lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-24335/27

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 29.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-24335/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1271
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-14-24335

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-24335

Tsiviilasi

Korteriühistu XXX hagi XXX ja XXX vastu võlgnevuse 843,74 euro ja viivise 36,79 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

880,53 eurot

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja asjas menetluse XXX suhtes lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Korteriühistu XXX (registrikood XXX, asukoht

XXX )

Hageja seadusjärgne esindaja juhatuse liige XXX (e-post XXX) Kostja I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja I lepinguline esindaja Natalja Perova (Klassen Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]) Kostja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada kostja XXX suhtes menetlus tsiviilasjas nr 2-14-24335 seoses hageja hagist loobumisega.
2.Jätta Korteriühistu XXX ja XXX menetluskulud nende endi kanda.
3.Toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale I kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-14-24335 esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Korteriühistu XXX (hageja) esitas 11.07.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX(kostja I) ja XXX(kostja II) vastu 1970,16 euro saamiseks. Seoses kostjate tähtaegse vastuväite esitamisega lõpetati 18.09.2014 Pärnu Maakohtu määrusega maksekäsu kiirmenetlus ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kuna kostja II tunnistas vastuväites hageja nõuet osaliselt, tegi Harju Maakohus 26.09.2014 maksekäsu tunnustatud osas, s.o võlgnevuse summas 1024,63 eurot ja menetluskulu 20 euro osas ning jätkas ülejäänud osas, s.o 880,53 euro osas, asja menetlemist hagimenetluses.
3.15.10.2014 esitas hageja kohtule hagiavalduse, mida täpsustas 04.11.2014. Hageja palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 880,53 eurot, sh põhivõla 843,74 eurot ja viivise 36,79 eurot. Kohus võttis hagiavalduse 06.11.2014 määrusega menetlusse.
4.Kohus rahuldas 06.01.2015 tagaseljaotsusega hageja hagi kostja II vastu ning mõistis kostjalt II hageja kasuks välja võlgnevuse (põhinõue) 843,74 eurot ja viivise 36,79 eurot. Sama otsusega jättis kohus menetluskulud kostja II kanda ning mõistis kostjalt II hageja kasuks menetluskuludena välja tasutud riigilõivu 175 eurot.
5.12.01.2015 esitas hageja kohtule hagist osalise loobumise avalduse. Hageja loobus oma nõudest kostja I vastu ning palus (juhindudes TsMS § 206 lg-st 1, § 428 lg-st 1 ja § 407 lg-st 1) mõista võlgnevuse 843,74 eurot ja viivise 36,79 eurot välja kostjalt II. Menetluskulud palus hageja jätta kostja II kanda.
6.Kostja I esitas 23.01.2015 kohtule vastuse hageja loobumise avaldusele. Vastuses palub kostja I hagejalt välja mõista menetluskuludena õigusabikulud summas 360 eurot. Kostja I kinnitab, et antud kulud on täies ulatuses kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud avaldus hagist osaliseks loobumiseks on võimalik vastu võtta ning kostja I suhtes asjas menetlus lõpetada.
8.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

2-14-24335 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse kostja I suhtes seoses hageja loobumisega hagist.

9.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud paragrahvi viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Seoses eeltooduga on Riigikohus oma 04.04.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12 märkinud (p 15), et kuigi TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, on võimalik teatud juhtudel kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub seega ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt ka Riigikohtu 28.09.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14).
10.Asja materjalidest nähtuvalt pöördus hageja kohtusse hagiga, milles palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 880,53 eurot, s.o põhivõla 843,74 eurot ja viivise 36,79 eurot. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 järgi on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Nimetatud sättes loetletud majanduskulude ja muude vajalike maksete eest on kohustatud tasuma kõik korteriomanikest kaasomanikud, mitte ainult need, kes on korteriühistu liikmed. Korteriomanikud vastutavad eelduslikult solidaarselt. Solidaarse vastutuse korral otsustab võlausaldaja (hageja), kas nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1). Omavahelises suhtes kehtivad korteriomanike vahel korteriomandiseaduse (KOS) § 13 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 ning sama eeldus tuleneb ka VÕS §-st 69 (vt Riigikohtu 30.11.2004 otsus tsiviilasjas nr 32-1-111-04, p-d 24-25 ja 25.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-11, p 12). Korteriomanikul, kes on tasunud teise korteriomaniku eest kulusid, tekib seega teiselt korteriomanikult tagasinõudeõigus juba täidetud solidaarkohustuse järgi. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 järgi on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama KOS § 13 lg-s 1 nimetatud suuruses. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. AÕS § 75 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

2-14-24335 Kohus rahuldas 06.01.2015 tagaseljaotsusega hageja hagi kostja II vastu ning mõistis viimaselt välja kogu hageja poolt nõutud võlgnevuse ja menetluskulud. Seoses eelnevaga esitas hageja kohtule kostja I suhtes hagist loobumise avalduse. Arvestades eeltoodut, oleks aga kohtu arvates kostja I menetluskulude jätmine hageja kanda tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuivõrd kostja I vastuväited hagile (kostja I tasus hageja poolt esitatud arveid pooles ulatuses) puudutavad pigem kostjate kui korteriomandi kaasomanike omavahelist õigussuhet. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt jätab kohus hageja ja kosja I menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel nende endi kanda.

11.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja