Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

KOHTU SEISUKOHT

Kohus märgib esmalt, et ei nõustu hageja 20.09.2014.a esitatud arvamusega selles, et kostja lepingulisel esindajal puudub volitus antud asjas, kuna õigusvaidluse pidamiseks esindaja määramise kohta puudub korteriühistu otsus. Hageja poolt viidatud mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 19 lg 1 p-st 4 ja § 31 lg-st 1 ei tulene, et korteriühistu liikmega õigusvaidluse pidamiseks peab olema korteriühistu üldkoosoleku otsus. Seega on kostja lepingulise esindaja volitus kehtiv. Poolte seisukohtades ei ole vaidlust selles, et 30.04.2014.a toimus KÜ X kordusüldkoosolek, kus osales KÜ X liikmena ka hageja E.R.. Pooled ei vaidle ka selle üle, et sellel üldkoosolekul võeti vastu otsus: trepikodade akende vahetamise maksumus jaotada korterite vahel võrdselt. Pooled vaidlevad selle üle, kas vastuvõetud otsus on seaduslik. Hageja on esitanud hagiavalduse nõudega tühistada KÜ X 30.04.2014.a kordusüldkoosoleku otsus, millega otsustati trepikodade akende vahetamise maksumus jaotada korterite vahel võrdselt. Hageja on seisukohal, et nimetatud otsus on vastuolus seadusega, kuna põhikiri sisaldab endas vastuolu seadusega. Hageja märgib, et korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 151 lg 1 võimaldab korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, kuid selleks, et jagada remondikulud korterite vahel võrdselt, peab põhikirjas olema selline viis konkreetselt sätestatud. Antud juhul põhikiri ei sätesta remondikulude jaotamise viisi. Seetõttu tuleb lähtuda üldreeglist ning jaotada remondikulud pindalapõhiselt. Hageja on hagiavaldusele lisanud tema enda kui protokollija poolt koostatud 30.04.2014.a kordusüldkoosoleku protokolli, kuid sellel puuduvad koosoleku juhataja ja protokollija allkirjad (tl 5-8). Kohus nõudis hagejalt allkirjastatud protokolli esitamist, millele järgnevalt esitas hageja kohtule KÜ X kordusüldkoosoleku protokolli täiendatud versiooni, mille on allkirjastanud protokollija, kuid millel endiselt puudub koosoleku juhataja allkiri (tl 62-65). Kohus kohustas pooli tegema koostööd kohtule allkirjastatud protokolli esitamiseks, millele järgnevalt esitas hageja kohtule kolmanda versiooni KÜ X kordusüldkoosoleku protokollist, mis sel korral on allkirjastatud vaid koosoleku juhataja poolt (tl 71-72). Kostja on kohtule esitanud täiendavalt KÜ X kordusüldkoosoleku protokolli (allkirjastatud protokollija poolt), milles on mahatõmbamised ja märkused selle kohta, millega kostja ei nõustu (tl 80-83). Seega, vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele, ei ole kohtule esitatud kehtivat, s.o koosoleku juhataja ja protokollija poolt allkirjastatud, protokolli. Isegi juhul, kui kohus eeldab hageja poolt märgitud asjaolude tõelevastavust ning tugineb asja lahendamisel hageja poolt koostatud protokollile (tl 5-8) või selle täiendatud versioonile (tl 62-65), on kohus seisukohal, et hagiavaldus on perspektiivitu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. KÜS § 1 lg 2 alusel rakendatakse käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Kuigi KÜS § 13 lg 3 sätestab, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates, tuleb täiendavalt vaadata ka MTÜS asjakohaseid sätteid. MTÜS § 24 lg 3 sätestab, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27.03.2013. a tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13 tehtud kohtuotsuses (p 12 ja 16) leidnud, et mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuleb tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega. Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud MTÜS § 241 nõuete vastu, kuid otsus on vastuolus seadusega, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Kolleegium

selgitab, et viidatud sätet tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. MTÜS § 24 lg 3 tuleneb seega, et vastuväite esitamise eesmärgiks on tagada üldkoosolekul osalenud liikmele, kes otsusega ei nõustu, hilisem võimalus esitada üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamise nõue. Hageja puhul on tegemist KÜ X liikmega, kes osales sellel üldkoosolekul, kus vastuvõetud otsust ta soovib vaidlustada. Seega selleks, et hagejal oleks õigus pöörduda üldkoosoleku otsuse tühistamise (kehtetuks tunnistamise) nõudes kohtu poole, peab ta olema lasknud protokolli kanda oma vastuväite otsusele. Antud vaidluse puhul ei ole see nõue täidetud. Esmalt juhib kohus tähelepanu, et kohtule ei ole üldse esitatud kehtivat, s.o allkirjastatud protokolli. Teiseks, isegi, kui protokoll oleks allkirjastatud ning allkirjastatud sellisel kujul nagu hageja on selle ise protokollinud (tl 5-8, 62-65), puudub ka selles protokollis hageja vastuväide otsusele. Hageja poolt esitatud protokollidest nähtub, et kordusüldkoosolekul kuulati ettekannet remonditööde kohta, hääletati ja otsustati võtta trepikodade akende vahetamine kaasaegsete vastu 2014.a remonditööde plaani ning kulude katteks hakata koguma remondifondi. Seejärel võttis sõna E.R., kes selgitas, et akende vahetamisel on tegemist kaasomandi remondiga ja kulutused peab jaotama KÜ liikmete vahel võrdeliselt kaasomandi suurusega ehk korterite ruutmeetrite alusel. Pärast E. R. sõnavõttu pandi akende vahetamise maksumuse jaotamise variandid hääletusele ning enamus hääletas selle poolt, et kulud jaotatakse korterite vahel võrdselt ning selliselt võetigi otsus vastu. Protokollist ei nähtu, et E.R. oleks pärast otsuse vastuvõtmist – trepikodade akende vahetamise maksumus jaotada korterite vahel võrdselt – esitanud vastuväite ja lasknud selle protokollida. Kohus ei saa vastuväitena arvestada hageja sõnavõttu enne hääletuse läbiviimist. Enne hääletust ongi kõigil korteriühistu liikmetel võimalik esitada oma arvamusi ning kutsuda liikmeid üles hääletama kas otsuse poolt või vastu. Kuid juhul, kui korteriühistu liige ei nõustu juba hääletatud ja vastuvõetud otsusega ning soovib seda vaidlustada, tuleb see protokollis pärast otsuse vastuvõtmist vastuväitena fikseerida. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hagejal puudub MTÜS § 24 lg 3 sätestatud nõude rikkumise tõttu (vastuväide on protokollimata) antud asjas kaebeõigus. Seetõttu ei saa kohus hakata asja sisuliselt arutama ning analüüsima vastuvõetud otsuse seaduslikkust. Kaebeõiguse puudumise tõttu on hagiavaldus perspektiivitu. Perspektiivitu hagiavalduse puhul näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) ette hagi läbi vaatamata jätmise võimaluse. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtu hinnangul on riik seadusandlikult ette näinud, et üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel antakse õiguskaitset ainult MTÜS § 24 lg 3 sätestatud nõuete täitmise puhul. Antud juhul ei ole viidatud nõuded täidetud ning seetõttu ei peaks riik andma hagejale õiguskaitset, samuti ei ole hagiavaldusega sellisel kujul (allkirjastamata protokolli ja protokollimata vastuväitega) hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus viitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 3 tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega tuleb hagejal riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule avaldus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.