2-13-15974
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-13-15974
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Intrum Justitia Debt Finance Ag (registrikood CH- 020.3.020.910-7, asukoht Alpenstrasse 2, 6300 Zug Switzerland), lepinguline esindaja Reelika Tuisk (Intrum Justitia AS, Rotermanni 8 Tallinn 10111, e-post: [email protected]); Kostja: Rxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja seaduslik esindaja LxxxKxxxx, isikukood xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Intrum Justitia Debt Finance Ag hagiavaldus Rxxx Kxxxxxvastu võla nõudes
Lõpetada tsiviilasja nr 2-13-15974 menetlus Intrum Justitia Debt Finance AG hagis Rxxx Kxxxx vastu laenulepingust tuleneva nõude sissenõudmiseks. Kinnitada Intrum Justitia Debt Finance AG ja Rxxx Kxxxx seadusliku esindaja LxxxKxxxxx vahel 28.01.2015.a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:
nõuetekohaselt ja tähtaegselt igakuiselt, s.h. jätab tähtaegselt tasumata kaks või enam osamakset, on kostja koheselt kohustatud tasuma hagejale kogu võlgnevuse. Lisaks on hagejal õigus antud kompromissi käsitleda kui täitedokumenti ning edastada see täitmisele kogu tasumata võla ulatuses.
Edasikaebamise kord Pooled on loobunud määrusele määruskaebuse esitamise võimalusest TsMS § 661 lg.4 alusel.
Intrum Justitia Debt Finance Ag esitas 10.04.2013.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 338,79 euro saamiseks. Kohus tegi 23.04.2013.a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 03.05.2013.a aadressilxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Võlgnik Rxxx Kxxxx esitas 10.05.2013.a nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus oma 20.06.2013.a kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 02.09.2013. a saabus kohtule poolte vahel 28.08.2013. a sõlmitud kompromissileping. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Kohus määrusega 13.12.2013 jättis kompromissi kinnitamata ja peatas asjas menetluse kuni kostja seadusliku esindaja selgumiseni. Kohus algatas Rxxx Kxxxx üle eestkoste seadmise menetluse. Eestkoste seati Rxxx Kxxxx üle 03.02.2014 määrusega.
Määrusega 13.01.2015 uuendas kohus asjas menetluse. 19.01.2015 saatis hageja kohtule kompromisslepingu ja menetluse lõpetamise avalduse. Hageja ja kostja seaduslik esindaja on sõlminud kompromissi. Kompromiss on hageja esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Kostja seaduslik esindaja on hagejale teatanud valmisolekust allkirjastada kompromissleping kohtuistungil. Hageja esindaja taotleb kohtult allakirjutatud kompromissi alusel kompromissi kinnitamist kohtu poolt ja asjas menetluse lõpetamise määruse tegemist ilma hageja esindaja osalemiseta. Kohtuistungil 28.01.2015 kostja seaduslik esindaja Lxx Kxxxx on teadlik ettevalmistatud kompromissi sisust ja tingimustest- hageja esindaja on pidanud kostjaga sellekohaseid läbirääkimisi. Kostja seaduslik esindaja LxxxKxxxx on nõus ettevalmistatud kompromissi allkirjastama. Kompromiss allkirjastatakse. Kostja seaduslik esindaja soovib, et hageja saadab talle teate, kui kogu kompromissis märgitud nõue on tasutud koos kogu tasutud summa äranäitamisega.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Siinjuures märgib kohus, et sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus ei heade kommete ega seadusega, seda on võimalik täita. Kohus jättis kompromissi kinnitamata 13.12.2013, kuna oli kahtlus kostja teovõimes ja kostjal puudus seaduslik esindaja. Käesolevaks ajaks on kostja seaduslik esindaja LxxxKxxxx kostjat nõuetekohaselt esindanud võla ja kompromisslepingu üle toimunud läbirääkimiste protsessis. Kostja seaduslik esindaja omab kohtu 03.02.2014.a. määrusest tulenevalt (tsiviilasjas nr . 2-13-59299) volitusi kostjale kuuluvate rahaliste vahendite käsutamiseks, kostja nimel tehingute tegemiseks. Seetõttu on aktsepteeritav kostja seadusliku esindaja osalemine kompromissi sõlmimisel ja kostja nimel sellekohase tehingu tegemine. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on leppinud kokku, et välistatakse õigus esitada kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise võimalus. Selline kokkulepe on kooskõlas TsMS § 661 lg.4.
Kohus leiab, et kostja seadusliku esindaja taotlus saata talle kinnitus kogu nõude tasumise kohta on asjakohane. Kohus teeb ettepaneku hagejale arvestada kostja taotlusega ja saata sellekohane kinnitus kostja seaduslikule esindajale. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja taotles hagilt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et nõudelt on tasutud riigilõivu kokku 60 eurot (45 eurot 10.04.2013.a Rahandusministeeriumi kontole nr. 221023778606 Swedbangas viitenumbriga 2900072369 ja 15 eurot 22.07.2013 e-kontole (töökood 20130722000057119626), viitenumber 2900072699. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 30 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.