Kohtulahend

Tsiviilasi nr: 2-12-1316

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.01.2015.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-1316

Tsiviilasi

ANTES OÜ hagi JJ ́e vastu 4130,40 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.05.2014.a otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

Apellatsioonkaebuse hind 485 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 1397 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

JJ ́e apellatsioonkaebus vastuapellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja/apellant): ANTES OÜ (registrikood: 11576335; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja adv Kalju Hanni

ja

ANTES

OÜ

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant/vastustaja): JJ (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXXX), tehinguline esindaja Tarvo Ilves Kohtuistungi toimumise aeg

16.01.2015.a

Istungil osalenud isikud

Hageja seaduslik esindaja Andres Solodovoi, hageja tehinguline esindaja advokaat Kalju Hanni, kostja tehinguline esindaja Tarvo Ilves

RESOLUTSIOON:

Tsiviilasi nr: 2-12-1316 taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-1316 ulatuses ja viivisenõudest 182,60 euro ulatuses. Kohus lõpetas nimetatud nõuete osas menetluse. Hageja väidab, et pooled sõlmisid 31.03.2011.a üürilepingu, mille alusel andis hageja kostjale kasutamiseks väiketraktori Bobcat (t I kd lk 19). Hageja on esitanud kohtule lepingu ärakirja, millest nähtuvalt on lepingus üürnikuks märgitud kostja ja üürileandjaks hageja. Leping on allkirjastatud kostja ja AS poolt (t I kd lk 25-26). Hageja väitel on ta kolmandale isikule, EProdukt OÜ-le, väljastanud arved kostja soovil (t I kd lk 54). Hageja juhatuse liige avaldas 11.04.2014.a kohtuistungil, et leping on sõlmitud kostja, mitte E-Produktiga. Kostja juhatuse liige avaldas, et sellel ajal oli väga levinud teenuste kasutamine ettevõtete poolt ja nende likvideerimine ilma teenuste eest tasumiseta. See oli põhjus, miks sõlmiti leping eraisikuga (t II kd lk 2). Kostja on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt on hagi esitatud ebaõige kostja vastu. Leping on sõlmitud hageja ja E-Produkt OÜ vahel ning lepingusse on kantud andmed üksnes ettevõtte seadusliku esindaja andmetena (t I kd lk41). Kostja hinnangul kinnitavad asjaolu hageja poolt E-Produkt OÜ-le esitatud kolm arvet (t I kd lk 44-46). Kostja avaldas 06.03.2014.a kohtuistungil vande all, et ta ei rentinud traktorit füüsilise isikuna, vaid E-Produkt OÜ-na (t I kd lk 172). 31.03.2011.a üürileping on allkirjastatud. Seetõttu luges kohus üürilepingu vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg-le sõlmituks. Kohtu hinnangul nähtub hageja ja kostja allkirjastatud üürilepingust üheselt, et see on sõlmitud hageja ja kostja, mitte hageja ja E-Produkt OÜ vahel. Lepingus ei ole viidatud E-Produkt OÜle. Asjaolu, et kostja oli samaaegselt E-Produkt OÜ esindaja, ei muuda E-Produkt OÜ-d lepingu pooleks. Lepingust ei nähtu poolte tahe, mille kohaselt saaks lugeda E-Produkt OÜ-d üürnikuks. Hageja seadusliku esindaja, Andres Solodovoi seletusest nähtub, et hageja väljastas arved kolmandale isikule kostja soovil. Kohtu hinnangul ei muuda lepingust tulenevate raha tasumise nõuete täitmiseks kolmandale isikule arvete väljastamine lepingut kehtetuks ega muuda lepingu pooleks isikut, kellele arved on väljastatud. Lepingust tulenevate raha tasumise kohustuste täitmine kolmanda isiku poolt on seadusega lubatud. Seetõttu ei tulene arvete EProdukt OÜ-le väljastamisest E-Produkt OÜ muutumist lepingu pooleks. Eeltoodule tuginedes tuvastas kohus, et 31.03.2011.a sõlmitud üürilepingu poolteks on üürileandjana hageja ja üürnikuna kostja. Kohus tuvastas eelnevalt, et poolte vahel on sõlmitud üürileping. Eeltoodust tulenevalt peab kohus pooltevahelistele võlasuhetele kohaldama üürilepingust tulenevat regulatsiooni. Seadust saab kohus pooltevahelistele võlasuhetele kohaldada osas, milles leping võlasuhteid ei reguleeri või on tühine. Hageja nõuab kostjalt üürieseme kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus peab eeltoodust tulenevalt kontrollima, kas pooltevaheline leping sätestab regulatsiooni olukorras, kus üürilepingu ese on saanud kahjustada. 31.03.2011.a üürilepingu p 8 sätestab: „Juhul, kui Üüriese jääb Töö või tööaja lõppemisest tulenevalt Üürniku objektile ööseks või muuks ajaks, kohustub Üürnik tagama Üürieseme turvavalve. Üürieseme juhusliku hävimise riisiko läheb Üürileandjalt üle Üürnikule Üürieseme üleandmisel. Üürnik kohustub hüvitama Üürileandjale kõik Üürieseme hävimisest või

3(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-1316 kahjustamisest tulenevad kahjud 7 kalendripäeva jooksul alates vastavasisulise arve väljastamisest“ (t I kd lk 26, p 8). Lepingu p 9 sätestab: „Juhul kui Üürieset ei ole võimalik mistahes põhjusel tagastada (hävinud, kadunud) või tagastatakse kasutuskõlbmatu või oluliselt kahjustatud (so enam kui Üürieseme heaperemeheliku kasutamise tulemusena tekkiv kulum) Üüriese, on Üürileandjal õigus omal valikul keelduda Üürieseme vastuvõtmisest ning nõuda Üürnikult hüvitist summas, mis vastab analoogse uue Üürieseme jaemüügihinnale või võtta Üüriese vastu ning nõuda Üürnikult Üürieseme paranduse ja remondiga kaasnevate kulude hüvitamist. Samuti on Üürileandjal õigus nõuda Üürieseme puhtuskulude hüvitamist“ (t I kd lk 26, p 9). Lepingu p 11 sätestab: „Üürnik kohustub Lepingu alusel esitatud arve tasuma 7 kalendripäeva jooksul alates arve väljastamisest. P 8 ja p 11 kohaselt märgitud kohustuste mittetäitmisel kohustub Üürnik tasuma viivist 0,5% arve summast iga viivitatud päeva eest kuni arve täieliku tasumiseni“ (t I kd lk 26, p 11). Eeltoodust nähtuvalt on pooled leppinud kokku regulatsiooni olukorraks, kus üüriese on saanud kahjustada. Hageja nõuab kostjalt traktori remondiga kaasnevate kulude hüvitamist. Lepingust nähtuvalt on hageja üürieseme paranduse ja remondiga kaasnevate kulude hüvitamise nõude aluseks järgmised asjaolud: üürieseme kahjustatus (lepingu p 9); kahjustuse tekkimine ajal, millal üürieseme juhusliku hävimise riisiko oli hagejalt kostjale üle läinud (lepingu p 8); paranduse ja remondiga kaasnevate kulude olemasolu (lepingu p 9). Hageja nõuab kostjalt perioodi eest, millal traktorit remonditi, hüvitist 1078 eurot. Lepingust nähtuvalt on hageja üürieseme paranduse ja remondiga kaasnevate kulude hüvitamise nõude aluseks järgmised asjaolud: üürieseme kahjustatus (lepingu p 9); kahjustuse tekkimine ajal, millal üürieseme juhusliku hävimise riisiko oli hagejalt kostjale üle läinud (lepingu p 8); saamata jäänud tulu (lepingu p 8), hageja kavatsus ja võimalus saada tulu (VÕS § 128 lg 4). Hageja nõuab kostjalt kütuse koguses 90 liitrit hüvitamist summas 90 eurot. Lepingust ei nähtu kokkuleppeid selle kohta, millises koguses peab sisaldama tagastatav üüriese kütust. Hageja väidab, et poolte vahel on suuline kokkulepe selle kohta, et traktor tagastatakse täis paagiga (t I kd lk 67). Kostja on sellele väitele vastu vaielnud (t I kd lk 72). Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendamiskoormis suulise kokkuleppe olemasolu tõendamine. Hageja ei ole suulise kokkuleppe olemasolu kohta tõendeid esitanud. Hageja juhatuse liige Andres Solodovoi avaldas vande all: „Kõik masinad väljastame täis paagiga, ka see masin. Nüüd väljastame ainult tühja paagiga, kuna täis paagiga kaasnesid alati probleemid“ (t II kd lk 3). Kohtu hinnangul ei nähtu hageja juhatuse liikme avaldatust see, kas pooled sõlmisid suulise lepingu või mitte. Lepingu sõlmimise asjaolude kohta juhatuse liikme vande all antud seletustes info puudub. Kostja on suulise lepingu sõlmimise väitele vastu vaielnud ning vande all avaldanud: „Meil ei olnud hagejaga suulist lepingut kütuse tankimise kohta“ (t I kd lk 172). Kohus leidis eeltoodu põhjal, et hageja ei ole tõendanud hagi aluseks oleva asjaoluna pooltevahelist kokkulepet, mille sisuks on traktori tagastamine täis paagiga. Poolte vahel puudub leping selle osas, et traktor tuli tagastada täis paagiga. Seetõttu ei kujuta traktori tagastamine väiksema kütusekogusega endast pooltevahelise lepingu rikkumist. Kuivõrd kostja ei ole selles osas lepingut rikkunud, jättis kohus rahuldamata hageja nõude hüvitada 90 liitri kütuse maksumus, 90 eurot, millele lisandub käibemaks.

4(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-1316

Eeltoodust nähtuvalt on nii traktori remontimise kulude kui ka saamata jäänud tulu hüvitamise nõuete aluseks üürieseme kahjustatus ja kahjustuse tekkimine ajal, millal üürieseme juhusliku hävimise riisiko oli hagejalt kostjale üle läinud. Hageja kirjelduse kohaselt seisneb üürieseme kahjustatus selles, et kütusepaagilt on kaitse küljest ära sõidetud ning auk kütusepaagis (t I kd lk 19). Kostja on vastu vaielnud sellele, et traktori üürileandjale tagastamise hetkel olid traktoril vigastused. Hageja on kohtule esitanud kaks fotot (t I kd lk 59, 60). Esimene foto (t I kd lk 59) on hageja sõnul tehtud traktori alt ajal, millal paak asus väiketraktori küljes. Fotost nähtub, et kütusepaaki kaitsev metallplaat on puudu. Teine foto (t I kd lk 60) on tehtud pärast paagi traktorilt mahavõtmist. Fotol on näha kütusepaagi auk (hageja selgitus, t I kd lk 55). Tunnistaja SŽ avaldas kohtuistungil: „Samal päeval tegime pilti. On näha, et ei ole kaitseluuki ja kütusepaagil on all auk sees“ (t II kd lk 4). Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistaja ütlused, et tõenditena esitatud fotod on tehtud üüriesemeks olevast traktorist. Fotod koosmõjus tunnistaja ütlustega kinnitavad, et traktor on kahjustatud hageja kirjeldatud viisil. Kohus tuvastas, et üüriesemeks oleval traktoril esinesid kahjustused. Fotodega ei ole tõendatud see, millal on üüriese kahjustunud. Kohus peab eraldi tuvastama selle, kas üüriese on kahjustunud sellel ajal, millal juhusliku hävimise riisiko on üle läinud kostjale. Hageja väidab, et kostja tagastas kahjustunud asja. Hageja väidab, et kostja teavitas ise hagejat sellest, et traktor sai kahjustada (t I kd lk 19, 54). Samuti väidab hageja, et kütusepaagi purunemise tõttu oli kogu kütus sellest välja voolanud, kostja ei saanud seda kasutada ning kostja autojuht transportis traktori hageja õuele ja lahkus. Hageja ei teadnud sel hetkel, millises ulatuses on traktorile kahju tekitatud, sest selle tuvastamiseks tuli traktor lahti võtta (t I kd lk 54). Kahju ei saanud üleandmisel fikseerida põhjusel, et kostja üleandmisel ei osalenud ning kostja autojuht lahkus kohe pärast traktori transportimist (t I kd lk 55). Kostja on esitanud vastuväited kütusepaagi ja traktori osade kahjustamise osas. Hageja ei ole tõendanud, et traktori tagastamise hetkel olid sellel vigastused. Kahjustatud detailide näol ei saanud olla tegemist varjatud puudustega (t I kd lk 41). Kostja toimetas traktori tagasi koos veokijuhiga (t I kd lk 72). Pooled on oma väidete tõendamiseks taotlenud endi vande all ülekuulamist ja tunnistajate ülekuulamist. Kohus hindas poolte väidete põhjendatuse kontrollimiseks poolte vande all antud seletusi ja tunnistajate ütlusi. Hageja väidab, et kostja helistas hagejale ja teatas, mis on juhtunud (t I kd lk 19, 54). Hageja juhatuse liige on vande all avaldanud: „[---] Helistas, ütles, mis juhtunud on. Selgitasime, mida ta tegema peab, samuti kuidas edasi käituda, et masin meile tagastada, sest masin ei käivitunud. Telefoni teel andsime juhised ja nii ta tegi. JJ helistas esmalt meie töötajale AS. Sama isik väljastas talle ka masina ja kellega ta lepingu koostas. [---] Kostja ise teavitas meid kahjustustest. Kui oli juhtunud, ta ise helistas meile. Et kütus on välja jooksnud ja masin ei käivita. Selle peale pakkusimegi kahte võimalust, et kaitse on ära lõhutud ja auk paagis ja teine variant, et kaitse on ära lõhutud ja paagi tühjenduskork on lahti tulnud. [---] Esimesed vestlused toimusid läbi AS ja kostja vahel, kuna viibisin ise Ukrainas. [---] Paagi lõhkumise ajal palus AS, et kostja suhtleks otse minuga, kuna Saul puudus kompetents sellele alal. [---] Ütlesin kostjale, et tuleb paigaldada lisapaak või kasutada kanistrit, kasutada lisavoolikut, et masin saaks kütust. Nii nad ka tegid, et masin uuesti käima saada ja meile tagasi tuua (t II kd lk 2-3).

5(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-1316 Tunnistaja SŽ andis järgmised ütlused: „Ma ei mäleta, kas mulle helistas AS või mina talle. Rääkisime sellest, et täpselt ei tea, mis masinal katki. 99% tõenäosust, et paak oli katki. Pärast toodi masin tagasi“ (t II kd lk 4). Kohtu hinnangul kinnitavad hageja juhatuse liikme vande all antud seletused, et ta suhtles kostjaga sellel teemal, kuidas paigaldada lisapaak või kasutada kanistrit, et masin saaks kütust. Seega on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendatud hageja ja kostja vaheline suhtlemine seoses sellega, et traktoriga juhtus midagi ajal, millal see oli kostja käes. Asjaolu, et kostja suhtles hageja töötaja AS-ga, kinnitavad nii juhatuse liikme seletused ja tunnistaja ütlused, millest nähtub AS tegelemine asjaga. Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et hageja ja kostja vahel puudus suhtlus traktori tagastamisele eelneval ajal. Kohus tuvastas eeltoodu põhjal, et kostja helistas hagejale ja teatas, mis on juhtunud. Tunnistaja TT avaldas kohtule, et traktori tagastamisel sõitis kostja objektil traktoriga auto peale ja hageja juures auto pealt maha (t I kd lk 170). Kostja avaldas kohtule vande all, et kui töö oli tehtud, tõi ta traktori tagasi. Kostja sõitis traktoriga auto peale ja traktoriga auto pealt maha (t I kd lk 172). Tunnistaja SŽ avaldas kohtule: „Ise ilma abita ei saanud masin alla sõita, kuna küttesüsteem oli katki. Tuli kasutada kanistrit ja lisavoolikut. Bobcati kõrval kõndis inimene, kes hoidis kanistrit käes, nii oli võimalik traktori käivitada ja treilerilt alla sõita. [---]. Ma ei mäleta, kes sõitis treilerilt maha. Võib-olla kostja ise, ei mäleta. Kuidas mahasõit toimus, ei mäleta täpselt. Võib-olla ma ise hoidsin kanistrit, et oleks võimalik maha sõita. Juhul, kui ma hoidsin kanistrit võisin seista masina küljel. Kanister võis olla kuhugi seotud, ma ei mäleta täpselt. Mäletan, et Bobcat oli koos kanistriga“ (t II kd lk 4). Kohtu hinnangul nähtub tunnistajate ütlustest ja kostja vande all antud seletusest, et traktori tagastamisel hagejale sõitis traktor auto pealt maha. See tähendab, et traktor käivitati ja see sõitis omal jõul auto pealt maha. Kohus luges kõnealuse asjaolu tuvastatuks. Tunnistaja SŽ-i ütlustest nähtuvalt kasutati traktori auto pealt mahasõitmisel kanistrit ja lisavoolikut. Kostja ei ole vande all ja tunnistaja TT oma ütlustes nimetatud asjaolu kohta midagi avaldanud. Hageja juhatuse liige Andres Solodovoi avaldas vande all: „Ütlesin kostjale, et tuleb paigaldada lisapaak või kasutada kanistrit, et masin saaks kütust. [---] Kütuse võtmiseks kasutatakse kummitorusid. Seal on lihtsasti sõrmega avatavad kinnitused, kui voolikud lisada. Originaalvoolik lahti võtta, torgata anumasse, kus on kütus ja masin hakkab tööle“ (t II kd lk 3). Hageja juhatuse liikme vande all antud seletus kinnitab tunnistaja SŽ-i ütluste õigsust osas, mis puudutab kanistri kasutamist traktori auto pealt mahasõidul selle tagastamise ajal. Kostja ja tunnistaja TT-i avaldatu ei ole hageja juhatuse liikme ja tunnistaja SŽ-i ütlustega kõnealuses osas vastuolus, sest kostja ja tunnistaja TT ei ole kanistri kasutamise osas kohtule midagi avaldanud. Tunnistaja SŽ-i ütluste usaldusväärsust ei vähenda asjaolu, et tunnistaja ei mäleta, kas traktoriga mahasõitmisel hoidis kanistrit käes traktori kõrval kõndiv inimene või oli kanister kinnitatud traktori külge. Arvesse võttes traktori tagastamise aega ja tunnistaja ülekuulamise aega pidas kohus loomulikuks, et tunnistaja ei mäleta täpset olukorda sündmuse toimumise ajal. Kohus tuvastas hageja juhatuse liikme, kostja ja tunnistajate avaldatu põhjal kogumis, et traktor sõitis selle tagastamise ajal auto pealt maha, kasutades kütusekanistrit. Kostja avaldas vande all kohtule, et töötaja võttis traktori vastu ja seda üle ei vaadanud (t I kd lk 172). Tunnistaja SŽ avaldas, et tema võttis masina vastu ja näitas kliendile, et kaitseluuki ei ole ja kütusepaagil on auk sees (t I kd lk 4). Hageja on ise kohtule asjaoludena välja toonud, et

6(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-1316 hageja ei teadnud sel hetkel, millises ulatuses on traktorile kahju tekitatud, sest selle tuvastamiseks tuli traktor lahti võtta (t I kd lk 54). Samuti on hageja väitnud, et kostja traktori üleandmisel ei osalenud ning kostja autojuht lahkus kohe pärast traktori transportimist (t I kd lk 55). Kohus luges usaldusväärseks kostja vande all antud seletuse selle kohta, et hageja töötaja võttis traktori vastu ja ei vaadanud seda üle. Tunnistaja SŽ-i ütlused kõnealuses osas on vastuolus hageja enda väljatoodud asjaoludega. Seetõttu luges kohus usaldusväärseks kostja avaldatu osas, mis puudutab traktori ülevaatamist selle tagastamisel. Kohus tuvastas, et hageja ei vaadanud traktorit selle tagastamisel üle ega näidanud kostjale traktori kahjustusi. Kostja ei ole menetluses esitanud vastuväidet, et traktori kahjustused esinesid juba sellel ajal, millal traktor kostja valdusse anti. Seetõttu peab kohus eeldama, et traktori kahjustusi ei esinenud ajal, millal kostja sai traktori valduse. Kohus on tuvastanud, et traktoril esinesid kahjustused. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja suhtlesid telefoni teel seoses sellega, et traktor sai kostja käes olles kahjustada; kohus tuvastas, et traktori auto pealt mahasõitmiseks oli tarvis abivahendit kütusekanistri näol. Kohus leidis, et tõendite alusel tuvastatud asjaoludest kogumis nähtub, et kostja tagastas hagejale kahjustunud traktori. Seda kinnitavad kohtu hinnangul traktori kahjustuste esinemine, hageja ja kostja suhtlemine telefoni teel pärast traktori väidetavat kahjustumist, millal traktor oli veel kostja valduses, traktori tagastamise asjaolud. Kohus tuvastas eeltoodu põhjal, et traktori kahjustused tekkisid ajal, millal traktori juhusliku hävimise riisiko oli läinud üle kostjale. Eeltoodust tulenevalt on täidetud üürilepingu p-s 9 sätestatud hageja nõude alus (üürieseme kahjustatus) ja üürilepingu p-s 8 sätestatud hageja nõude alus (juhusliku hävimise riisiko on läinud kostjale üle ja kahjustus on tekkinud sellel ajal). Kohus kontrollis alljärgnevalt hageja kulude hüvitamise nõude põhjendatust ja saamata jäänud tulu hüvitamise nõude põhjendatust. Kulutuste hüvitamise nõude aluseks olev asjaolu on traktori paranduse ja remondiga kaasnevate kulude olemasolu. Hageja on välja toonud kulude suurusena kütusepaagi maksumuse 201 eurot, kütusepaagi vahetuse 352 eurot ja kuludele lisanduva käibemaksu (t I kd lk 76). Tööde tegemist tõendab hageja remondi aktiga (t I kd lk 61). Kulusid tõendab hageja Klindex OÜ 03.06.2011.a arvega nr 48 (t I kd lk 80) ja 19.09.2011.a arvega nr 96 (t I kd lk 81). Hageja tõendab arvete tasumist pangakonto väljavõttega (t I kd lk 82). Kohtu hinnangul nähtub remondi aktist ja arvetest, et arved on väljastatud remondiaktis märgitud tööde eest. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja tasunud temale väljastatud arved nr 48 ja 96. Seega on hageja tõendanud, et tal tekkis reaalselt kulu 485 eurot. See nähtub hagejale esitatud arvete tasumist tõendavast pangakonto väljavõttest (t I kd lk 82). Üürilepingu p 9 alusel tuleb remondiga kaasnevad kulud hüvitada. Hageja on väljastanud kostjale arve nr 65, mis sisaldab ka hageja kulude hüvitamise nõuet. Kohus rahuldas hagi remondikulude 485 eurot tasumise nõudes. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole tõendatud, et remonttööd on tehtud üüriesemeks olnud traktorile. Kohtu hinnangul nähtub tõenditest ja kohtu tuvastatud asjaoludest kogumis, et hageja tegi kulutusi just üüriesemeks olnud traktoriga seoses. Traktori remont hõlmab kahjustusi, mille esinemise on hageja välja toonud üürieseme puhul ja mille olemasolu kohus eelnevalt tuvastas. Seetõttu ei ole kostja vastuväide põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt väiketraktori rendiperioodi eest 1078 eurot, millele lisandub käibemaks (t I kd lk 76). Hageja on esitanud nõude osaliselt selle aja eest, millal traktor oli remondis (osalise remondiperioodi eest) (t I kd lk 55). Leping ei sätesta hageja õigust nõuda kostjalt hüvitist aja eest, millal hageja ei saa kasutada või anda kasutusse kostja kahjustatud traktorit. Seetõttu kohaldas kohus antud nõude osas seadust. Hageja nõue on käsitletav saamata jäänud

7(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-1316 tulu hüvitamise nõudena. Saamata jäänud tulu hüvitamise nõude rahuldamise eeldusena peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-194-08, p 12; lahend nr 3-2-1-60-09, p 14). Hageja ei ole neid asjaolusid välja toonud ja tõendanud, mistõttu jättis kohus väiketraktori rendiperioodi eest nõutava hüvitise 1078 eurot maksmise nõude, millele lisandub käibemaks, kostja vastu, rahuldamata. Hageja esitas kostja vastu 2065,20 euro tasumise põhinõude. Kohus lõpetas eelnevalt hagi menetluse 182,60 euro tasumise nõude osas. Pärast hagist osalist loobumist oli hageja põhinõude suurus 1882,60 eurot. Kohus rahuldas hagi 485 euro tasumise nõude osas. Kohus jättis rahuldamata hageja 90 euro ja 1078 euro tasumise nõuded, millele hageja on lisanud käibemaksu. Eeltoodust tulenevalt on kohus hagiavalduse rahuldanud osaliselt, välja mõistnud kostjalt hageja kasuks 485 eurot ning jätnud hagi rahuldamata 1397,60 euro tasumise nõudes. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist. Pooled on sõlminud üürilepingu p-s 11 viivise tasumise kokkuleppe, mille kohaselt peab kostja tasuma viivist määraga 0,5% arve summast iga viivitatud päeva eest kuni arve täieliku tasumiseni. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjale väljastatud arve summast on põhjendatud 485 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb viivise tasumise nõude lahendamisel arvesse võtta põhinõudena 485 eurot. Hageja on avaldanud hagi aluses, et viivisearvestuse periood on 25.05.2011–16.04.2011.a, kokku 327 päeva (t I kd lk 20). Eeltoodust tulenevalt on viivisenõude aluseks olevad asjaolud selged. Viivitatud päevade arvu, viivisemäära ja põhinõude suurust arvestades on hageja viivisenõude suurus 792,98 eurot (0,5%*485*327= 792,98). Hageja tahe on olnud vähendada viivisenõue põhinõude summani (t I kd lk 20). Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue põhjendatud 485 euro ulatuses. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 485 eurot. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis 1397,60 eurot. Hageja taotleb viivise protsendina põhinõudelt väljamõistmist alates 17.04.2012.a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367 on nõude esitamine selliselt lubatud. Kohus on tuvastanud põhinõude ja viivisekokkuleppe olemasolu. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist, mistõttu puudub hagejal kohustus põhjendada põhivõlast suuremat viivisenõuet. Kohus rahuldas hageja nõude ja mõistis kostjalt välja viivise 0,5% päevas arvestatuna 485 eurolt alates 17.04.2012.a. Kohus jättis arvesse võtmata kostja 03.05.2014.a esitatud menetlusdokumendis sisalduvad väited, sest menetlusdokument ei ole esitatud õigeaegselt. Kohus lõpetas menetluse osaliselt hagist loobumise tõttu. Hagist loobumise põhjus ei ole nõude rahuldamine hageja poolt. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus lähtus hagi rahuldamise ulatuse kindlaksmääramisel kohtule 17.04.2012.a esitatud hagiavalduses märgitud nõude suurusest 4130,40 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 970 eurot. Seega rahuldas kohus hagi kostja vastu 23,48% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus menetluskulud 23,48% ulatuses kostja kanda ja 76,52% ulatuses hageja kanda.

Kostja apellatsioonkaebus

8(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-1316 motiveerimata, tõendeid ei ole hinnatud kogumis õigesti ning otsus on kirjeldavas osas vastuoluline. Kohus on otsuses leidnud, et usaldusväärselt on tõendatud hageja ja kostja vaheline suhtlemine seoses sellega, et traktoriga juhtus midagi ajal, millal see oli kostja käes; kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel puudus suhtlus traktori tagastamisele eelneval ajal. Kohus tuvastas eeltoodu põhjal, et kostja helistas hagejale ja teatas, mis on juhtunud. Kostjale jääb arusaamatuks, milliste tõendite alusel kohus antud seisukohale jõudis. Kohus viitab, et on hageja juhatuse liikme ja tunnistaja ütlustele tuginedes jõudnud arusaamisele, et kostja helistas hageja töötajale ja hageja seaduslikule esindajale ajal, mil traktor oli kostja valduses. Kostja nimetatud järeldustega ei nõustu leides, et kohus on tõendeid vääralt hinnanud ja jätnud hindamata hageja esitatud ja kohtu poolt avaldatud tõendi toimiku lk-l 83, milles hageja esitas kostjaga suhtlemise tõendamiseks kõnede eristuse. Nimetatud eristuselt nähtub, et 13.04.2011.a helistati numbrilt 56560560 (hageja nr) kahel korral numbrile 53499156 (kostja nr) ja 09.05.2011.a helistati numbrilt 56231177 (hageja seadusliku esindaja nr) numbrile 53499156 ühel korral. Arvestades, et kostja oli tagastanud hagejale traktori 11.04.2011.a, siis on väärad kohtu järeldused, et helistajaks oleks olnud kostja ja et kõned on tehtud ajal, millal traktor oli kostja valduses. Samuti on vastuolulised kohtu järeldused kohtuotsuse p 8.2. 10. ja 11. lõigus ja üllatuslik kohtu järeldus lõigus 10. Kohus on tuvastanud hageja juhatuse liikme, kostja ja tunnistajate avaldatu põhjal kogumis, et traktor sõitis selle tagastamise ajal auto pealt maha, kasutades kütusekanistrit; samuti, et hageja ei vaadanud traktorit selle tagastamisel üle ega näidanud kostjale traktori kahjustusi. Kui käsitleda lõigu 11 kohtu põhjendusi, siis on antud järeldused õiged, sest tõepoolest esinesid nii hageja kui hageja tunnistaja ütlustes olulised vastuolud ning ka kostja ütlused kinnitasid nende vastuolude olemasolu. Samas ei põhjenda kohus piisava põhjalikkusega, kuidas jõuab järeldusele, et on tõendatud traktoril väidetava lisa kütusekanistri paigaldamine. Kohus on üksnes viidanud, et kostja ja kostja tunnistajad ei ole kanistri kasutamise osas kohtule midagi avaldanud, seetõttu ei ole poolte ütlustes vastuolu kanistri olemasolu osas. Kostja ei nõustu nimetatud seisukohaga, sest hageja juhatuse liige on vande all avaldanud (t II kd lk 3) järgmist: „Bobcati mootor paikneb risti masinasõidu suunal. Masina tagaosas. Kui seal avada nö. kapott, on näha mootor ja kütusepump, mille külge need kummivoolikud lähevad.“ Seega ei saanud hageja tunnistaja ilma masinat üle vaatamata tuvastada, kas masinale oli paigaldatud lisa kütusekanister või mitte. Samuti ei ole kohus tuvastanud, kes nimetatud lisakanistri sinna paigaldas ja millal seda tehti, sest hageja tunnistaja ütlustest nähtub:„ Ise ilma abita ei saanud masin alla sõita, kuna küttesüsteem oli katki. Tuli kasutada kanistrit ja lisavoolikut. [---] Mäletan, et Bobcat oli koos kanistriga. [---] Lisapaak ühendati sinna kuhu asub käsipump, enne käsipumpa.“ Viidatud ütlustest saab järeldada, et väidetavalt toodi tagasi liikumisvõimetu masin, millel tuli kasutada kanistrit ja lisavoolikut ja lisapaak ühendati enne käsipumpa. Seega ei ole hageja tunnistaja ütlused usaldusväärsed, sest kohus tuvastas, et hageja tunnistaja ei vaadanud traktorit üle selle tagastamise hetkel, mistõttu on kohus tunnistaja ütlusi hinnanud ebaõigelt. Samuti on kohtu seisukoht kostjale üllatuslik, sest kostja ja tema tunnistaja ei saanudki oma seisukohta lisa kütusekanistri osas avaldada, sest seda ei olnud kostja poolt paigaldatud ja lisaks andsid nad ütlusi asjaolude kohta 06.03.2014.a, st hetkel kui hageja ei olnud nimetatud lisakanistri asjaolu menetluses veel avaldanud (hageja ja tema tunnistaja avaldasid esmakordselt lisa kütusekanistri väite alles 11.04.2014.a istungil, millisel kostja ja tema tunnistaja ei viibinud). Kohus on jätnud hindamata ka kostja kütuse lisamise väite ja ei ole hinnanud kostja tunnistaja ütlust, et traktori autolt maha sõitmisel ei jäänud ühtegi kütuselekke jälge. Lisaks vastas kostja tunnistaja kohtuistungil, et: „Kostja istus traktorisse, käivitas traktori ja sõitis maha.“ – st kostja tunnistaja ei kirjelda enda ütlustes hageja tunnistaja tegevust traktori autolt maha sõitmisel.

9(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-1316

Kohus on jätnud põhjendamatult lahendamata kostja vastuväite, et viimane ei ole tõendanud remondi teostamist hageja kasutuses olnud traktorile. Kostja on menetluses sellele asjaolule põhjalikult vastu vaielnud ja osundanud, et hageja ei ole tõendanud, et väidetav kütusepaagi vahetus ja remonttööd toimusid kostja kasutuses olnud traktoril. 24.09.2013.a vastuses ja ka kohtuistungil märkis kostja, et hageja ei ole tõendanud, et tõendina lisatud fotod pärinevad kostja kasutuses olnud traktori ülespildistamiselt, samuti ei kanna hageja esitatud arved ja ka remontööde akt mingit viidet ei traktori seerianumbrile ega ka mudelile. Hageja dokumentides osundatakse eelnimetatud tõenditel üksnes traktori nimele Bobcat, kuigi lepingul on märgitud Bobcat 175. Seega on kohus jätnud sellekohase kostja vastuväite hindamata ning ei ole ka põhjendanud, miks leidis, et hagi tuli osaliselt rahuldada. Vastustaja seisukoht

Tsiviilasi nr: 2-12-1316 remontida (kütusepaak vahetada). Kahju puudumisel oleks traktori saanud tõenäoliselt üürile anda ning hageja oleks saanud sellelt vastavalt tulu teenida. Kahju täieliku hüvitamise põhimõtte kohaselt tuleks hageja saamata jäänud tulu nõue rahuldada. Kuna hagi tuleks rahuldada täiendavalt 1397,60 euro võrra, tuleb mõista kostjalt hagejale välja ka viivis märgitud põhinõude ulatuses kuni hagi esitamiseni so summas 1397,60 eurot, ja tulevikus sissenõutav viivis 0,5% põhisummalt päevas kuni kohase täitmiseni. Hageja selgitab, et seoses maakohtus nõude vähendamisega tekkis arvestuses viga. Kohus jättis hagi rahuldamata summas 1397,60 eurot, tegelikkuses on rahuldamata osa 1401,60 eurot (kütus 108 + saamata jäänud tulu 1293,60 eurot). Sooviga vältida segadust jääb hageja selle juurde, et nõuab sarnaselt maakohtu otsusele põhinõude 1397,60 euro ja viivisenõude 1397,60 euro tasumist. Vastustaja seisukoht

11(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-1316 suuliselt kokku, et traktor tuleb sellel põhjusel tagastada täis paagiga. Kostja väitis, et paak ei olnud traktori saamisel kütust täis, vaid see oli täidetud ca pooles ulatuses. Kui palju täpselt paagis traktori saamisel kütust oli, ei olnud kostja tehinguline esindaja valmis kohtule 16.01.2015.a istungil avaldama. Selles osas, kui palju traktori üleandmisel kütust oli, hageja ja kostja kirjalikku dokumenti ei koostanud. Ainuke tõend, mis viitab sellele, et kütusepaak oli traktori üleandmisel täis, on hageja poolt vande all antud ütlus. Muud asjaolud hageja väidet ei kinnita. Ringkonnakohus leiab, et selle nõude lahendamisel ei saa lähtuda väitest, et üldteadaolev on see, et tavaliselt antakse renditehnika üle täis paagiga. Hageja esindaja kinnitas ka käesoleva menetluse raames, et ka hageja ise muutis oma praktikat ning hakkas mingist hetkest alates traktoreid üürima tühja paagiga, sest varasemalt oli kütusega palju probleeme. Nõustuda ei saa hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et juhul, kui kostjale oleks see küsimus, et kas traktor tuleb tagastada täis kütusepaagiga või mitte, oluline olnud, oleks kostjal tulnud vastav küsimus traktori saamisel kirjalikult fikseerida. Vastupidi, juhul, kui üürileandjale (hagejale) on oluline, et üürilepingu ese tagastatakse mingis kindlas seisundis, tuleb seisund, sh kütuse hulk, asja üleandmisel fikseerida. Kui üürileandja üürilepingu eseme üleandmisel asja seisundit, sh kütuse hulka ei fikseeri, tuleb üürileandjal, juhul, kui ta soovib tankimata jätmisest tulenevat nõuet esitada, vastavat asjaolu tõendada ning selle asjaolu, et paak oli asja üleandmisel täis, tõendamise riski kannab hageja. Hageja oleks pidanud kütuse koguse kirjalikult fikseerima seda enam, et hageja puhul on tegemist isikuga, kes üürib väiketraktoreid oma majandustegevuse raames. Kuna vastavat asjaolu kirjalikult ei fikseeritud ja kuna hageja seaduslik esindaja ei ole usutavaks muutnud, et ta paljude traktori üürilepingute sõlmimisel suudab meenutada, et just sellel korral veenduti, et traktori paak oli täis, ning et hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlusi ükski muu tõend ei toeta, leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole vastava nõude aluseks olevaid asjaolusid piisavalt tõendanud. Kuna kostja avaldust selle kohta, et kui palju kütust paagis oli, ei saa käsitleda konkreetse omaksvõtuna, sest kostja ei avaldanud piisavalt täpselt paagis olnud kütuse kogust, ei saa nõuet ka osaliselt rahuldada. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebusega seonduvat.

12(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-1316 minevasse kütusevoolikusse. Kostja poolt viidatud väidetavad vastuolud tunnistajate ütlustes, ei ole tegelikult sisulised vastuolud, mille alusel saaks järeldada asjaolude tuvastamise aluseks olnud ütluste vastuolulisust või ebaõigsust.

13(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-1316 neid hiljem esitada ei saa või selliselt, et kulude väljamõistmise taotluse saab kõikide menetluskulude osas esitada peale asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

14(14)