Tavaraverkko OÜ hagi Digital Solutions Baltic OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. oktoobri 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tavaraverkko OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1920 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Tavaraverkko OÜ (registrikood 12524027, asukoht Liivalaia 45, Tallinn) hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Tälli kostja Digital Solutions Baltic OÜ (registrikood 10654725, asukoht Lootsi 11, Tallinn) kostja lepinguline esindaja Marko Jaani
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.10.2014 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tavaraverkko OÜ (hageja) esitas 03.02.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Digital Solutions Baltic OÜ (kostja) vastu 1920 euro väljamõistmiseks. Kuna kostja esitas maksettepanekule vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 14.03.2014 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.07.04.2014 esitas hageja hagiavalduse Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt tellis hageja kostjalt www.tavaraverkko.fi internetikeskkonna väljaarendamise. Poolte vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt kohustus kostja andma valmis töö hagejale üle hiljemalt 14.10.2013. 10.10.2013 tulnuks veebikeskkond teha kättesaadavaks avalikkusele. Tellimuslepingu p. 5.1.1. kohaselt kohustus hageja pärast lepingu mõlemapoolset allkirjastamist tasuma töö maksumusest 1 600 eurot (lisandub käibemaks). 18.09.2013 esitaski kostja hagejale arve summas 1 600 eurot + käibemaks, s.o. kokku 1 920 eurot ning hageja selle arve ka tasus. 21.01.2014 esitas hageja kostjale tellimuslepingust taganemise avalduse ning nõude lepingu alusel tasutud 1 920 euro tagasisaamiseks.
3.Lepingu p. 10.3 sätestab, et tellijal on õigus, ilma täitjale kokkulepitud tasu maksmata, leping erakorraliselt üles öelda, kui täitja ei ole tööd tellijale üle andnud hiljemalt 1 (ühe) kuu möödumisel arvates kokkulepitud töö üleandmise tähtajast ning kui töö tähtaeg ei ole olnud hilisemaks tähtajaks kokku lepitud. 21.01.2014 seisuga oli kostja ületanud kokkulepitud tööde teostamise tähtaega enam kui 3 kuu võrra. Lisaks vastab kostjapoolne lepingurikkumine ka VÕS § 116 lg 2 p 1 ja § 116 lg 2 p 2 tunnustele. Lepingu tähtaja ületamine ei võimaldanud hagejal veebikeskkonda teha avalikkusele kättesaadavaks (s.t. alustada äritegevust plaanitud ajal). Samuti, osas, milles töö oli valminud, ei vastanud see sellele, mida hageja lepingut sõlmides eeldas (veebisaidi osa, mis oli kostja poolt hagejale tutvumiseks esitatud ei võimaldanud tänapäevasel tasemel interneti kaudu kaubandustegevusega tegeleda). Seega oli hageja õigustatud lepingust taganema. Eeltoodule tuginedes palus hageja kostjalt välja mõista 1920 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. 19.09.2013 saatis kostja hagejale e-kirja, soovides teada, millal hageja saadab kujunduse. Samal päeval hageja saatis kostjale veebinäited, millele kostja koheselt reageeris ning teavitas, et näidetega ei ole võimalik midagi teha ning vajalik on kindlat kujundust. Poolte vahel jätkus meilivahetus, kust nähtub, et hageja ei teadnud, millal on tal võimalik andmeid saata. Kostja hoiatas, et sellisel juhul ei ole võimalik töid lõpetada soovitud ajal. Kujunduse failid sai kostja alles 01.10.2013. 09.11.2013 edastas hageja kostjale viimased tõlked, ilma milleta ei saanud internetipoodi avalikkusele kättesaadavaks teha. 10.11.2013 tehti veebikeskkond avalikkusele kättesaadavaks. 13.11.2013 edastas kostja hagejale arve summas 800 eurot, millele lisandub käibemaks. Selle arve jättis hageja kostjale tasumata. Hageja hakkas kostjalt soovima täiendavaid lisaarendusi, mille peale kostja palus tasuda
kõigepealt lepingujärgne makse. 21.01.2014 esitas hageja kostjale tellimuslepingust taganemise avalduse.
5.Lepingust taganemiseks puuduvad materiaalsed eeldused. Veebikeskkonna avalikustamisel hakkas hageja kaubandustegevusega tegelema läbi kostja loodud keskkonna. Ka tänasel päeval kasutab hageja suurt osa kostja loodud keskkonnast.
6.Lepingu p-s 3.4 on sätestatud, et tellija edastab täitjale töö teostamiseks vajamineva informatsiooni ja materjalid. Lepingutähtaja ületamise tingisid kostjast sõltumatud põhjused: kostja sai materjalid (tõlked ja kujunduse) kätte hilinenult, püstitatud lähteülesanne oli puudulik, mistõttu tuli tööd pidevalt muuta. Hageja soovis tööde käigus hulgaliselt lisarakendusi, lisafunktsionaalsusi ja tavaseadistuste ümbertegemisi. Hageja ei teinud kostjaga lepingu täitmiseks vajalikku koostööd.
7.Lepingu p-st 3.3 tulenevalt pidi kostja valmis töö üle andma 14.10.2013. Hageja taganes sõlmitud lepingust 21.01.2014. Kostja on seisukohal, et juhul kui hagejal olnuks õigus lepingust taganeda, siis ei järginud ta taganemisel mõistlikku aega ning kaotas sellega õiguse lepingust taganeda. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 14.10.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 18. septembril 2013 veebikeskkonna väljaarendamise tellimuslepingu nr 13012, mille punkti 2.1 kohaselt kohustus töövõtja looma tellijale veebikeskkonna www.tavaraverkko.fi. 18.09.2013 esitas kostja hagejale arve nr 120805 summas 1 920 eurot, mille hageja samal päeval tasus. Hageja on esitanud töövõtulepingust taganemise avalduse põhjusel, et kostja ei ole 21.01.2014 seisuga andnud hagejale üle kokkulepitud tingimustele vastavat tööd ning tööde valmimise tähtaega on ületatud enam kui 3 kuu võrra.
9.Kohus leidis, et kostja on oma lepingulised kohustused täitnud ning veebikeskkond, mis tehti avalikkusele kättesaadavaks 10.11.2013, vastas lepingutingimustele. Kohtu hinnangul on hageja väited kostja poolt teostamata tööde ning lepinguliste kohustuste rikkumise kohta jäänud käesolevas menetluses paljasõnalisteks ning tõendamata. Poolte vahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et 2013 detsembris on hageja esitanud kostjale lisatööde tellimuse. Kohtu arvates on eluliselt ebausutav, et tööde teostamisega rahulolematu tellija soovib lisatööde teostamist isikult, kes juba olemasolevatki lepingut korrektselt täita ei suuda.
10.Kostja andis veebikeskkonna hagejale üle 2013 oktoobris, 13.11.2013. a esitas kostja hagejale teostatud tööde eest arve. Hageja esitas puuduste kirjelduse alles taganemisavalduses 21.01.2014. Lepingu punkt 4.3 sätestab, et tööde üleandmisvastuvõtmisakti mitteallkirjastamisel tellija poolt, loetakse töö lõpetatuks ja üleantuks 15 kalendripäeva möödudes pärast tööde üleandmis-vastuvõtmisakti esitamist täitja poolt, v.a. punktis 4.4. toodud juhul. Lepingu punkti 4.4 järgi ei loeta tööd lõpetatuks ja üleantuks juhul, kui tellija esitab 15 päeva jooksul pärast töö üleandmiseks esitamist kirjalikult vormistatud põhjendused töö mittevastavusest lepingule (edaspidi vastuväide). VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Hageja ei ole esile toonud mingeid erakorralisi ega vabandatavaid asjaolusid, mis oleksid õigustanud lepingu punktile 4.4. vastava vastuväite esitamata jätmist mõistliku aja jooksul pärast veebikeskkonnale juurdepääsu saamist. Kohtu hinnangul on kostja oma lepingulised kohustused täitnud ning hagejal ei ole õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kostja 13.11.2014. a e-kirjast nähtub, et kokkulepitud tööd on valmis
ning kostja esitab nende eest arve. Kuivõrd hageja lepingu punkt 4.4. vastavat vastuväidet ei esitanud, tuleb kohtu hinnangul lugeda tööd VÕS § 638 alusel vastuvõetuks. VÕS § 76 järgi kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Eeltoodust tulenevalt on hagejal võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest ning hageja nõue kostja vastu 1 920 euro tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et töö valmis 2013 oktoobris ning, et hageja on töö vastu võtnud. Käesoleval juhul ei ole kostja isegi pakkunud töö üleandmist hagejale. Kostja poolt hagejale 13.11.2013 arve esitamist ei saa käsitleda pakkumusena töö üleandmiseks. Seda, et töö on üle andmata, on kostja ise 10.02.2014 esitatud dokumendis kinnitanud.
12.Kostja on küll viidanud hageja vastuvõtuviivitusele, kuid ei ole seda konkretiseerinud. Kostja ei ole viidanud konkreetsele asjaolule, mida ta vastuvõtuviivitusena käsitleb. Lisaks ei ole kostja põhistanud, et vastuvõtuviivitus tingis kostjapoolse lepingurikkumise. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada oluliste menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
15.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 435 lg 1 kohaselt teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi peab kohus eelmenetluses välja selgitama muu hulgas poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus viinud eelmenetluse läbi puudulikult.
16.Maakohus ei ole välja selgitanud, milles pooled faktiliselt tellimuslepingus kokku leppisid. Tellimuslepingu punktis 2.1 on märgitud, et hageja tellib ja kostja teeb töö, mille sisuks on veebikeskkonna www.tavaraverkko.fi arendamine. Tellimuslepingust ja poolte esitatud seisukohtadest ei ole aga aru saada, mida konkreetselt pidi valmis veebikeskkond sisaldama. Kirjalikus vastuses hagile on kostja väitnud, et hageja soovis hulgaliselt lisafunktsionaalsusi ja tavaseadistuste ümbertegemisi. 22.09.2014 on kostja maakohtu istungil väitnud, et hageja ei tellinud kostjalt kujundust ega disaini. Seda, mida aga hageja tellis, st milliseid funktsionaalsusi, rakendusi ja arendusi pidi veebikeskkond hõlmama, poolte väidetest ega tõenditest ei selgu. Ilma tuvastamata, milles konkreetselt kokku lepiti, ei ole võimalik anda hinnangut sellele, kas kostja on lepingut nõuetekohaselt täitnud või on seda rikkunud.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti käsitlenud kostja 13.11.2014 ekirja pakkumisena tööd vastu võtta. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja on
10.02.2014 vastuses hageja taganemisavaldusele ise kinnitanud, et tööd ei ole üle antud. Maakohus on leidnud, et veebikeskkond vastas lepingutingimustele, kuid ei ole viidanud sisuliselt ühelegi tõendile. Ainuüksi viitest sellele, et hageja tellis kostjalt lisatöid, ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et eelnevad tööd on tehtud nõuetekohaselt. Hageja on hagiavalduses loetlenud üles 18 töös esinevat puudust, kuid maakohus on jätnud need täielikult analüüsimata.
18.Vastuses hagile on kostja leidnud, et tähtaja ületamise tingis hageja koostöö puudumine - lähteülesanne oli puudulik, hageja esitas kostjale materjalid (tõlked ja kujunduse) hilinenult ning soovis lisarakendusi ja tavaseadistuste ümbertegemist. Maakohus on jätnud tuvastamata, mida pidi hageja tegema selleks, et kostja saaks enda lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täita. Samuti on kindlaks tegemata, kas hageja täitis oma koostöökohustust ning kui ei täitnud või ei täitnud seda õigeaegselt, siis kas see takistas kostjal oma kohustusi õigeaegselt täitmast.
19.Kuna maakohus on jätnud eelmenetluse ülesanded olulises osas täitmata ning asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastamata, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
20.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.