Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-14-26759 menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus XXX(laenusaaja) sõlmis 27.01.2005 õppelaenu saamiseks AS-iga Hansapank (pank) õppelaenulepingu nr XXX. Antud lepingu alusel laenas pank laenusaajale 80 000 krooni (5112,93 eurot). Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagab panga ning XXX(kostja) vahel 15.09.2005 ja 27.10.2007 sõlmitud limiteeritud käenduslepingud kokku maksimumsummaga 59 500 krooni (3802,74 eurot). Kuna laenusaaja ning käendaja (kostja) ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank (tuginedes õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 21 lg-le 1) hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka 18.06.2012 täitis. 22.06.2012 teavitas Eesti Vabariik (hageja) laenusaajat nõude üleminekust hagejale. 29.06.2012 saatis hageja laenusaajale allkirjastamiseks ja kostjale teadmiseks „Kokkuleppe õppelaenuvõlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel“, mille laenusaaja ka allkirjastas. Laenusaaja ja kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistõttu seisuga 21.11.2014 on hageja nõude suuruseks 3802,74 eurot (põhivõlg). Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesoleval juhul palub hageja kostjalt välja mõista hagi rahuldamise korral riigilõivu tulenevalt TsMS § 138 lg-test 1 ja 2 ning § 162 lg-st 1. Vastavalt TsMS §-le 145 on Eesti Vabariik kui menetlusosaline vabastatud riigilõivu tasumisest. Kohus leiab, et hageja taotlus kostjalt riigilõivu

2-14-26759 väljamõistmiseks ei kuulu rahuldamisele lähtudes TsMS § 179 lg-st 1. Viidatud sätte järgi saaks kohus kostjalt välja mõista menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.