.2009 ja hageja tasus kindlustuspoliisi eest 05.09.2009. Seega tasus hageja kindlustuspoliisi eest 15 päeva pärast pakkumise esitamist ja päev pärast eelmise kindlustuspoliisi kehtivuse lõppu. IIZI pakkumine sisaldas märkust, et kindlustuskaitse hakkab kehtima hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast makse laekumist. Kuna hageja tasus kindlustusmakse 05.09.2009 (laupäeval), siis pidi hageja aru saama, et pankadevahelised tehingud nädalavahetustel ei toimi. Hageja pidi ette nägema, et makse laekub kontole alles 07.09.2009 ja IIZI pakkumises toodud märkuse kohaselt oli võimalus, et kindlustuskaitse hakkab kehtima 09.09.2009. Hageja ei täitnud lepingu sõlmimisel LKindlS § 6 lg-s 2 talle pandud kohustusi vajaliku hoolsusega. Seetõttu peaks lepingueelsete läbirääkimiste ajal tekkinud kahju eest vastutama hageja. AS Inges Kindlustus on kohustatud hüvitama hageja tekitatud kahju ja LKindlS § 48 lg 2 p 6 järgi on AS-l Inges Kindlustus õigus esitada tagasinõue hageja vastu, kuna liiklusõnnetuse hetkel oli kindlustusvõtjal makse tasumata. Kui hageja on seisukohal, et kohustusliku liikluskindlustuse kindlustuskaitse algab raha maksmisega maaklerile, siis ei tule hageja nõuet rahuldada, kuna raha tasuti pärast liiklusõnnetuse toimumist, st 07.09.2009 kell 10.05. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Pooled ei vaidle liiklusõnnetuse toimumise asjaolude üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud hüvitama hageja tekitatud kahju. IIZI Kindlustusmaakler AS edastas 21.08.2009 hagejale pakkumise, milles tuletas hagejale meelde, et 04.03.2009 sõlmis hageja IIZI vahendusel Statoili teenindusjaamas oma sõiduautole liikluskindlustuse poliisi lõpptähtajaga 04.09.2009. Pakkumises märkis IIZI, et kui hageja on valiku teinud, siis poliisi tellimiseks tuleb teha ülekanne IIZI arvelduskontole, pärast mida väljastatakse kindlustuspoliis hageja aadressile ja kindlustuskaitse hakkab kehtima kahe tööpäeva jooksul pärast makse laekumist. Praegusel juhul tuleb arvestada kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 135 lg-s 3 sätestatut. Hageja kandis 05.09.2009 IIZI kontole kostjaga kindlustuslepingu sõlmimiseks 516 krooni, mis laekus IIZI kontole 07.09.2009 kell 10.05, st 1 tund ja 20 minutit pärast liiklusõnnetuse toimumist. Hagejale edastati kindlustusleping ja poliis, mille kohaselt registreeriti leping

liikluskindlustuse registris 07.09.2009 kell 10.22. Seega sõlmiti leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis LKindlS § 8 lg 1, § 21 lg 2 ja VÕS § 11 lg 2 järgi 07.09.2009 kell 10.22. Hagejale oli teada, et eelmine poliis lõppeb 04.09.2009, ja talle edastati pakkumine 21.08.2009. Hageja ei tõendanud, et ta ei saanud pakkumist kätte. Seega tasus hageja kindlustuspoliisi eest 15 päeva pärast pakkumise esitamist ja päev pärast eelmise kindlustuspoliisi kehtivuse lõppu. Kuna hageja tasus kindlustusmakse laupäeval, siis pidi hageja aru saama, et pankadevahelised tehingud nädalavahetustel ei toimi, mis on üldteada asjaolu, ja hageja pidi ette nägema, et tema tehtud makse laekub IIZI kontole alles esmaspäeval. Seetõttu esines IIZI pakkumises toodud märkuse kohaselt võimalus, et kindlustuskaitse hakkab kehtima 09.09.2009. Hageja oleks pidanud veenduma enne sõidu alustamist, et tema sõiduautol on kehtiv poliis, mida ta ei teinud. Poliisi kehtima hakkamisest sai hageja teate oma telefonile SMS teel kell 10.24, mis tuvastati Kindlustuse Vaidluskomisjoni otsuses. Seega ei täitnud hageja oma kohustust ega veendunud kehtiva poliisi olemasolus. Olulise tähtsusega on LKindlS § 15 lg-s 1 ja VÕS §-s 437 sätestatu. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kindlustuslepingusse märgitu, et leping jõustub 07.09.2009 kell 00.00, on süsteemi rike ning leping pidi jõustuma 07.09.2009 kell 10.22. Süsteemi rike ei ole kindlustusandja riisiko, kuna tegemist ei ole kostja infosüsteemiga, mille eest kostja vastutab. Tegemist on ühtse süsteemiga, mida haldab LKF, ja kostja ei saa kanda süsteemi rikke riisikot. Kohtule ei esitatud tõendeid, et pooled leppisid kokku tagasiulatuvas kindlustuskaitses. Rike arvutisüsteemis ei tee lepingut sõlmituks enne kindlustusmakse laekumist, kui selles ei ole eraldi kokku lepitud. Asjaolu, et kokkulepet kindlustuskaitse tagasiulatuvaks kohaldamiseks ei olnud, tõendab ka see, et hageja märkis liiklusõnnetuse teatel kindlustusandjaks AS Inges Kindlustus, mistõttu oli ka hageja ise veendunud, et hageja kindlustusandjaks oli liiklusõnnetuse hetkel AS Inges Kindlustus, mitte kostja, millega võeti kostjalt ära ka õigus kindlustusjuhtumit käsitleda. Arvestades LKindlS § 21 lg-s 2 ja § 20 lg-s 1 sätestatut, lõppes hageja ja AS Inges Kindlustus vaheline leping 07.09.2009 kell 10.22, st ajast, mil liikluskindlustuse registris registreeriti hageja ja kostja vaheline kindlustusleping. Kohtul ei ole veendumust, et kostja eesmärgiks oli anda hagejale tagasiulatuv kaitse, kuna hagejal oli juba kindlustuskaitse tulenevalt hageja ja AS Inges Kindlustus vahel sõlmitud lepingust. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli hagejal kehtiv leping AS-ga Inges Kindlustus, kes hüvitas kannatanule tekitatud kahju ja esitas hagejale tagasinõude. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus leidis ekslikult, et hageja ei tõendanud, et ta ei saanud pakkumist (VÕS § 16 lg 1). Asjakohatu on ka kohtu viide sellele, et hageja tasus kindlustuspoliisi eest 15 päeva pärast pakkumise esitamist ning päev pärast eelmise kindlustuspoliisi kehtivuse lõppu. Siinkohal tuleb arvestada VÕS § 18 lg-s 2 sätestatut. Pakkumises ei ole maksekuupäev või tähtaeg kindlaks määratud. Pakkumises ei nõutud ka pakkumise kättesaamise kinnitamist. Kohus ei arvestanud VÕS § 428 lg 1 p-s 8 sätestatut, millisest tulenevalt on kindlustusandja kohustus teatada tulevasele kindlustusvõtjale tähtaeg, mille jooksul on kindlustuslepingu sõlmimist taotlev pool lepingu sõlmimisega seotud. Lisaks tuleks esitada tähtaeg, mille kestel peab üks

pool teise poole lepingupakkumuse aktseptima. Pakkumise lõppemist reguleerib VÕS § 19 lg 1. Tasudes 05.09.2009 IIZI vahendusel kostjale kindlustuslepingu eest uue poliisi väljastamiseks 516 krooni, kinnitas hageja kostja poolt esitatud pakkumust oma nõustumisega ning raha liikumine erinevate pankade vahel ei olnud enam hageja mõjusfääris. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja tegutses lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast lähtuvalt ja ka selle, et KindlTS § 135 lg 3 tuleb kohaldada koosmõjus VÕS § 22 lg-ga 1. Kui pakkumuse esitaja saab nõustumuse hilinemisega, loetakse nõustumus õigeaegselt ärasaadetuks, kui see korrapärase edastamise korral oleks jõudnud pakkumuse esitajani õigeaegselt. Seega kohtu väide, et kuna hageja tasus kindlustusmakse 05.09.2009, siis pidi ta aru saama, et pankadevahelised tehingud nädalavahetustel ei toimi, mis on üldteada asjaolu, mistõttu hageja pidi ette nägema, et tema poolt tasutud makse laekub IIZI arvele alles 07.09.2009, ei ole asjakohane. Hageja täitis lepingu sõlmimisel LKindlS § 4 lg-s 1 ja VÕS § 428 lg-s 1 temale pandud kohustusi vajaliku hoolsusega. Kindlustuspoliisil on kindlustusperioodiks 07.09.200906.03.2010, seega oli hagejal kostjaga kehtiv kindlustusleping. Hageja ei nõustu kostja väitega, et pooled ei leppinud enne lepingu sõlmimist kokku VÕS § 438 mõistes tagasiulatuvas kaitses. Tegemist on kohustusliku LKindlS-ga ja kostja viited VÕS-le ei ole põhjendatud, kuna LKindlS on antud juhul VÕS suhtes erisätteks. Kostja viidatud LKindlS § 21 ei ole asjakohane ja viide liikluskindlustuse registrile, mille kohaselt sõlmiti leping kell 10:22, ei ole õiguslikult põhjendatud, sest antud juhul peab lähtuma LKindlS-s sätestatud poliisi kehtivuse mõistest. LKindlS § 21 kohaldatakse olukorras, kus kindlustusvõtja soovib sõlmida lepingut teise kindlustusandjaga. Antud sätte kohaselt on kindlustusvõtjal selleks iga hetk õigus ning teise kindlustusandjaga sõlmitud leping jõustub, kui lõpeb selle sõlmimise aja kehtinud lepingu alusel väljastatud poliisi kehtivus. Kui eelneva kindlustusandjaga sõlmitud leping oli uue lepingu sõlmimise ajaks muudetud maksevabaks, jõustub uus leping sõlmimise hetkest, kuid antud juhul puudus hagejal kehtiv kindlustusleping 05.09.-06.09.2009 ja vastavalt hageja poolt IIZI-ga sõlmitud lepingule hakkas kostjaga sõlmitud leping kehtima 07.09.2009 kell 00:00. Seega kuuluvad liiklusõnnetuses tekkinud kahjud vastavalt LKindlS-le ja hageja poolt IIZI-ga sõlmitud lepingule kostja poolt hüvitamisele. Kostja ja LKF vahel sõlmitud liikluskindlustuse infosüsteemi (LKIS) kasutamise lepingu kohaselt on lepingu sisuks poolte LKIS-ga seotud õiguste ja kohustuste ning vastuse ulatuse määratlemine. Lepingu p 9.3 kohaselt ei vastuta LKF LKIS-i mittetoimimise või mittekohase toimimisega tekitatud kahjude või muude tagajärgede eest, kui see on tingitud LKF-st mitteolenevatest põhjustest, nagu näiteks elektrikatkestused, häired sideliinides, loodusõnnetused, ettenägematud rikked LKIS juures kasutatavas riist- või tarkvaras, rikked muudes infosüsteemis. Kui kostja nõustus lepingule alla kirjutades lepingu tingimustega, võttis kostja ka süsteemi kasutamisega kaasneva riisiko omaks. Hageja esitas kohtule poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu. VÕS sätestab, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile kirjutas alla üksnes kohustatud lepingupool. Eelnimetatud lepingu allkirjastamine kinnitab, et kostja aktsepteeris liikluskindlustuslepinguga sätestatud tingimusi. Kostja ja LKF vahel sõlmitud lepingust tulenevalt on liikme kohustuseks teatada LKF-le koheselt kõikidest LKIS kasutamise käigus avastatud puudustest, riketest ja häiretest. Kostja seda ei teinud. Kuna kostja ei taganenud

07.09.2011 liikluskindlustuslepingust ega vaielnud selle VÕS § 442 lg-s 2 määratud tähtaja jooksul vastu, siis oli poliisi kehtivusajaks 07.09.2009 kell 00:00 kuni 06.03.2010. Inges Kindlustuse AS 07.05.2010 vastusest Tarbijakaitseametile tuleneb, et AS Inges Kindlustus hüvitas hageja poolt tekitatud kahju seetõttu, et LKF andmebaasis sisalduva esialgse informatsiooni kohaselt oli hagejal liiklusõnnetuse toimumise hetkel mootorsõiduki suhtes sõlmitud liikluskindlustuse leping AS-ga Inges Kindlustus. Kuna kindlustusleping oli esialgse informatsiooni kohaselt maksevaba, siis esitas AS Inges Kindlustus LKindlS § 48 lg 2 p 6 ja § 48 lg 3 alusel hagejale tagasinõude. Kui hagejal oli liiklusõnnetuse hetkel kehtiv poliis, siis peab hageja LKindlS § 40 lg 3 alusel esitama talle esitatud nõude oma kindlustusandjale. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Vahepealne menetluse käik Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.02.2012 otsusega maakohtu otsuse, rahuldas apellatsioonkaebuse ja hagi. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Riigikohtu tühistas 02.11.2012 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2012 otsuse TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asjas on võimalik teha uus otsus, millega tuvastatakse kostja kohustus hüvitada hagejaga sõlmitud liikluskindlustuslepingu alusel hageja poolt kannatanule põhjustatud liikluskahju. Vaidlust ei ole kindlustusjuhtumi toimumises ja liikluskahju tekkimises kannatanule VM-le 12 000 kr. (766,93 eurot) ulatuses, s.o. selles, et hageja põhjustas 07.09.2009 kell 8.45 Tallinnas, XXXXX XXX XX maja juures liiklusõnnetuse, sõites oma juhitud sõidukiga otsa VM sõiduautole, millega seoses maksti Inges Kindlustuse AS poolt kannatanule välja liikluskahju hüvitisena 12 000 kr. Otsustamaks küsimust, kas kostja on kohustatud hüvitama hageja tekitatud liikluskahju, on oluline tuvastada, millal lõppes Inges Kindlustus AS-ga sõlmitud lepingu (leping I) kehtivus ja algas kindlustuskaitse Seesam Insurance AS ja hagejaga sõlmitud liikluskindlustuslepingu (leping II) alusel. Hagejal oli varem sõlmitud liikluskindlustusleping Inges Kindlustus AS-ga, mis oli muudetud maksevabaks. 04.09.2009 lõppes hagejale lepingu I järgi väljastatud kindlustuspoliisi kehtivus. Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja sõlmisid uue liikluskindlustuslepingu 07.09.2009 kell 10.22. LKindlS § 20 lg 2 p 5 (kindlustuslepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis) järgi lõpeb varasem leping teise kindlustusandjaga sõlmitud lepingu jõustumisest. LKindlS § 21 lg 1 järgi võib kindlustusvõtja sõlmida sama sõiduki suhtes lepingu teise kindlustusandjaga igal ajal. Sama paragrahvi teise lõike järgi jõustub teise

kindlustusandjaga sõlmitud leping, kui lõpeb selle sõlmimise ajal kehtinud lepingu alusel väljastatud poliisi kehtivus. Kui eelneva kindlustusandjaga sõlmitud leping oli uue lepingu sõlmimise ajaks muudetud maksevabaks, jõustub uus leping sõlmimise hetkest. Nimetatud sätetest järeldub, et liikluskindlustuses ei saa samal ajal kehtida mitu lepingut. Maakohus tuvastas, et leping I oli muudetud maksevabaks ja leping II sõlmiti 07.09.2009 kell 10.22. Kolleegiumi arvates tuleb lepingu I lõppemise ja lepingu II alusel kindlustuskaitse tekkimise hetke tuvastamisel arvestada ka LKindlS §-s 15 sätestatuga. LKindlS § 15 lg 1 järgi algas poliisi kehtivus poliisile märgitud ajast, kuid mitte enne eelmise poliisi lõppemist. Kui kellaaeg ei ole poliisile märgitud, siis algab selle kehtivus kell 00.00. VÕS § 434 lg 1 järgi peab kindlustusandja kindlustusvõtjale väljastama enda allkirjastatud dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta (poliis). Poliisi kehtivus on sõltuvuses kindlustusmakse tasumisest, sest LKindlS § 18 lg 3 järgi on kindlustusandjal kohustus poliis väljastada vaid perioodi kohta, mille eest on tasutud. Poliisi väljastamisega hakkab kehtima ka kindlustuskaitse poliisil märgitud ajast. Selline järeldus tuleneb ka LKindlS § 19 lg-st 7, mille järgi ei või lepingu maksevabal perioodil, s.o ajal, kui ei ole kehtivat poliisi, sõidukiga liikluses osaleda, ja sama paragrahvi lõikest 12, mille järgi lõpeb lepingu maksevaba periood, kui kindlustusandja väljastab uue poliisi. Seega kui kindlustusandja väljastab kindlustusvõtjale poliisi, siis on kindlustusvõtjal ka kindlustuskaitse poliisis märgitud kehtivusajal ja kindlustusvõtja võib osaleda liikluses. Kostja on hagejale väljastanud poliisi, milles on märgitud poliisi väljastamise päevaks 07.09.2009 ja kindlustusperioodiks 07.09.2009 kuni 06.03.2010. Poliisile ei ole kehtivuse alguse kellaaega märgitud. Arvestades kostja väljastatud poliisi andmeid ja seda, et hageja eelmise, Inges Kindlustus AS väljastatud poliisi kehtivus lõppes 04.09.2009, tuleb asuda seisukohale, et hageja sai seaduse alusel tagasiulatuva kindlustuskaitse algusega 07.09.2009 kell 00.00. Kostja väide, et LKindlS § 15 lg-t 1 on vaja tõlgendada VÕS §-ga 437 koosmõjus ja seetõttu peaks algusajaks lugema järgmise päeva, s.o. 08.09.2009 kell 00.00, ei ole põhjendatud, sest poliisi ja ühtlasi ka kindlustuskaitse alguse määramisel tuleb kohaldada LKindlS § 15 lg-t 1 kui erisätet VÕS § 437 suhtes. Kostja väide, et pooled ei leppinud kokku tagasiulatuvas kindlustuskaitses, on iseenesest õige. Praegusel juhul ei ole aga tegemist VÕS §-st 438 tuleneva, s.o. kokkuleppelise kindlustuskaitsega, vaid LKindlS § 15 lg-st 1 tuleneva, s.o. seaduse alusel tekkiva tagasiulatuva kindlustuskaitsega. Kolleegium leiab, et selline seaduse alusel tekkiv tagasiulatuv kindlustuskaitse on võimalik juhul, kui varasem leping on muudetud maksevabaks ja varasema poliisi kehtivus on uue lepingu sõlmimise ajaks lõppenud. Juhul, kui selline seaduse alusel tagasiulatuv kindlustuskaitse on tekkinud, siis lõpeb varasem leping tagasiulatuva kindlustuskaitse tekkimise hetkest tulenevalt LKindlS § 21 lg-test 1 ja 2, mis ei võimalda liikluskindlustuses kahe samal ajal kehtiva lepingu olemasolu. Sellist järeldust toetab ka LKindlS § 15 lg 1, mille järgi poliisi kehtivus algab poliisile märgitud ajal, kuid mitte enne eelmise poliisi lõppemist. Kostja väljastatud poliisi järgi tekkis hagejal lepingu II alusel seadusest tulenev tagasiulatuv kindlustuskaitse 07.09.2009 kell 00.00, ja samal hetkel lõppes ka leping I. VÕS § 434 kohaselt on poliis kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale väljastatav dokument kindlustuslepingu sõlmimise kohta, milles peavad olema märgitud vähemalt VÕS §-is 428 sätestatud andmed, aga samuti (muuhulgas) kindlustuskaitse aeg. Seega tõendab poliis

kindlustuslepingu olemasolu, sealhulgas selle olulisi tingimusi. Õiguskirjanduses on märgitud, et kindlustuspoliis on sarnane kinnituskirjaga (vt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne., lk. 468). Seetõttu on asjakohatud ja ebaõiged kostja vastuväited selles, et hagejale väljastatud poliis on üksnes väljatrükk tegelikust poliisist, milline sisaldus Liikluskindlustuse Fondi hallatavas registris ja kus on märgitud kindlustuskaitse alguse kellaeg, mis jäi poliisi „väljatrükile“ märkimata arvutissüsteemi vea tõttu. Kindlustusvõtjale väljastatud poliis ongi „tegelik“ poliis, s.o. kindlustusandja kinnitus kindlustuslepingu sõlmimise ja selle oluliste tingimuste kohta, ja poliisi väljastamisega avaldab kindlustusandja tahet olla poliisil märgitud tingimustel kindlustuslepinguga seotud. Kostja väide selle kohta, et väljastatud poliisile jäi kindlustuskaitse alguse kellaeg märkimata arvutisüsteemi vea tõttu, on seega asjakohatu, sest on võrdne lepingudokumendi allkirjastamiseks esitanud isiku hilisema väitega, et teatud lepingutingimus ei vasta tema tegelikule tahtele, kuna lepingudokumenti tema poolt ettevalmistanud isik eksis teksti trükkimisel. Seadusest tuleneva tagasiulatuva kindlustuskaitse kehtivust lepingu II järgi ja kostja kohustust hüvitada hageja poolt kannatanule tekitatud liikluskahju ei muuda asjaolu, et hageja pidas vahetult pärast avariid oma kindlustusandjaks Inges Kindlustust, et viimane hüvitas kannatanule hageja põhjustatud liikluskahju ja on väljendanud seisukohta, et liiklusavarii toimumise hetkel kehtis tema ja hageja vahel sõlmitud leping I, ja et temal lasus liikluskahju hüvitamise kohustus. Antud juhul oli tegemist mitte lepinguga kokkulepitud, vaid seaduse alusel tekkinud tagasiulatuva kindlustuskaitsega. Seetõttu ei ole arvestatav kostja viimases vastuses esitatud seisukoht viitega VÕS §-le 438 lg. 3 (vastuses on ilmselt eksituse tõttu viidatud VÕS §-le 439 lg. 3, millist lõiget ei ole olemas), mille kohaselt lepinguga võib ette näha, et kindlustuskaitse algab tagasiulatuvalt enne lepingu sõlmimist, ja kindlustusandjal ei ole tagasiulatuva kindlustuskaitse andmisel täitmise kohustust, kui kindlustusvõtja teadis või pidi teadma lepingu sõlmimise ajal, et kindlustusjuhtum oli juba toimunud. Hageja nõuab seega põhjendatult, et kostja täidaks kindlustuslepingust tuleneva kohustuse hüvitada tema poolt tekitatud liikluskahju kannatanule, kuid nõuab samas, et kostja peab hüvitama liikluskahju Inges Kindlustuse AS-le, kes hüvitas kannatanule liikluskahju ja nõuab seda regresskorras temalt koos kahjukäsitluskuludega. Vaatamata Riigikohtu lahendi selgele vihjele ei ole hageja muutnud selles osas oma nõuet kohustuse täitmise adressaadi suhtes. Puudub alus kohustada kostjat liikluskahju ja kahjukäsitluse kulu hüvitama Inges Kindlustuse AS-le ka mitte kostja poolt lepingu rikkumisest (kohustuse täitmata jätmisest) tuleneva kahju hüvitamise kohustuse kaudu, sest Inges Kindlustus AS-il ei olnud kohustust hüvitada kannatanule liikluskahju ja seega ei saa olla tal ka regressinõuet hageja vastu, nagu märkis juba Riigikohus. Sellises menetluslikus olukorras ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja rahuldab hageja nõude osaliselt: tuvastab kostja kohustuse hüvitada hageja tekitatud liikluskahju kannatanule, ja jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu hüvitada Inges Kindlustus AS-le viimase poolt kannatanule makstud liikluskahju ja kantud kahjukäsitluskulu. Seoses hagi rahuldamisega osaliselt jätab ringkonnkohus poolte menetluskulud kõikides kohtuastmetes poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Kostja poolt 29.01.2015 esitatud menetluskulude nimekirja võtab ringkonnakohus toimikusse, kuid märgib, et TsMS ja TSM RakS § 3 analoogia kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2015

alanud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Ringkonnakohus kordab pooltele ettepanekut sõlmida koos Inges Kindlustuse AS-ga asja lahendamiseks kompromiss, ja selgitab, et ringkonnakohus saab vastavalt kohtupraktikale selle kinnitada ja asja menetluse lõpetada, kui kompromiss esitatakse enne ringkonnakohtu otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Reet Allikvere

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.