24. november 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-1316
Tsiviilasi
XXXOÜ ja XXXmenetluskulude kindlaksmääramise avaldused
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (hageja)
XXXOÜ (registrikood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni (elektronpost [email protected])
Asjast puudutatud isik (kostja)
XXX(isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Tarvo Ilves [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
(elektronpost
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada osaliselt XXXOÜ (registrikood XXX) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
2.Määrata XXXOÜ (registrikood XXX) menetluskulude suuruseks 1004,49 (üks tuhat neli koma nelikümmend üheksa) eurot.
3.Jätta rahuldamata XXXOÜ (registrikood XXX) avaldus menetluskulude 3679,84 (kolm tuhat kuussada seitsekümmend üheksa koma kaheksakümmend neli) eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
5.Määrata XXX(XXX, isikukood XXX) menetluskulude suuruseks 2027,78 (kaks tuhat kakskümmend seitse koma seitsekümmend kaheksa) eurot.
6.Jätta rahuldamata XXX(XXX, isikukood XXX) avaldus menetluskulude 497,38 (nelisada üheksakümmend seitse koma kolmkümmend kaheksa) eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
7.Tasaarvestada XXXOÜ (registrikood XXX) menetluskulude 1004,49 (üks tuhat neli koma nelikümmend üheksa) eurot hüvitamise nõue ja XXX(XXX, isikukood XXX) menetluskulude 2027,78 (kaks tuhat kakskümmend seitse koma seitsekümmend kaheksa) eurot hüvitamise nõue. 1 (9)
8.Välja mõista XXXOÜ-lt (registrikood XXX) XXX(XXX, isikukood XXX) kasuks menetluskulud 1023,29 (üks tuhat kakskümmend kolm koma kakskümmend üheksa) eurot.
9.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.XXXOÜ (hageja) esitas 10.01.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX(kostja) vastu (I kd, tl-d 2-4). Pärnu Maakohus lõpetas 22.03.2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (I kd, tl 12). Kohus kohustas 26.03.2012 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (I kd, tl 13). Hageja esitas kohtule 17.04.2012 hagiavalduse (I kd, tl-d 18-29). 29.05.2013 kohtuotsusega võttis Harju Maakohus vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas menetluse XXXOÜ hagis XXXvastu põhinõude 182,60 eurot ja viivisenõude 182,60 eurot tasumise nõuetes. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks 970 eurot. Samuti mõistis kohus välja kostjalt hageja kasuks viivise 0,5% päevas põhinõude 485 eurot tasumata osalt alates 17.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis hageja hagi kostja vastu põhinõude 1397,60 eurot ja viivise 1397,60 eurot tasumise nõuetes rahuldamata. Harju Maakohus jättis menetluskuludest hageja kanda 76,52% ja kostja kanda 23,48%. 26.01.2015 kohtuotsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 29.05.2014 kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskuludest hageja kanda 76,52% ja kostja kanda 23,48%. Tallinna Ringkonnakohtu ja Harju Maakohtu kohtuotsused jõustusid 26.02.2015 (II kd, tl-d 45, 94 pöördel). Hageja esitas 03.03.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (II kd, tl-d 97-99). Kostja esitas 27.03.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (II kd, tl-d 101, 102). Hageja vastas menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele 08.04.2015 (II kd, tl-d 124, 125). Kostja vastas menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele 20.05.2015 (II kd, tl-d 127, 128). II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2.Kohus võtab menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal. Seetõttu lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel hagi esitamise ajal kehtinud sätetest (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.10.2009 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 p-d 14 ja 15).
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 sätestab menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral. Nimetatud paragrahvi lõige 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise 2 (9)
ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotas kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus arvestab eeltoodut menetluskulude kindlaksmääramisel. TsMS § 162 lg 2 esimene lause sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 punkt 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 ja TsMS § 175 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-153-13, p 76). Seega tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse läbivaatamisel kohtul kontrollida kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskulud
4.Järgnevalt analüüsib kohus hageja menetluskulusid. Hageja kohtukuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 61,96 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 417,37 eurot ning vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigikõiv 425 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3780 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu õigesti vastavalt hagihinnale – kokku 479,33 eurot. Vastuapellatsioonkaebuselt tasus hageja riigilõivu 425 eurot. Tallinna Ringkonnakohus on 26.01.2015 kohtuotsuses märkinud vastuapellatsioonkaebuse hinnaks 1397 eurot, mille puhul kuulus tasumisele riigilõiv summas 150 eurot. Seega on hageja vastuapellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud ettenähtust rohkem 275 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 629,33 eurot (479,33+150). Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus selgitab hagejale, et vastavalt TsMS §-le 150 lg 1 p 1 tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagejal on võimalik esitada kohtule avaldus riigilõivu tagastamiseks enam tasutud osas.
Hageja avaldas lepingulise esindaja kuludeks 3780 eurot.
Hageja esindaja on välja toonud järgmised toimingud: 09.04.2012 XXXhagi aluse täpsustus, ajakulu kokku 25 minutit; 16.04.2012 XXXvs XXXhagi koostamine, ajakulu 3 tundi ja 45 minutit; 17.04.2012 XXXvs XXXhagi koostamine, ajakulu 30 minutit; 3 (9)
17.04.2012 XXXvs XXXhagi kohtule, ajakulu 15 minutit; 17.05.2012 XXXseisukohaga tutvumine 2-12-1316, ajakulu 45 minutit; 23.05.2012 XXXvastuse koostamine 2-12-1316, ajakulu 2 tundi ja 10 minutit; 24.05.2012 XXXvastus + tõendid 2-12-1316, ajakulu 2 tundi; 14.11.2012 XXXistungi ettevalmistus 2-12-1316, ajakulu 1 tund ja 20 minutit; 15.11.2012 XXXistung 2-12-1316, ajakulu 1 tund; 05.12.2012 kohtumine kliendiga ülevaade istungist 2-12-1316, ajakulu 45 minutit; 07.12.2012 täiendavate tõendid kokku. kohtule esitamine 2-12-1316, ajakulu 2 tundi ja 15 minutit; 16.01.2014 taotlus tunnistajate kirjalikuks ülekuulamiseks 2-12-1316, ajakulu 1 tund; 06.03.2014 istungi ettevalmistamine 2-12-1316, ajakulu 1 tund; 06.03.2014 kohtuistung 2-12-1316, ajakulu 1 tund ja 20 minutit; 11.04.2014 istungi ettevalmistamine 2-12-1316, ajakulu 40 minutit; 11.04.2014 konsultatsioon kliendiga 2-12-1316, ajakulu 1 tund; 11.04.2014 kohtuistung XXXvs XXX2-12-1316, ajakulu 1 tund ja 50 minutit; 02.05.2014 kohtukõne teesid XXX2-12-1316, ajakulu 2 tundi ja 50 minutit; 09.05.2014 kostja vastuse analüüs + repliik 2-12-1316, ajakulu 1 tund ja 30 minutit; 04.08.2014 ts asi 2-12-1316 apellatsioonkaebusega tutvumine, ajakulu 40 minutit; 04.08.2014 ts asi 2-12-1316 vastus apellatsioonkaebusele, ajakulu kokku 2 tundi ja 40 minutit; 04.08.2014 ts asi 2-12-1316 vastuapellatsioonkaebus, ajakulu 50 minutit; 05.08.2014 ts asi 2-12-1316 vastuapellatsioonkaebus, ajakulu kokku 2 tundi ja 20 minutit; 11.08.2014 vastuapellatsiooni täiendamine 2-12-1316, ajakulu 30 minutit; 16.01.2015 kohtuistungi ettevalmistamine XXX 2-12-1316, ajakulu 1 tund; 16.01.2015 konsultatsioon kliendiga XXX 2-12-1316, ajakulu 1 tund; 16.01.2015 kohtuistung XXX 2-12-1316, ajakulu 40 minutit. Lepingulise esindaja kulud on kokku 3780 eurot (ilma käibemaksuta), keskmine tunnihind on 105 eurot (II kd, tl-d 98). 20.05.2015 esitas kostja kohtule vastuse hageja menetluskulude osas (II kd, tl-d 127, 128). Kostja esitas vastuväite järgmistele hageja kuludele: 16.04.2012 XXXvs XXXhagi koostamine, ajakulu 3 tundi ja 45 minutit; 17.04.2012 XXXvs XXXhagi koostamine, ajakulu 30 minutit. Kostja märkis, et muus osas ei ole kostjal hageja menetluskulude ajalisele vääringule ja tunnitasule vastuväiteid (II kd, tl 128). Seega nähtub kostja vastusest, et kostja ei ole teistele hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kostja on tingimusteta ja selgesõnaliselt hageja menetluskulud omaks võtnud, s.t kostja on hageja menetluskulud omaks võtnud 31 tunni ja 45 minuti ulatuses. TsMS § 231 lg 2 esimene ja teine lause sätestavad, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kuivõrd kostja on eeltoodud menetluskulu osas avalduse omaks võtnud, jätab kohus selles osas hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata. Kostja on esitanud vastuväite järgmisetele kuludele: 16.04.2012 XXXvs XXXhagi koostamine, ajakulu 3 tundi ja 45 minutit ja 17.04.2012 XXXvs XXXhagi koostamine, ajakulu 30 minutit. 17.04.2012 esitas hageja kohtule hagiavalduse (I kd, tl-d 19-28, hagi sisuline tekst tl-d 19-23 ja hagi lisad tl-d 25-28). Kohus on seisukohal, et hagi koostamiseks kulunud aeg on põhjendatud ja valik 3 tunni ulatuses ning põhjendamata 1 tunni ja 15 minuti ulatuses. 3 tunni jooksul on võimalik analüüsida hagiavalduse koostamiseks vajalikku infot ning koostada tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastav hagiavaldus. Seejuures arvestab kohus, et hagiavalduse sisuline osa on viiel lehel ja hagi lisad on neljal lehel. 4 (9)
Kokkuvõtlikult märgib kohus järgmist. Kohus asus eelneva analüüsi käigus seisukohale, et esindamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 34 tunni ja 45 minuti ulatuses (sh omaksvõetud osa 31 tundi ja 45 minutit) ning ebavajalik ja põhjendamata 1 tunni ja 15 minuti ulatuses.
6.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 105 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele, hagejal on menetluses olnud esindajaks vandeadvokaat Enno Heringson ja advokaat (vandeadvokaadi abi) Kalju Hanni, seega vastavad esindajad TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 105 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seiskohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 105 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seetõttu on tööühiku hind põhjendatud ja vajalik. Kostja märkis oma vastuses kohtule, et hageja esindaja tunnitasule tal vastuväiteid ei ole.
7.Kohtuotsusega jäeti menetluskulud 76,52% ulatuses hageja kanda ja 23,48% ulatuses kostja kanda. Kohus asus seisukohale, et lepingulisel esindajal õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli põhjendatud ja vajalik 34 tunni ja 45 minuti ulatuses. Ühe tööühiku hinnaks (tunnitasuks) on 105 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuluks 3648,75 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja põhjendatud menetluskulud kokku on 4278,08 eurot (sh riigilõiv 629,33 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3648,75 eurot). Hageja menetluskuludest 4278,08 eurost 23,48% on 1004,49 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 1004,49 eurot. Hageja märkis oma menetluskulude suuruseks 4684,33 eurot. Kohus rahuldab avalduse 1004,49 eurot ulatuses, seega jätab kohus avalduse rahuldamata menetluskulude 3679,84 eurot kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskulud Tallinna Ringkonnakohus on 26.01.2015 kohtuotsuses märkinud apellatsioonkaebuse hinnaks 485 eurot, mille puhul kuulus tasumisele riigilõiv summas 75 eurot. Kostja tasus riigilõivu 150 eurot. Seega on kostja apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud ettenähtust rohkem 75 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on kostja menetluskuluks riigilõiv 75 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus selgitab kostjale, et vastavalt TsMS §-le 150 lg 1 p 1 tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kostjal on võimalik esitada kohtule avaldus riigilõivu tagastamiseks enam tasutud osas. 5 (9)
Kohus selgitab, et kuigi kostja ei ole oma menetluskulude nimekirjas riigilõivu menetluskuluna välja toonud, määrab kohus lähtudes TsMS § 174 lg 1 2. lausest, menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
8.Kostja avaldas lepingulise esindaja kuludeks 3300 eurot, paludes hagejalt välja mõista 2525,16 eurot ehk 76,52%. Kostja esindaja on välja toonud järgmised toimingud: 09.05.2012 hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, kliendi konsultatsioon, vastuse koostamine, ajakulu 3,5 tundi; 29.05.2012 hageja 24.05.2012 vastusega tutvumine ja konsultatsioon kliendiga, ajakulu 2 tundi; 15.11.2012 kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil esindamine, ajakulu 1,5 tundi; 07.12.2012 tunnistaja ülekuulamise taotluse koostamine, ajakulu 0,5 tundi; 07.12.2012 hageja taotlusega ja täiendavate lisadokumentidega tutvumine, uute asjaolude selgitamine, ajakulu 2,5 tundi; 24.09.2013 vastuse koostamine, ajakulu 1,5 tundi; 04.11.2013 kohtumäärusega tutvumine, ajakulu 1 tund; 10.01.2014 vastus hageja taotlusele, ajakulu 0,5 tundi; 16.01.2014 hageja seisukohtade ja taotlusega tutvumine, ajakulu 0,5 tundi; 06.03.2014 kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindamine, ajakulu 1,5 tundi; 11.04.2014 kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindamine, ajakulu 2,5 tundi; 02.05.2014 hageja arvamusega tutvumine, ajakulu 1,5 tundi; 02.05.2014 vastuse koostamine, ajakulu 1 tund; 09.05.2014 hageja repliigiga tutvumine, ajakulu 1 tund; 29.05.2014 kohtuotsusega tutvumine ja analüüs, ajakulu 3 tundi; 30.06.2014 apellatsioonkaebuse koostamine, ajakulu 2,5 tundi; 11.08.2014 vastuapellatsioonkaebusega tutvumine ja analüüs, ajakulu 4 tundi; 16.01.2015 kohtuistung ringkonnakohtus, ajakulu 1 tund; 26.01.2015 ringkonnakohtu otsusega tutvumine, ajakulu 1,5 tundi. Keskmine tunnihind on 100 eurot (ilma käibemaksuta). 08.04.2015 esitas hageja kohtule vastuse kostja menetluskulude osas (II kd, tl-d 124, 125). Hageja esitas vastuväite järgmistele kostja kuludele: 29.05.2012 hageja 24.05.2012 vastusega tutvumine ja konsultatsioon kliendiga, ajakulu 2 tundi; 07.12.2012 hageja taotlusega ja täiendavate lisadokumentidega tutvumine, uute asjaolude selgitamine, ajakulu 2,5 tundi; 04.11.2013 kohtumäärusega tutvumine, ajakulu 1 tund; 16.01.2014 hageja seisukohtade ja taotlusega tutvumine, ajakulu 0,5 tundi; 02.05.2014 hageja arvamusega tutvumine, ajakulu 1,5 tundi; 09.05.2014 hageja repliigiga tutvumine, ajakulu 1 tund; 29.05.2014 kohtuotsusega tutvumine ja analüüs, ajakulu 3 tundi; 11.08.2014 vastuapellatsioonkaebusega tutvumine ja analüüs, ajakulu 4 tundi; 26.01.2015 ringkonnakohtu otsusega tutvumine, ajakulu 1,5 tundi. Eeltoodud kulud tuleks hageja arvates seega jätta arvestamata 1700 euro ulatuses. Lisaks on hageja seisukohal, et kostja esindaja ei ole advokaat, mistõttu ei ole advokaadibürooga sarnased kulud põhjendatud. Õigusbüroo keskmine tunnitasu on 80 eurot, mille võrra tuleks samuti kostja menetluskulude summat vähendada.
6 (9)
Muus osas ei ole hageja kostja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Seetõttu loeb kohus nende menetluskulude osas avalduse hageja poolt omaks võtuks ja kohus jätab selles osas kostja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata. Kostja on esitanud vastuväite järgmisele kulule: 29.05.2012 hageja 24.05.2012 vastusega tutvumine ja konsultatsioon kliendiga, ajakulu 2 tundi. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud ajakulu on põhjendatud ja vajalik 1 tunni ulatuses ning põhjendamata 1 tunni ulatuses. 24.05.2012 esitas hageja kohtule seisukoha (I kd, tl-d 53-61). Nimetatud seisukoha sisuline osa on 4 lehte ja tõendeid on 4 lehte. 1 tunni jooksul on võimalik hageja vastusega sisuliselt tutvuda ja analüüsida hageja poolt esitatud tõendeid ja suhelda kliendiga. Kostja on esitanud vastuväite järgmisele kulule: 07.12.2012 hageja taotlusega ja täiendavate lisadokumentidega tutvumine, uute asjaolude selgitamine, ajakulu 2,5 tundi. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud ajakulu on põhjendatud ja vajalik 1,5 tunni ulatuses ning põhjendamata 1 tunni ulatuses. 07.12.2012 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi (I kd, tl-d 75-83). Menetlusdokumendi sisuline osa on 2,5 lehte ning tõendeid on 4 lehte. 1,5 tunni jooksul on võimalik hageja menetlusdokumendiga tutvuda ja analüüsida hageja poolt esitatud tõendeid. Kostja on esitanud vastuväite järgmisele kulule: 04.11.2013 kohtumäärusega tutvumine, ajakulu 1 tund. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud ajakulu on põhjendatud ja vajalik 20 minuti ulatuses ning põhjendamata 40 minuti ulatuses. 04.11.2013 kohtumäärusega lahendas kohus poolte taotlused (I kd, tl-d 110-113). Kohtumääruse sisuline maht on 4 lehte. 20 minuti jooksul on võimalik kohtumäärusega tutvuda. Kostja on esitanud vastuväite järgmisele kulule: 16.01.2014 hageja seisukohtade ja taotlusega tutvumine, ajakulu 0,5 tundi. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud ajakulu on põhjendatud ja vajalik 20 minuti ulatuses ning põhjendamata 10 minuti ulatuses. 16.01.2013 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi (I kd, tl-d 165-167). Menetlusdokumendi sisuline osa on kokku 2 lehte. 20 minuti jooksul on võimalik hageja menetlusdokumendiga tutvuda. Kostja on esitanud vastuväite järgmisele kulule: 02.05.2014 hageja arvamusega tutvumine, ajakulu 1,5 tundi. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud ajakulu on põhjendatud ja vajalik 45 minuti ulatuses ning põhjendamata 45 minuti ulatuses. 02.05.2014 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi (II kd, tl-d 14-17). Menetlusdokumendi sisuline osa on kokku 3 lehte. 45 minuti jooksul on võimalik hageja menetlusdokumendiga tutvuda ja selle sisu analüüsida. Kostja on esitanud vastuväite järgmisele kulule: 09.05.2014 hageja repliigiga tutvumine, ajakulu 1 tund. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud ajakulu on põhjendatud ja vajalik 20 minuti ulatuses ning põhjendamata 40 minuti ulatuses. 09.05.2014 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi (II kd, tl-d 26-28). Menetlusdokumendi sisuline osa on kokku 2 lehte. 20 minuti jooksul on võimalik hageja menetlusdokumendiga tutvuda. Kostja on esitanud vastuväite järgmisele kulule: 29.05.2014 kohtuotsusega tutvumine ja analüüs, ajakulu 3 tundi. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud ajakulu on põhjendatud ja vajalik 2 tunni ulatuses ning põhjendamata 1 tunni ulatuses. 29.05.2013 tegi kohus kohtuotsuse (II kd, tl-d 37-45). Kohtuotsuse sisuline maht on 9 lehekülge. Kohus on seisukohal, et kohtuotsusega tutvumiseks on põhjendatud 2 tundi. Nimetatud aja jooksul on võimalik kohtuotsusega sisuliselt tutvuda ja otsustada kaebuse esitamine otsuse peale. Kohus märgib, et kohtuotsusega tutvumine ei tähenda üksnes otsuse formaalset läbilugemist, vaid kohtuotsusega tutvumisel otsustab menetlusosaline, kas kohus on tema arvates jõudnud õigetele järeldustele ja kas ta soovib esitada otsuse peale kaebuse. Kostja on esitanud vastuväite järgmisele kulule: 11.08.2014 vastuapellatsioonkaebusega tutvumine ja analüüs, ajakulu 4 tundi. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud ajakulu on põhjendatud ja vajalik 2 tunni ulatuses ning põhjendamata 2 tunni ulatuses. 11.08.2014 esitas hageja kohtule 7 (9)
menetlusdokumendi (II kd, tl-d 63-71). Menetlusdokumendi sisuline osa on kokku 9 lehte. 2 tunni jooksul on võimalik hageja menetlusdokumendiga tutvuda ja selle sisu analüüsida. Kostja on esitanud vastuväite järgmisele kulule: 26.01.2015 ringkonnakohtu otsusega tutvumine, ajakulu 1,5 tundi. Kohus on seisukohal, et kohtuotsusega tutvumiseks kulunud aeg 1,5 tundi on vajalik ja põhjendatud. 26.01.2015 tegi Tallinna Ringkonnakohus kohtuotsuse (II kd, tl-d 88-94 ja tl 94 pöördel). Kohtuotsuse sisuline maht on 14 lehekülge. Nimetatud aja jooksul on võimalik kohtuotsusega sisuliselt tutvuda ja otsustada kaebuse esitamine otsuse peale. Kohus märgib, et kohtuotsusega tutvumine ei tähenda üksnes otsuse formaalset läbilugemist, vaid kohtuotsusega tutvumisel otsustab menetlusosaline, kas kohus on tema arvates jõudnud õigetele järeldustele ja kas ta soovib esitada otsuse peale kaebuse. Kokkuvõtlikult märgib kohus järgmist. Kohus asus eelneva analüüsi käigus seisukohale, et esindamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik kokku 25 tunni ja 45 minuti ulatuses ning ebavajalik ja põhjendamata 7 tunni ja 15 minuti ulatuses.
9.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9213) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seiskohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, arvestades seejuures, et kostja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Advokaatide tunnitasu ületab üldjuhul 100 eurot ja jääb üldjuhul vahemikku 120-180 eurot.
10.Kohtuotsusega jäeti menetluskulud 76,52% ulatuses hageja kanda ja 23,48% ulatuses kostja kanda. Kohus asus seisukohale, et lepingulisel esindajal õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli põhjendatud ja vajalik 25 tunni ja 45 minuti ulatuses. Ühe tööühiku hinnaks (tunnitasuks) on 100 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud kuluks 2575 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja põhjendatud menetluskulud kokku on 2650 eurot (sh riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2575 eurot). Kostja menetluskuludest 2650 eurost 76,52% on 2027,78 eurot. Kohus rahuldab avalduse ja määrab kostja menetluskulude suuruseks 2027,78 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista 2525,16 eurot. Kohus rahuldas avalduse 2027,78 eurot ulatuses, seega jätab kohus avalduse rahuldamata menetluskulude 497,38 eurot kindlaksmääramiseks.
11.TsMS § 445 lg 1 teine lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.06.2006 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-56-06 punktis märkinud, et kui pooled esitavad 8 (9)
kohtumenetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tuleb kohtul poolte nõuded rahuldatud osas omal algatusel tasaarvestada. Käesolevas asjas on pooled teineteise vastu esitanud tasaarvestatavad nõuded. Kohus tasaarvestab poolte rahuldatud nõuded. Tasaarvestuse tulemusena mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1023,29 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.