Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
3-2-1-41-14
Otsuse kuupäev
Tartu, 20. juuni 2014. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
OÜ Intelan (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela hagi Anna Igumina, Jelena Kikase ja Osaühingu Westham Invest vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja tehingute alusel saadu tagastamiseks pankrotivarasse
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-27953
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Intelan (pankrotis) pankrotihalduri Sirje Taela kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
52 087 eurot 99 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja OÜ Intelan (pankrotis, registrikood 11079200) pankrotihaldur Sirje Tael, esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kostjad Anna Igumina, Jelena Kikas ja Osaühing Westham Invest (registrikood 10637709)
Asja läbivaatamise kuupäev
21. aprill 2014. a, kirjalik menetlus
tunnistamiseks ja tehingute alusel saadu tagastamiseks pankrotivarasse. Hageja esitas alternatiivnõude juhuks, kui kohus jätab kaasamata kostjana Elias Mokhtari ning rahuldab tagasivõitmise nõuded kostjate suhtes. Alternatiivnõudes palub hageja kostjatelt välja mõista solidaarselt 52 087 eurot 99 senti (815 000 krooni). Maakohus tagas 1. augusti 2012. a määrusega hagi ja keelas kostjal III Tallinna Ringkonnakohtu 4. oktoobri 2006. a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 204-1481 tuleneva nõudeõiguse võõrandamise kolmandatele isikutele. Hagiavalduse kohaselt on võlgniku ja Merle Peldese vahel vastastikused nõuded. Tsiviilasjas nr 2-041481 lõpetas Tallinna Ringkonnakohus 1. oktoobril 2006 Padu 11 kaasomandi ning Merle Peldes kohustus tasuma võlgnikule kaasomandi kaotamise eest hüvitist 815 000 krooni. Kuna võlgnik keeldus valdust üle andmast, mõistis Harju Maakohus 27. septembri ja 10. märtsi 2007. a otsustega Merle Peldese hagi alusel võlgnikult välja kahju 253 000 krooni ja menetluskulud. 4. septembril 2008 loovutas võlgnik nõudeõiguse Merle Peldese vastu kostjale I (edaspidi esimene tehing), kes oli nõude loovutamise ajal võlgniku ainuosaniku kostja III nõukogu liige ja ainuosanik. Nõue loovutati hinnaga 700 000 krooni, s.o alla nominaalväärtuse. Ei nähtu, et nõude eest oleks tasutud. 31. detsembril 2008 loovutas kostja I nõude kostjale II, kes oli nõude loovutamise ajal võlgniku ainuosaniku kostja III nõukogu liige. Nõue loovutati hinnaga 600 000 krooni. Ei nähtu, et nõude eest oleks tasutud.
tagasivõitmisel PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Maakohus tunnistas vaidlusalused tehingud PankrS § 111 lg 1 p 2 järgi kehtetuks. Esimesest tehingust nähtub, et nõude loovutamise hind tasaarvestati lepingupoolte vahel. Kostja I esitas
tühistada ja saata asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
otsus asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 652 lg-t 4, kui võttis apellatsioonimenetluses vastu täiendava tõendi. Ühtegi mõjuvat põhjust, miks nimetatud tõendit ei esitatud maakohtus, ei ole esile toodud. Hageja vaidles tõendi vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme ka alljärgnevalt. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta hindab võlgniku koostatud kassa ordereid maakohtust erinevalt. Ringkonnakohus jättis hinnangu andmata hageja väitele, et esimeses tehingus ei sisaldu tasaarvestuse avaldust, vaid tegemist on kokkuleppega, mis võimaldab esitada tasaarvestuse avalduse tulevikus, seda pole aga tehtud. Lugedes tasaarvestuse esimese tehinguga toimunuks, rikkus ringkonnakohus ühtlasi võlaõigusseaduse § 198. Samuti jättis ringkonnakohus hinnangu andmata hageja väitele ja tõenditele loovutatud nõude väärtuse kohta. Loovutatud nõude väärtus on jäänud tuvastamata ning ringkonnakohtu seisukoht, et kostja I vastusooritus oli tasakaalus nõude väärtusega, on ebaõige ja oletuslik.
sest nad ei osanud kohtuistungil arvestada, et order-kviitungeid ei võeta tõenditena vastu. Samuti ei nähtu kohtuistungi protokollidest, et maakohus oleks nimetatud tõendite võimalikku ebausaldusväärsust menetlusosalistega arutanud. Kostjad I ja III ei saanud seetõttu avaldada oma arvamust asjas tähtsust omavate asjaolude tõendatuse kohta olukorras, kus eelnimetatud tõendeid ei olnud kohtu poolt võetud asja juurde. Seetõttu võis iseenesest olla TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi põhjendatud kostjate I ja III taotlus uue tõendi vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.