Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrusele

võib

esitada

määruskaebuse

päeva

jooksul

arvates

kohtumääruse

kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud 09.12.2014 esitas Harju Maakohtule XXXOÜ pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik märkis pankrotiavalduses, et tema peamiseks tegevusalaks oli elektriseadmete paigalduse-, ehitamise- ja konstrueerimisteenuste osutamine. Avalduse kohaselt võlgniku majandustegevus on lõppenud. Avaldaja on seisukohal, et äriühing on muutunud püsivalt maksejõuetuks, mistõttu palub ta, juhindudes pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 13 lg 1 ja 2 välja kuulutada XXXOÜ pankrot. Harju Maakohtu 11.12.2014 määrusega nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Naur ja määrati kohtuistungi toimumise aeg pankrotiavalduse läbi vaatamiseks. Seega ajutise halduri nimetamise seisuga 11.12.2014 võlgnikul majandustegevust ei toimunud. Ajutise pankrotihalduri aruandes toodult ajutine haldur ei nõustu juhatuse liikme seisukohaga, et pankrotiavaldus on esitatud õigeaegselt, sest võlgnikul tekkisid makseraskused juba 2013. aasta sügisel, mil muutusid sissenõutavaks kohustused nt. võlausaldaja XXXAS ees kogu summas 14 492,04 eurot. Niisamuti on võlgnik kogu 2014.a. vältel jätnud tasumata ostuarved erinevatele võlausaldajatele. Võlgniku pankrotiavaldus esitati kohtule alles 9. detsembril 2014, kuigi ka täitemenetlused võlgniku suhtes algatati juba 2014.a. novembrikuus. Täitemenetluste käigus arestiti ka võlgnikule kuuluvad pangakontod ning majandustegevuse jätkamise võimatus pidi olema ilmselge. Ajutine haldur leiab, et võlgniku juhatuse liige XXX on viivitanud võlgniku pankrotiavalduse esitamisega ning võib sellega olla rikkunud ÄS § 180 lõikes 51 sätestatut. Võlgniku pankrotiavaldusest nähtub, et tal on tulenevalt tasumata ostuarvetest seisuga 08.12.2014 võlgnevus XXXOÜ ees summas 168 eurot, XXXOÜ ees summas 240 eurot, XXXOÜ ees summas 3244,06 eurot, XXXOÜ ees summas 315 eurot, XXXOÜ ees summas 432 eurot, XXX Eesti OÜ ees summas 273,60 eurot, XXX AS ees summas 225,60 eurot, XXXOÜ ees summas 2379,96 eurot, XXXOÜ ees summas 1005,60 eurot, XXX AS ees summas 99,82 eurot, XXX AS ees summas 14 948,12 eurot, XXX OÜ ees summas 3578,42 eurot, XXX OÜ ees summas 241,80 eurot, XXX OÜ ees summas 250 eurot, XXXAS ees summas 241,54 eurot, XXX OÜ ees summas 534 eurot, XXXAS ees summas 143,30 eurot, XXX OÜ ees summas 36 eurot, XXX OÜ ees summas 3232,80 eurot, XXX OÜ ees summas 872,80 eurot, XXX AS ees summas 433,12 eurot, XXX OÜ ees summas 933,60 eurot, XXX AS ees summas 2398,59 eurot, XXX OÜ ees summas 156 eurot, XXX Oy ees summas 682,80 eurot, XXX AS ees summas 4620,14 eurot, XXX AS ees summas 2185,30 eurot, XXX OÜ ees summas 2185,45 eurot, XXX AS ees summas 22,50 eurot, XXX OÜ ees summas 1,42 eurot, XXX ees summas 408 eurot, XXXOÜ ees summas 120 eurot, XXX OÜ ees summas 1200 eurot, XXX AS ees summas 1976,87 eurot. Lisaks on XXX OÜ-l võlgniku vastu nõue summas 10 310,07 eurot. Pankrotiavaldusest nähtub ka, et võlgnikul on võlgnevused oma endiste töötajate ees tulenevalt väljamaksmata töötasudest kogu summas 9865,12 eurot.

Seoses võlgniku suhtes alustatud täitemenetlustega (täiteasjad nr 034/2014/1406 ja 034/2014/1407, kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses) on võlgnikul võlgnevus XXX ees kogusummas 2594,05 eurot ja XXX ees summas 1555,04 eurot (summad sisaldavad kohtutäituri tasu). Äriregistri andmetest nähtub, et võlgnikul on maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees summas 3302,90 eurot ning seisuga 29.12.2014 on maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 581,43 eurot. Seega, eeltoodust tulenevalt on XXXOÜ kohustuste suurus teadaolevate võlausaldajate ees seisuga 29.12.2014 kokku vähemalt 92 439,44 eurot. AS SEB Pank vastusest päringule selgub, et võlgnikul on pangas arvelduskonto nr XXXXXXXX, mille saldo seisuga 29.12.2014 on 1,62 eurot (lisa 6). Kokku on võlgniku pangakontodel seega 1,62 eurot. Võlgniku juhatuse liikme vastusest päringule (vt lisa 1 punkt 2) nähtub, et võlgnikul on seisuga 11.12.2014 Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol 1128,63 eurot ning ostjatelt laekumata arvetena on saada 10 326,98 eurot. Kuna ettemaksukontol olevad vahendid on õigus tasaarveldada kohutustega riigi eest, siis reaalselt nõuet riigi vastu ei ole. Võlgniku juhatuse liige on leidnud, et reaalne oleks võlgnevuste sissenõudmine kohtu kaudu (vt lisa 1 punkt 3.12). Ajutine haldur ei pea ostjatelt tasumata arvete sissenõudmist perspektiivikaks, sest osaliselt on tegemist aegunud nõuetega ning juba 2012-2013. aastal esitatud arvetega, mille tasumine käesoleval ajal on vähetõenäoline. Eeltoodust tulenevalt ei pea ajutine haldur otstarbekaks nõudeid ostjate vastu pankrotivara hulka lugeda. Võlgniku juhatuse liige on ajutisele haldurile avaldanud (vt lisa 1 punkt 3.3 ja punkt 4), et võlgnikule kuulub arvuti 630 B960 4, mille jääkväärtus on 89,93 eurot, generaator POW 4761, mille jääkväärtus on 174,38 eurot, akutrell, mille väärtus on 50 eurot, teekann, mille väärtus on 10 eurot, mikrolaineahi, mille väärtus on 30 eurot ning 3 tooli, mille väärtus kokku on 30 eurot. Eesti Väärtpaberite keskregistri andmetel ei ole võlgniku nimele avatud väärtpaberikontot. Täitemenetlusregistri vastuse kohaselt (lisa 7) viiakse võlgniku suhtes käesoleval ajal läbi nelja erinevat täitemenetlust kohtutäiturite Hille Kudu, Kristiina Feinman’i ja Marek Laanemets’a poolt, milles sisenõudjateks on Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, XXX, XXXja Politsei- ja Piirivalveamet. Danske Bank A/S Eesti filiaal, AS Swedbank, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, BIGBANK AS, AS Citadele Banka Eesti filiaal, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal, Bank DnB A/S Eesti filiaal, Tallinna Äripanga AS ja AS LHV Pank teatasid ajutisele haldurile, et võlgnikul puuduvad arveldusarved või hoiused viidatud pankades. Nordea Finance Estonia AS, AS DnB NORD Liising, AS Swedbank Liising ja ALG Liisingu AS teatasid ajutisele haldurile, et nemad ei ole võlgnikuga liisingulepinguid sõlminud. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt võlgnikule kinnistuid ei kuulu ega ole ka kunagi kuulunud.

Maanteeamet teatas ajutisele haldurile, et seisuga 12.12.2014 võlgniku nimele ega vastutavasse kasutusse sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetri kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole ja ei ole olnud ning vastutavas kasutuses käesoleval ajal registreeritud ei ole. Võlgniku juhatuse liige informeeris ajutist haldurit, et võlgnik kasutas AS-iga SEV Liising sõlmitud liisingulepingu alusel sõiduautot Citroen Berlingo III 1,6 i (vt lisa 1 punkt 3.13). OÜ XXX lõpetas AS-i SEB Liising nõusolekul liisingulepingu ning võlgnetava summa 7538,75 eurot tasus sõiduki ostja Aleksander Samsonnikov otse AS-le SEB Liising. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku vara hinnanguline väärtus käesoleval ajal kokku 330,31 eurot, kuid tegelik väärtus puudub. Võlgniku olemasoleva vara arvelt ei ole võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võimalik ̶ selleks puuduvad rahalised vahendid ja võimalused. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt samuti puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku olemasoleva vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on teadaolevalt vähemalt summas 92 439,44 eurot. Niisamuti on võlgniku majandustegevus lõppenud. Raske juhtimisvea olemasolu ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud. Võlgnik on pankrotiavalduses märkinud, et maksejõuetuse peamiseks põhjustes võib pidada võlgnevusi tarnijate ees. Võlgnevused tekkisid, sest võlgniku tellijad ei tasunud võlgnikule tehtud tööde eest õigeaegselt, otsisid ettekäändeid trahvisanktsioonide rakendamiseks, ei valmistanud ette töötandreid ja venitasid alusetult valmis tööde vastuvõtmisega. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.

Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on vara hinnanguliselt333.31 eurot, kuid millel tegelik väärtus puudub ja võlgnikul on kohustusi ajutise halduri hinnangul 92 439.44 eurot. Maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul puudub vara ning seega ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on teadaolevalt vähemalt summas 92 439.44 eurot. Niisamuti on võlgniku majandustegevus lõppenud. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Tagasivõitmise või –nõudmise võimalused puuduvad. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 768 eurot (lisandub sotsiaalmaks 253.44 eurot). Ajutine haldur palub töötasu osaliselt välja mõista riigi vahenditest summas 397 eurot. 30.12.2014 toimunud kohtuistungil jäi haldur oma aruande juurde. Ajutine haldur selgitas, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiiti 2 000 eurot. Võlgniku juhatuse liige jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega ja ajutise halduri tasu taotlusega. 30.12.2014 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning avaldas 30.12.2014 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtu seisukoht Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Võlgnikul on vara ajutise halduri hinnangul 330.31 eurot, millel tegelik väärtus puudub, kohustusi on vähemalt 92 439.44 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ei ole üheselt tuvastatud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus määrab ajutise halduri tasu katteks 397 eurot hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Võlgniku juhatuse liikmelt XXXt ema nõusolekul kuulub väljamõistmisele ajutise menetluse kuludest 624.44 eurot, kuna võlgniku vara ei kata menetluses kulutusi ning kanda see Indrek Nauri arveldusarvele XXXXXXXXXX. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale hoiule võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad vastutavale hoiule võlgniku XXXOÜ (registrikood XXX) juhatuse liikmele XXX(ik XXX). /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.