Goldrush OÜ avaldus Osaühingu Merimetsa Ratsakeskus pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. septembri 2014 pankrotimäärus
Merimetsa Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu määruskaebus Menetlusosalised pankrotihaldur
Menetluse liik
Ratsakeskus
(pankrotis)
ja avaldaja (võlausaldaja): Goldrush OÜ (registrikood 11343482, asukoht Sooranna 23, Tallinn), esindaja Kaspar Noor puudutatud isik (võlgnik): Osaühing Merimetsa Ratsakeskus (pankrotis, registrikood 11035214, asukoht Kaupmehe 8-9, Tallinn), esindaja Maris Merilo pankrotihaldur vandeadvokaat Mari Männiko (asukoht Advokaadibüroo LEXTAL OÜ, Rävala pst 4, Tallinn) kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26. septembri 2014 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Osaühingu Merimetsa Ratsakeskus (pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Goldrush OÜ (avaldaja) esitas 23.04.2014 Harju Maakohtule avalduse Osaühingu Merimetsa Ratsakeskus (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid Martin Künnap ja avaldaja 02.04.2013 laenulepingu, millega avaldaja laenas Martin Künnapile 250 000 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2013. 02.04.2013 sõlmisid avaldaja ja võlgnik käenduslepingu, millega võlgnik kohustus solidaarselt Martin Künnapiga vastutama avaldaja ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks oli 350 000 eurot.
2.Laenusaaja ning käendaja tähtajaks laenu ei tagastanud. 18.02.2014 esitas avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnevust ei ole tasutud ka pärast pankrotihoiatuse saamist. Pankrotiavalduse esitamise hetke seisuga on avaldaja nõude suurus 295 000 eurot, millest 250 000 on põhinõue ja 45 000 intressinõue. Avaldaja leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
3.25.04.2014 määrusega tagas maakohus pankrotiavalduse ning peatas võlgniku kinnistu suhtes läbiviidava täitemenetluse.
4.12.05.2014 määrusega jättis maakohus pankrotiavalduse läbi vaatamata ja tühistas pankrotiavalduse tagamise. Avaldaja esitas nimetatud määruse peale määruskaebuse.
5.28.05.2014 määrusega maakohus rahuldas määruskaebuse ja tühistas 12.05.2014 määruse.
6.19.08.2014 määrusega nimetas maakohus võlgniku ajutiseks halduriks Mari Männiko, peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ja keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutamise.
7.Ajutine haldur leidis oma aruandes, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja välja tuleb kuulutada pankrot. Aruande kohaselt kuulub võlgnikule Tallinnas Hipodroomi 13 asuv kinnistu, mis on koormatud hüpoteegiga summas 232 000 eurot OÜ Eurest Fund Group kasuks. Kinnisasja väärtus on halduri hinnangul 150 000 eurot - 200 000 eurot. Lisaks on võlgniku arvelduskontol raha 856,83 eurot. Võlgnikul on kohustused OÜ Eurest Fund Group ees summas 165 000 eurot. Maksu- ja Tolliametile võlgneb võlgnik 732,87 eurot. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb võlgnik käenduslepingu alusel avaldajale 295 000 eurot. Haldurile ei ole esitatud laenulepingut, milles nähtuks laenusaajale raha üleandmine. Kui laenulepingu järgi ei ole raha üle antud, siis ei saa olla tekkinud ka käenduslepingu järgne kohustus. Seega on võlgniku võlgnevused kokku 166 032 eurot kuni 461 032,87 eurot (sõltuvalt sellest, kas avaldaja nõue on tekkinud).
8.16.09.2014 esitasid avaldaja ja võlgnik maakohtule kompromissi, mille järgi avaldaja loobus pankrotiavaldusest, võlgnik tunnistas võlgnevust summas 295 000 eurot ja kohustus selle tasuma 10 000 euro suuruste kvartaalsete osamaksetena. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
9.26.09.2014 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti, nimetas pankrotihalduriks vandeadvokaat Mari Männiko, määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja, kohustas võlgniku juhatuse liiget Martin Künnapit kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust ja esitama bilansi, määras ajutise pankrotihalduri tasu, jättis rahuldamata taotluse kompromissi kinnitamiseks ning jättis menetluskulud võlgniku kanda.
10.Määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetuse. Avaldaja on nõude tõendamiseks esitanud laenulepingu, käenduslepingu ning pankrotihoiatuse, mille võlgnik on isiklikult allkirja vastu kätte saanud 18.02.2014. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara ca 150 000 euro – 200 000 euro väärtuses, võlgniku kohustuste mahuks on 166 032 eurot kuni 461 032,87 eurot. Võlgnikul on täitemenetluse registri andmetel kohustus summas 165 300 eurot OÜ Eurest Fund Group ees ning poolte kinnitusel ka kohustus 295 000 euro ulatuses avaldaja ees, kuigi vastavaid raamatupidamisdokumente ei ole võlgnik haldurile esitanud. Eeltoodule tuginedes luges maakohus tõendatuks, et võlgnik on maksejõuetu.
11.TsMS § 430 lg 3 järgi kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kompromissi ei ole võimalik kinnitada, kuna see ei ole kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgiga ning ei ole täidetav võlgniku maksejõuetuse tõttu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku ainuke vara raskesti realiseeritav, spetsiifilise iseloomuga kinnistu, millele on seatud käsutamise keelumärge OÜ Eurest Fund Group kasuks. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 232 000 eurot. Võlgnikul on raha arvelduskontol summas 856,83 eurot, muu vara võlgnikul puudub. Eeltoodust tulenevalt on üheselt selge, et võlgnik ei oleks võimeline kompromissi täitma, mistõttu ei kuulu kompromiss kinnitamisele. TsMS § 430 lg 9 järgi oleks kompromiss pankrotimenetluses või täitemenetluses ka tagasivõidetav. Määruskaebus
12.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja saata asi tagasi maakohtusse. Maakohus on eksinud maksejõuetuse tuvastamisel. Ajutine pankrotihaldur ega maakohus ei ole piisava põhjalikkusega selgitanud välja võlgniku varalist seisu. Ajutine pankrotihaldur on hinnanud võlgniku kohustuste mahtu vahemikuna 166 032 eurot kuni 461 032,87 eurot ja vara väärtust vahemikuna 150 000 eurot kuni 200 000 eurot, s.t kohustused ei pruugi vara väärtust ületada. Ajutine pankrotihaldur ei ole arvestanud võlgniku äriplaaniga ja tuluallikatega. Ei ole teada, mille põhjal on ajutine pankrotihaldur hinnanud võlgniku kinnisasja väärtust.
13.Maakohus on rikkunud PankrS § 26 lg-te 1 ja 3 põhimõtteid ja teinud pankrotimääruse sisuliselt tagaselja. Pankrotiavalduse läbivaatamise istungil ei olnud kohal võlgnikku ega avaldajat. Vastupidiselt vaidlustatavale määrusele oli maakohus varem seetõttu jätnud pankrotiavalduse läbi vaatamata.
14.Kompromissi kinnitamata jätmine ei olnud õigustatud. Maakohus ei ole kompromissi kinnitamata jätmist sisuliselt põhjendanud. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldaja nõuete rahuldamine võlgniku vara arvelt ning kompromissilepinguga ongi pooled kokku leppinud kohustuse täitmises. Maakohus ei saanud määrust tehes hinnata võlgniku kompromissi täitmise võimekust, kuna võlgniku maksejõuetus on tuvastamata. TsMS § 430 lg 9 ei ole kompromissi kinnitamata jätmise aluseks. Vastused määruskaebustele
15.Avaldaja on seisukohal, et määruskaebus tuleb rahuldada ja määrus tühistada.
16.Pankrotihaldur leiab, et maakohtu määrus on seaduslik. Menetluse edasine käik
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja asja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb määruse põhjendusi.
19.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et võlgniku maksejõuetus ei ole tuvastatud. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur hindas võlgnikule kuuluva kinnistu väärtuseks 150 000 eurot – 200 000 eurot. 02.04.2014 avaldatud kohtutäituri enampakkumisteate kohaselt on kinnistu alghind 190 000 eurot. Täitemenetluse seadustiku § 82 lg 1 kohaselt on asja alghind enampakkumisel hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Sellest võib järeldada, et kinnistu turuväärtus on ligikaudu 190 000 eurot. Võlgniku pangakontol on 856,83 eurot. Võlgniku poolt 17.10.2014 esitatud vara ja võlgade nimekirja kohaselt saab ta üüritulu 770 eurot kuus. 17.10.2014 toimunud võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollist nähtub, et OÜ Eurest Fund Group on esitanud võlgniku vastu nõude summas 233 785,62 eurot. Võlgnik on käesolevas asjas esitatud kompromissilepingus (mida maakohus küll ei kinnitanud) tunnistanud võlga Goldrush OÜ ees summas 295 000 eurot. 17.10.2014 vara ja võlgade nimekirjas on võlgnik märkinud Goldrush OÜ nõude suuruseks 350 000 eurot. Vara ja võlgade nimekirjas on võlgnik märkinud ära ka võlgnevuse Martin Künnapi ees summas 63 911,65 eurot (lisanduvad intressid ja viivised). Maksu- ja Tolliametile võlgneb võlgnik 732,87 eurot. Seega on juba ainuüksi võlgniku enda avaldatud võlgade kohaselt tema kohustused oluliselt suuremad tema varadest. Võlgnik on väitnud, et ajutine pankrotihaldur ei ole arvestanud tema äriplaaniga ja tuluallikatega, kuid samas ei ole võlgnik ise äriplaani esitanud ega esile toonud ka tuluallikaid. Seega on paljasõnaline võlgniku viide, et äriplaan ja tuluallikad võiksid tema kohustused katta. Eeltoodule tuginedes nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
20.Kohus ei nõustu võlgnikuga, et kohus ei saanud 17.09.2014 kohtuistungit pidada poolte osavõtuta. Kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ilmu kohtuistungile, on maakohtul õigus, mitte aga kohustus pankrotiavaldus läbi vaatamata jätta (PankrS § 26 lg 1). Ka võlgniku mitteilmumine kohtuistungile ei takista asja arutamist (PankrS § 26 lg 2).
21.Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, jättes võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud kompromissi kinnitamata. TsMS § 430 lg 3 esimesest lausest tuleneb, et kohus ei kinnita kompromissi muu hulgas juhul, kui see rikub olulist avalikku huvi. Ringkonnakohus leiab, et kompromissi kinnitamine oleks vastuolus avaliku huviga. Kohtud on tuvastanud, et võlgnik on maksejõuetu. Avalik huvi on, et maksejõuetu äriühing ei osaleks majanduskäibes, kuna see kahjustaks majanduskäibe stabiilsust ja usaldusväärsust.
22.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohaldades analoogiat TsMSRS §-ga 3 leiab ringkonnakohus, et asjades, milles maakohus on teinud lõpplahendi enne 01.01.2015, tuleb ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramisele kohaldada enne 01.01.2015 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni. Analoogia rakendamist õigustab asjaolu, et kuigi erinevates kohtuastmetes, kuid samas asjas, kantud menetluskulud määrataks kindlaks sama korra järgi. Eeltoodule tuginedes selgitab kohus, et TsMS § 174 lg 1 (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis) järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis) kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.