XXXOÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus XXX vastu 4130,4 EUR nõudes / XXXOÜ hagi XXX vastu 4130,4 EUR nõudes
Tsiviilasja hind
2065,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
XXXOÜ (registrikood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni (elektronpost [email protected])
Kostja
XXX(isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Tarvo Ilves [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
(elektronpost
Kohtuistung 11.04.2014
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus XXXOÜ (registrikood XXX) hagis XXX(XXX, isikukood XXX) vastu põhinõude 182,60 eurot ja viivisenõude 182,60 eurot tasumise nõuetes.
2.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
3.Välja mõista XXX(XXX, isikukood XXX) XXXOÜ (registrikood XXX) kasuks 970 (üheksasada seitsekümmend) eurot.
Välja mõista XXX(XXX, isikukood XXX) XXXOÜ (registrikood XXX) kasuks viivis 0,5% (null koma viis protsenti) päevas põhinõude 485 (nelisada kaheksakümmend viis) eurot tasumata osalt alates 17.04.2012.a (seitsmeteistkümnendast aprillist kahe tuhande kaheteistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.
5.Jätta XXXOÜ (registrikood XXX) hagi XXX(XXX, isikukood XXX) vastu põhinõude 1397,60 eurot ja viivise 1397,60 eurot tasumise nõuetes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetluskuludest XXXOÜ (registrikood XXX) kanda 76,52% (seitsekümmend kuus koma viiskümmend kaks protsenti) ja XXX(XXX, isikukood XXX) kanda 23,48% (kakskümmend kolm koma nelikümmend kaheksa protsenti).
Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXXOÜ (hageja) esitas 10.01.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse XXX(kostja) vastu (I kd, tl-d 2-4). Pärnu Maakohus lõpetas 22.03.2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (I kd, tl 12). Kohus kohustas 26.03.2012 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (I kd, tl 13). Hageja esitas kohtule 17.04.2012 hagiavalduse (I kd, tl-d 18-29). Kohus võttis hagi 24.04.2012 määrusega menetlusse. Kohus andis kostjale hagile vastamiseks tähtaja 14 päeva alates määruse ja hagiavalduse koos lisadega kättesaamisest (I kd, tl 35). Kostja sai hagi menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse koos lisadega kätte 30.04.2012 isiklikult allkirja vastu (I kd, tl 38). Kostja vastas hagile 11.05.2012 (I kd, tl-d 39-49). Hageja esitas 24.05.2012 kostja vastuse kohta arvamuse (I kd, tl-d 52-61). Korraldav kohtuistung toimus 15.11.2012 (I kd, tl-d 67-69). Kostja esitas 07.12.2012 täiendava vastuväite hagile ja taotluse tunnistaja ja kostja vande all ülekuulamiseks (I kd, tl-d 72-75). Hageja esitas 07.12.2012 avalduse nõude vähendamiseks, tõendite vastuvõtmiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks (I kd, tl-d 75-83). Kostja esitas 25.09.2013 kohtule arvamuse hageja taotluste nõude vähendamise osas (I kd, tl-d 106108). Kohus lahendas poolte taotlused tõendite vastuvõtmiseks ja isikute ülekuulamiseks 04.11.2013 kohtumäärusega (I kd, tl-d 110-113). 06.03.2014 toimus kohtuistung, millel kuulati üle kostja ja tunnistaja XXX(I kd, tl-d 169-175). 11.04.2014 toimus kohtuistung, mille kuulati üle hageja juhatuse liige XXXja tunnistaja XXX(II kd, tl-d 1-8). Hegaje esitas 02.05.2014 kokkuvõtliku arvamuse (II kd, tl-d 14-18). Kostja esitas 03.05.2014 kostja seisukohad (II kd, tl-d 19-23). Hageja esitas 09.05.2014 repliigi (II kd, tl 26).
2.Hageja on hagis, kohtule esitatud muudes menetlusdokumentides ja kohtuistungil välja toonud kokkuvõtvalt järgmised hagi aluseks olevad asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 31.03.2011 üürilepingu. Hageja andis lepingu alusel kostjale kasutamiseks väiketraktori Bobcat. Poolte vahel oli suuline kokkulepe selle kohta, et traktor tuleb tagastada täis paagiga. Kostja teavitas 11.04.2011 hagejat, et traktor sai kahjustada ja tagastas traktori hagejale. Kahjustada sai traktori kütusepaak. Kostja tagastas traktori tühja kütusepaagiga. Kostja sõitis traktori kütusepaagi katki. Hageja remontis traktori. Hageja nõuab kostjalt traktori remondikulude hüvitamist, tasu remondiperioodi eest ja tankimisteenuse eest. 2 (9)
3.Kostja on hagi vastuses, kohtule esitatud muudes menetlusdokumentides ja kohtuistungil välja toonud järgmised vastuväited ja nende aluseks olevad asjaolud. Kostja ei ole üürilepingu pooleks. Üürnikuks on kolmas isik XXXOÜ. Poolte vahel ei ole suulist kokkulepet selle kohta, et traktor tuleb tagastada täis paagiga. Hageja ei ole tõendanud, et üüriese oleks olnud tagastamisel puudusega. Viivisenõue on ebaselge. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Hageja esitas kohtule hagiavalduse põhinõude 2065,20 eurot ja viivise 2065,20 eurot tasumise nõuetes. Menetluse käigus on hageja vähendanud põhinõuet 182,60 euro võrra 1882,60 euroni ja viivisenõuet 182,60 euro võrra 1882,60 euroni (I kd, tl 77). Hageja vähendas nõuet põhjusel, et esitas nõude remonttööde eeldatavast maksumusest lähtudes. Tegelikkuses oli remonttööde maksumus 182,60 euro võrra väiksem hageja eeldatud maksumusest (I kd, tl 77). Hageja ei ole kohtule selgesõnaliselt avaldanud, et ta loobub osaliselt põhinõudest ja viivisenõudest. Samas on hageja selline tahe kohtule üheselt arusaadav. Kohus peab võtma seisukoha kõigi hageja esitatud nõuete osas. Kohus võtab vastu hageja loobumise põhinõudest 182,60 euro ulatuses ja viivisenõudest 182,60 euro ulatuses. Kohus lõpetab nimetatud nõuete osas menetluse.
5.Hageja väidab, et pooled sõlmisid 31.03.2011 üürilepingu, mille alusel andis hageja kostjale kasutamiseks väiketraktori Bobcat (I kd, tld 19). Hageja on esitanud kohtule lepingu ärakirja, millest nähtuvalt on lepingus üürnikuks märgitud XXX ja üürileandjaks XXXOÜ. Leping on allkirjastatud XXX ja XXX poolt (I kd, tl-d 25-26). Hageja väitel on ta kolmandale isikule XXXOÜ-le väljastanud arved kostja soovil (I kd, tl 54). Hageja juhatuse liige avaldas 11.04.2014 kohtuistungil, et leping on sõlmitud kostja, mitte XXX. Kostja juhatuse liige avaldas, et sellel ajal oli väga levinud teenuste kasutamine ettevõtete poolt ja nende likvideerimine ilma teenuste eest tasumiseta. See oli põhjus, miks sõlmiti leping eraisikuga (II kd, tl 2). Kostja on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt on hagi esitatud ebaõige kostja vastu. Leping on sõlmitud hageja ja XXXOÜ vahel ning lepingusse on kantud andmed üksnes ettevõtte seadusliku esindaja andmetena (I kd, tl 41). Kostja hinnangul kinnitavad asjaolu hageja poolt XXXOÜ-le esitatud kolm arvet (I kd, tl-d 44-46). Kostja avaldas 06.03.2014 kohtuistungil vande all, et ta ei rentinud traktorit füüsilise isikuna, vaid XXXOÜ-na (I kd, tl 172). 31.03.2011 üürileping on allkirjastatud. Seetõttu loeb kohus üürilepingu vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg-le sõlmituks. Kohtu hinnangul nähtub hageja ja kostja allkirjastatud üürilepingust üheselt, et see on sõlmitud hageja ja kostja, mitte hageja ja XXXOÜ vahel. Lepingus ei ole viidatud XXXOÜ-le. Asjaolu, et kostja oli samaaegselt XXXOÜ esindajaks, ei muuda see XXXOÜ-d lepingupooleks. Lepingust ei nähtu poolte tahe, mille kohaselt saaks lugeda XXXOÜ üürnikuks. Hageja seadusliku esindaja XXX seletusest nähtub, et hageja väljastas arved kolmandale isikule kostja soovil. Kohtu hinnangul ei muuda lepingust tulenevate raha tasumise nõuete täitmiseks kolmandale isikule arvete väljastamine lepingut kehtetuks ega muuda lepingu pooleks isikut, kellele arved on väljastatud. Lepingust tulenevate raha tasumise kohustuste täitmine kolmanda isiku poolt on seadusega lubatud. Seetõttu ei tulene arvete XXXOÜ-le väljastamisest XXXOÜ muutumist lepingu pooleks. Eeltoodule tuginedes tuvastab kohus, et 31.03.2011 sõlmitud üürilepingu poolteks on üürileandjana hageja ja üürnikuna kostja.
6.Kohus tuvastas eelnevalt, et poolte vahel on sõlmitud üürileping. Eeltoodust tulenevalt peab kohus pooltevahelistele võlasuhetele kohaldama üürilepingust tulenevat regulatsiooni. Seadust saab
kohus pooltevahelistele võlasuhetele kohaldada osas, milles leping võlasuhteid ei reguleeri või on tühine. Hageja nõuab kostjalt üürieseme kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus peab eeltoodust tulenevalt kontrollima, kas pooltevaheline leping sätestab regulatsiooni olukorras, kus üürilepingu ese on saanud kahjustada. 31.03.2011 üürilepingu punkt 8 sätestab: „Juhul, kui Üüriese jääb Töö või tööaja lõppemisest tulenevalt Üürniku objektile ööseks või muuks ajaks, kohustub Üürnik tagama Üürieseme turvavalve. Üürieseme juhusliku hävimise riisiko läheb Üürileandjalt üle Üürnikule Üürieseme üleandmisel. Üürnik kohustub hüvitama Üürileandjale kõik Üürieseme hävimisest või kahjustamisest tulenevad kahjud 7 kalendripäeva jooksul alates vastavasisulise arve väljastamisest“ (I kd, tl 26, p 8). Lepingu punkt 9 sätestab: „Juhul kui Üürieset ei ole võimalik mistahes põhjusel tagastada (hävinud, kadunud) või tagastatakse kasutuskõlbmatu või oluliselt kahjustatud (so enam kui Üürieseme heaperemeheliku kasutamise tulemusena tekkiv kulum) Üüriese, on Üürileandjal õigus omal valikul keelduda Üürieseme vastuvõtmisest ning nõuda Üürnikult hüvitist summas, mis vastab analoogse uue Üürieseme jaemüügihinnale või võtta Üüriese vastu ning nõuda Üürnikult Üürieseme paranduse ja remondiga kaasnevate kulude hüvitamist. Samuti on Üürileandjal õigus nõuda Üürieseme puhtuskulude hüvitamist“ (I kd, tl 26, p 9). Lepingu punkt 11 sätestab: „Üürnik kohustub Lepingu alusel esitatud arve tasuma 7 kalendripäeva jooksul alates arve väljastamisest. P 8 ja p 11 Märgitud kohustuste mittetäitmisel kohustub Üürnik tasuma viivist 0,5% arve summast iga viivitatud päeva eest kuni arve täieliku tasumiseni“ (I kd, tl 26, p 11). Eeltoodust nähtuvalt on pooled leppinud kokku regulatsiooni olukorraks, kus üüriese on saanud kahjustada.
6.1.Hageja nõuab kostjalt traktori remondiga kaasnevate kulude hüvitamist. Lepingust nähtuvalt on hageja üürieseme paranduse ja remondiga kaasnevate kulude hüvitamise nõude aluseks järgmised asjaolud: - Üürieseme kahjustatus (lepingu p 9); - Kahjustuse tekkimine ajal, millal üürieseme juhusliku hävimise riisiko oli hagejalt kostjale üle läinud (lepingu p 8); - Paranduse ja remondiga kaasnevate kulude olemasolu (lepingu p 9).
6.2.Hageja nõuab kostjalt perioodi eest, millal traktorit remonditi, hüvitist 1078 eurot. Lepingust nähtuvalt on hageja üürieseme paranduse ja remondiga kaasnevate kulude hüvitamise nõude aluseks järgmised asjaolud: - Üürieseme kahjustatus (lepingu p 9); - Kahjustuse tekkimine ajal, millal üürieseme juhusliku hävimise riisiko oli hagejalt kostjale üle läinud (lepingu p 8); - Saamata jäänud tulu (lepingu p 8), hageja kavatsus ja võimalus saada tulu (VÕS § 128 lg 4).
7.Hageja nõuab kostjalt kütuse koguses 90 liitrit hüvitamist summas 90 eurot. Lepingust ei nähtu kokkuleppeid selle kohta, millises koguses peab sisaldama tagastatav üüriese kütust. Hageja väidab, et poolte vahel on suuline kokkulepe selle kohta, et traktor tagastatakse täis paagiga (I kd, tl 67). Kostja on sellele väitele vastu vaielnud (I kd, tl 72). Eeltoodust tulenevalt on hageja tõenduskoormiseks suulise kokkuleppe olemasolu tõendamine. Hageja ei ole suulise kokkuleppe olemasolu kohta tõendeid esitanud. Hageja juhatuse liige XXX avaldas vande all: „Kõik masinad väljastame täis paagiga, ka see masin. Nüüd väljastame ainult tühja paagiga, kuna täis paagiga 4 (9)
kaasnesid alati probleemid“ (II kd, tl 3). Kohtu hinnangul ei nähtu hageja juhatuse liikme avaldatust see, kas pooled sõlmisid suulise lepingu või mitte. Lepingu sõlmimise asjaolude kohta juhatuse liikme vande all antud seletustes info puudub. Kostja on suulise lepingu sõlmimise väitele vastu vaielnud ning vande all avaldanud: „Meil ei olnud hagejaga suulist lepingut kütuse tankimise kohta“ (I kd, tl 172). Kohus leiab eeltoodu põhjal, et hageja ei ole tõendanud hagi aluseks oleva asjaoluna pooltevahelist kokkulepet, mille sisuks on traktori tagastamine täis paagiga. Poolte vahel puudub leping selle osas, et traktor tuli tagastada täis paagiga. Seetõttu ei kujuta traktori tagastamine väiksema kütusekogusega endast pooltevahelise lepingu rikkumist. Kuivõrd kostja ei ole selles osas lepingut rikkunud, jätab kohus rahuldamata hageja nõuda hüvitada 90 liitri kütuse maksumuse 90 eurot, millele lisandub käibemaks.
8.Eeltoodust nähtuvalt on nii traktori remontimise kulude kui ka saamatajäänud tulu hüvitamise nõuete aluseks üürieseme kahjustatus ja kahjustuse tekkimine ajal, millal üürieseme juhusliku hävimise riisiko oli hagejalt kostjale üle läinud.
8.1.Hageja kirjelduse kohaselt seisneb üürieseme kahjustatus selles, et kütusepaagilt on kaitse küljest ära sõidetud ning auk kütusepaagis (I kd, tl 19). Kostja on vastu vaielnud sellele, et traktori üürileandjale tagastamise hetkel olid traktoril vigastused. Hageja on kohtule esitanud kaks fotot (I kd, tl-d 59, 60). Esimene foto (I kd, tl 59) on hageja sõnul tehtud traktori alt ajal, millal paak asus väiketraktori küljes. Fotost nähtub, et kütusepaaki kaitsev metallplaat on puudu. Teine foto (I kd, tl 60) on tehtud pärast paagi traktorilt mahavõtmist. Fotol on näha kütusepaagi auk (hageja selgitus, I kd, tl 55). Tunnistaja XXX avaldas kohtuistungil: „Samal päeval tegime pilti. On näha, et ei ole kaitseluuki ja kütusepaagil on all auk sees“ (II kd, tl 4). Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistaja ütlused, et tõenditena esitatud fotod on tehtud üüriesemeks olevast traktorist. Fotod koosmõjus tunnistaja ütlustega kinnitavad, et traktor on kahjustatud hageja kirjeldatud viisil. Kohus tuvastab, et üüriesemeks oleval traktoril esinesid kahjustused. Fotodega ei ole tõendatud see, millal on üüriese kahjustunud. Kohus peab eraldi tuvastama selle, kas üüriese on kahjustunud sellel ajal, millal juhusliku hävimise riisiko on üle läinud kostjale.
8.2.Hageja väidab, et kostja tagastas kahjustunud asja. Hageja väidab, et kostja teavitas ise hagejat sellest, et traktor sai kahjustada (I kd, tl-d 19, 54). Samuti väidab hageja, et kütusepaagi purunemise tõttu oli kogu kütus sellest välja voolanud, kostja ei saanud seda kasutada ning kostja autojuht transportis traktori hageja õuele ja lahkus. Hageja ei teadnud sel hetkel, millises ulatuses on traktorile kahju tekitatud, sest selle tuvastamiseks tuli traktor lahti võtta (I kd, tl 54). Kahju ei olnud üleandmisel fikseerida põhjusel, et kostja üleandmisel ei osalenud ning kostja autojuht lahkus kohe pärast traktori transportimist (I kd, tl 55). Kostja on vastuväited kütusepaagi ja traktori osade kahjustamise osas. Hageja ei ole tõendanud, et traktori tagastamise hetkel olid sellel vigastused. Kahjustatud detailide näol ei saanud olla tegemist varjatud puudustega (I kd, tl 41). Kostja toimetas traktori tagasi koos veokijuhiga (I kd, tl 72). Pooled on oma väidete tõendamiseks taotlenud endi vande all ülekuulamist ja tunnistajate ülekuulamist. Kohus hindab poolte väidete põhjendatuse kontrollimiseks poolte vande all antud seletusi ja tunnistajate ütlusi. Hageja väidab, et kostja helistas hagejale ja teatas, mis on juhtunud (I kd, tl-d 19, 54). Hageja juhatuse liige on vande all avaldanud: „[---] Helistas, ütles, mis juhtunud on. Selgitasime, mida ta tegema peab, samuti kuidas edasi käituda, et masin meile tagastada, sest masin ei käivitunud. Telefoni teel andsime juhised ja nii ta tegi. XXX helistas esmalt meie töötajale XXX. Sama isik väljastas talle ka masina ja kellega ta lepingu koostas. [---] Kostja ise teavitas meid kahjustustest. Kui oli juhtunud, ta ise helistas meile. Et kütus on välja jooksnud ja masin ei käivita. Selle peale pakkusimegi kahte võimalust, et kaitse on ära lõhutud ja auk paagis ja teine variant, et kaitse on
ära lõhutud ja paagi tühjenduskork on lahti tulnud. [---] Esimesed vestlused toimusid läbi XXXja kostja vahel, kuna viibisin ise Ukrainas. [---] Paagi lõhkumise ajal palus XXX, et kostja suhtleks otse minuga, kuna Saul puudus kompetents sellele alal. [---] Ütlesin kostjale, et tuleb paigaldada lisapaak või kasutada kanistrit, kasutada lisavoolikut, et masin saaks kütust. Nii nad ka tegid, et masin uuesti käima saada ja meile tagasi tuua (II kd, tl-d 2-3). Tunnistaja XXX andis järgmised ütlused: „Ma ei mäleta, kas mulle helistas XXX või mina talle. Rääkisime sellest, et täpselt ei tea, mis masinal katki. 99% tõenäosust, et paak oli katki. Pärast toodi masin tagasi“ (II kd, tl 4). Kohtu hinnangul kinnitavad hageja juhatuse liikme vande all antud seletused, et ta suhtles kostjaga sellel teemal, kuidas paigaldada lisapaak või kasutada kanistrit, et masin saaks kütust. Seega on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendatud hageja ja kostja vaheline suhtlemine seoses sellega, et traktoriga juhtus midagi ajal, millal see oli kostja käes. Asjaolu, et kostja suhtles hageja töötaja XXX , kinnitavad nii juhatuse liikme seletused ja tunnistaja ütlused, millest nähtub XXX tegelemine asjaga. Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et hageja ja kostja vahel puudus suhtlus traktori tagastamisele eelneval ajal. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et kostja helistas hagejale ja teatas, mis on juhtunud. Tunnistaja XXX avaldas kohtule, et traktori tagastamisel sõitis kostja objektil traktoriga auto peale ja hageja juures auto pealt maha (I kd, tl 170). Kostja avaldas kohtule vande alla, et kui töö oli tehtud, tõi ta traktori tagasi. Kostja sõitis traktoriga auto peale ja traktoriga auto pealt maha (I kd, tl 172). Tunnistaja XXX avaldas kohtule: „Ise ilma abita ei saanud masin alla sõita, kuna küttesüsteem oli katki. Tuli kasutada kanistrit ja lisavoolikut. Bobcati kõrval kõndis inimene, kes hoidis kanistrit käes, nii oli võimalik traktori käivitada ja treilerilt alla sõita. [---]. Ma ei mäleta, kes sõitis treilerilt maha. Võib-olla kostja ise, ei mäleta. Kuidas mahasõit toimus, ei mäleta täpselt. Võib-olla ma ise hoidsin kanistrit, et oleks võimalik maha sõita. Juhul, kui ma hoidsin kanistrit võisin seista masina küljel. Kanister võis olla kuhugi seotud, ma ei mäleta täpselt. Mäletan, et Bobcat oli koos kanistriga“ (II kd, tl 4). Kohtu hinnangul nähtub tunnistajate ütlustest ja kostja vande all antud seletusest, et traktori tagastamisel hagejale sõitis traktor auto pealt maha. See tähendab, et traktor käivitati ja see sõitis omal jõul auto pealt maha. Kohus loeb kõnealuse asjaolu tuvastatuks. Tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt kasutati traktori auto pealt mahasõitmisel kanistrit ja lisavoolikut. Kostja ei ole vande all ja tunnistaja XXX oma ütlustes nimetatud asjaolu kohta midagi avaldanud. Hageja juhatuse liige XXX avaldas vande all: „Ütlesin kostjale, et tuleb paigaldada lisapaak või kasutada kanistrit, et masin saaks kütust. [---] Kütuse võtmiseks kasutatakse kummitorusid. Seal on lihtsasti sõrmega avatavad kinnitused, kui voolikud lisada. Originaalvoolik lahti võtta, torgata anumasse, kus on kütus ja masin hakkab tööle“ (II kd, tl 3). Hageja juhatuse liikme vande all antud seletus kinnitab tunnistaja XXX ütluste õigsust osas, mis puudutab kanistri kasutamist traktori auto pealt mahasõidul selle tagastamise ajal. Kostja ja tunnistaja XXX avaldatu ei ole hageja juhatuse liikme ja tunnistaja XXX ütlustega kõnealuses osas vastuolu, sest kostja ja tunnistaja XXX ei ole kanistri kasutamise osas kohtule midagi avaldanud. Tunnistaja XXX ütluste usaldusväärsust ei vähenda asjaolu, et tunnistaja ei mäleta, kas traktoriga mahasõitmisel hoidis kanistrit käes traktori kõrval kõndiv inimene või oli kanister kinnitatud traktori külge. Arvesse võttes traktori tagastamise aega ja tunnistaja ülekuulamise aega peab kohus loomulikuks, et tunnistaja ei mäleta täpset olukorda sündmuse toimumise ajal. Kohus tuvastab hageja juhatuse liikme, kostja ja tunnistajate avaldatu põhjal kogumis, et traktor sõitis selle tagastamise ajal auto pealt maha, kasutades kütusekanistrit.
6 (9)
Kostja avaldas vande all kohtule, et töötaja võttis traktori vastu ja seda üle ei vaadanud (I kd, tl 172). Tunnistaja XXX avaldas, et tema võttis masina vastu ja näitas kliendile, et kaitseluuki ei ole ja kütusepaagil on auk sees (I kd, tl 4). Hageja on ise kohtule asjaoludena välja toonud, et hageja ei teadnud sel hetkel, millises ulatuses on traktorile kahju tekitatud, sest selle tuvastamiseks tuli traktor lahti võtta (I kd, tl 54). Samuti on hageja väitnud, et kostja traktori üleandmisel ei osalenud ning kostja autojuht lahkus kohe pärast traktori transportimist (I kd, tl 55). Kohus loeb usaldusväärseks kostja vande all antud seletuse selle kohta, et hageja töötaja võttis traktori vastu ja ei vaadanud seda üle. Tunnistaja XXX ütlused kõnealuses osas on vastuolus hageja enda väljatoodud asjaoludega. Seetõttu loeb kohus usaldusväärseks kostja avaldatu osas, mis puudutab traktori ülevaatamist selle tagastamisel. Kohus tuvastab, et hageja ei vaadanud traktorit selle tagastamisel üle ega näidanud kostjale traktori kahjustusi. Kostja ei ole menetluses esitanud vastuväidet, et traktori kahjustused esinesid juba sellel ajal, millal traktor kostja valdusse anti. Seetõttu peab kohus eeldama, et traktori kahjustusi ei esinenud ajal, millal kostja sai traktori valduse. Kohus on tuvastanud, et traktoril esinesid kahjustused. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja suhtlesid telefoni teel seoses sellega, et traktor sai kostja käes olles kahjustada; kohus tuvastas, et traktori auto pealt mahasõitmiseks oli tarvis abivahendit kütusekanistri näol. Kohus leiab, et tõendite alusel tuvastatud asjaoludest kogumis nähtub, et kostja tagastas hagejale kahjustunud traktori. Seda kinnitavad kohtu hinnangul traktori kahjustuste esinemine, hageja ja kostja suhtlemine telefoni teel pärast traktori väidetavat kahjustumist, millal traktor oli veel kostja valduses, traktori tagastamise asjaolud. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et traktori kahjustused tekkisid ajal, millal traktori juhusliku hävimise riisiko oli läinud üle kostjale.
9.Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja tagastas hagejale kahjustatud traktori ning kahjustused pidid olema tekkinud ajal, millal asja juhusliku hävimise riisiko oli üle läinud kostjale. Eeltoodust tulenevalt on täidetud üürilepingu punktis 9 sätestatud hageja nõude alus (üürieseme kahjustatus) ja üürilepingu punktis 8 sätestatud hageja nõude alus (juhusliku hävimise riisiko on läinud kostjale üle ja kahjustus on tekkinud sellel ajal). Kohus kontrollib alljärgnevalt hageja kulude hüvitamise nõude põhjendatust ja saamata jäänud tulu hüvitamise nõude põhjendatust.
9.1.Kulutuste hüvitamise nõude aluseks olevaks asjaoluks on traktori paranduse ja remondiga kaasnevate kulude olemasolu. Hageja on välja toonud kulude suuruseks kütusepaagi maksumuse 201 eurot, kütusepaagi vahetuse 352 eurot ja kuludele lisanduva käibemaksu (I kd, tl 76). Tööde tegemist tõendab hageja remondi aktiga (I kd, tl 61). Kulusid tõendab hageja XXX OÜ 03.06.2011 arvega nr 48 (I kd, tl 80) ja 19.09.2011 arvega nr 96 (I kd, tl 81). Hageja tõendab arvete tasumist pangakonto väljavõttega (I kd, tl 82). Kohtu hinnangul nähtub remondi aktist ja arvetest, et arved on väljastatud remondiaktis märgitud tööde eest. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja tasunud temale väljastatud arved nr 48 ja 96. Seega on hageja tõendanud, et tal tekkis reaalselt kulu 485 eurot. See nähtub hagejale esitatud arvete tasumist tõendavast pangakonto väljavõttest (I kd, tl 82). Üürilepingu punkti 9 alusel tuleb remondiga kaasnevad kulud hüvitada. Hageja on väljastanud kostjale arve nr 65, mis sisaldab ka hageja kulude hüvitamise nõuet. Kohus rahuldab hagiavalduse remondikulude 485 eurot tasumise nõudes. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole tõendatud, et remonttööd on tehtud üüriesemeks olnud traktorile. Kohtu hinnangul nähtub tõenditest ja kohtu tuvastatud asjaoludest kogumis, et hageja tegi kulutusi just üüriesemeks olnud traktoriga seoses. Traktori remont hõlmab kahjustusi, mille esinemise on hageja välja toonud üürieseme puhul ja mille olemasolu kohus eelnevalt tuvastas. Seetõttu ei ole kostja vastuväide põhjendatud.
9.2.Hageja nõuab kostjalt väiketraktori rendiperioodi eest 1078 eurot, millele lisandub käibemaks (I kd, tl 76). Hageja on esitanud nõude osaliselt selle aja eest, millal traktor oli remondis (osalise remondiperioodi eest) (I kd, tl 55). Leping ei sätesta hageja õigust nõuda kostjalt hüvitist aja eest, millal hageja ei saa kasutada või anda kasutusse kostja kahjustatud traktorit. Seetõttu
kohaldab kohus antud nõude osas seadust. Hageja nõue on käsitletav saamatajäänud tulu hüvitamise nõudega. VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt ka Riigikohtu 19.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-08, p 12; 03.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-09, p 14). Hageja ei ole neid asjaolusid välja toonud ja tõendanud, mistõttu jätab kohus väiketraktori rendiperioodi eest nõutava hüvitise 1078 eurot maksmise nõude, millele lisandub käibemaks, kostja vastu rahuldamata.
10.Hageja esitas kostja vastu 2065,20 euro tasumise põhinõude. Kohus lõpetas eelnevalt hagiavalduse menetluse 182,60 euro tasumise nõude osas. Pärast hagist osalist loobumist oli hageja põhinõude suuruseks 1882,60 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse 485 euro tasumise nõude osas. Kohus jättis rahuldamata hageja 90 euro ja 1078 euro tasumise nõuded, millele hageja on lisanud käibemaksu. Eeltoodust tulenevalt on kohus hagiavalduse rahuldanud osaliselt, välja mõistnud kostjalt hageja kasuks 485 eurot ning jätnud hagiavalduse rahuldamata 1397,60 euro tasumise nõudes.
11.Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist. Pooled on sõlminud üürilepingu punktis 11 viivise tasumise kokkuleppe, mille kohaselt peab kostja tasuma viivist määraga 0,5% arve summast iga viivitatud päeva eest kuni arve täieliku tasumiseni. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjale väljastatud arve summast on põhjendatud 485 eurot. Eeltoodust tulenevalt on tuleb viivise tasumise nõude lahendamisel arvesse võtta põhinõudena 485 eurot. Hageja on avaldanud hagi aluses, et viivisearvestuse periood on 25.05.2011 kuni 16.04.2011, kokku 327 päeva (I kd, tl 20). Eeltoodust tulenevalt on viivisenõude aluseks olevad asjaolud selged. Viivitatud päevad arvu, viivisemäära ja põhinõude suurust arvestades on hageja viivisenõude suuruseks 792,98 eurot (0,5%*485*327= 792,98). Hageja tahe on olnud vähendada viivisenõue põhinõude summani (I kd, tl 20). Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue põhjendatud 485 euro ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 485 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis 1397,60 eurot. Hageja taotleb viivise protsendina põhinõudelt väljamõistmist alates 17.04.2012. Vastavalt TsMS § 367 on nõude esitamine selliselt lubatud. Kohus on tuvastanud põhinõude ja viivisekokkuleppe olemasolu. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist, mistõttu puudub hagejal kohustus põhjendada põhivõlast suuremat viivisenõuet. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja viivise 0,5% päevas arvestatuna 485 eurolt alates 17.04.2012.
12.Kohus jätab arvesse võtmata kostja 03.05.2014 esitatud menetlusdokumendis sisalduvad väited, sest menetlusdokument ei ole esitatud õigeaegselt.
13.TsMS § 163 lg 2 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 8 (9)
Kohus lõpetas menetluse osaliselt hagist loobumise tõttu. Hagist loobumise põhjus ei ole nõude rahuldamine hageja poolt. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus lähtub hagi rahuldamise ulatuse kindlaksmääramisel kohtule 17.04.2012 esitatud hagiavalduses märgitud nõude suurusest 4130,40 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 970 eurot. Seega rahuldas kohus hagi kostja vastu 23,48% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 23,48% ulatuses kostja kanda ja 76,52% ulatuses hageja kanda /allkiri digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.