Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. jaanuar 2015.a. Rakvere Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-59189
Tsiviilasi
Rakvere Linnavalitsuse hagiavalduse R O vastu eluruumi vabastamise, võlgnevuse ning kahjuhüvitise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Rakvere Linnavalitsus, rk 75025064, auskoht Rakvere Tallinna 5; esindaja Kaidi Part
R O, ik xxxxx, elukoht xxxx Hagi hind 554.31 eurot
Hagi rahuldada.
Välja nõuda R O’alt ebaseaduslikust valdusest hageja kasuks xxxx asuv korteriomand. Välja mõista R O’alt hageja Rakvere Linnavalitsuse kasuks: 1) hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud üürivõlgnevus summas 173.30 /ükssada seitsekümmend kolm 30 senti/ eurot, 2) hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud kommunaalteenuste võlgnevus 173.05/ükssada seitsekümmend kolm 05/ eurot, 3) korteriomandi tagastamisega viivitamisest tulenev kahjuhüvitis summas 17.33 /seitseteist 33 senti/ eurot alates 28.08.2014 kuni korteriomandi hagejale tagastamiseni, 4) menetluskulude (riigilõiv) katteks 125 /ükssada kakskümmend viis/ eurot. Menetluskulud Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.
Kostjal on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
17,33 eurot (jaanuar 2014 üür); arve nr 2693, 07.02.2014.a, summas 17,33 eurot (veebruar 2014 üür), arve nr 4124, 13.03.2014.a summas 17,33 eurot (märts 2014 üür); arve nr 5512, 10.04.2014.a, summas 17,33 eurot (aprill 2014 üür); arve nr 6919, 15.05.2014.a summas 17,33 eurot (mai 2014 üür); arve nr 8104, 17.06.2014.a summas 17,33 eurot (juuni 2014 üür); arve nr 8176, 08.07.2014.a, summas 17,33 eurot (juuli 2014 üür);arve nr 8934, 20.08.2014.a, summas 17,33 eurot (august 2014 üür). Hageja poolt teenuse osutajatele tasutud ja kostjale tasumiseks esitatud kommunaalteenuste arved: arve nr 1370, 28.02.2014.a, summas 69,57 eurot, (alus Rakvere Elamuhoolduse arve nr 10127, 10.02.2014.a); arve nr 4416, 30.05.2014.a, summas 51,99 eurot, (alus Rakvere Elamuhoolduse arve nr 10796, 10.05.2014.a); arve nr 8915, 31.07.2014.a, summas 51,49 eurot, (alus Rakvere Elamuhoolduse arve nr 10440, 10.08.2014.a). Vastavalt VÕS § 335 võib üürileandja nõuda üüritud asja tagastamisega viivitamisel viivitatud aja eest kahjuhüvitisena kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline v.a kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. Eelnevast tulenevalt kuulub hagejale alates 28. augustist 2014.a õigus nõuda kostjalt korteri tagastamisega viivitamisest tulenevat kahjuhüvitist summas 17,33 eurot kuus kuni korteriomandi vabastamiseni kostja poolt. Hagejale teada olevalt ei ole kostja tähtaegselt tasunud OÜ Rakvere Elamuhooldusele ka tema poolt augustis 2014.a tarbitud kommunaalteenuse eest esitatud arvet summas 17,73 eurot, millist arvet ei ole aga veel hagejale kui korteri omanikule tasumiseks esitatud.. Kostjat on mitmel korral teavitatud tekkinud võlgnevustest. Hageja on üritanud pöörduda kostja poole nii telefoni teel, vahetult kostja juures kohapeal kui ka kirjalikult. Hageja on seisukohal, et ta on ammendanud kõik kohtuvälised võimalused võlgnevuse tasumise saavutamiseks. Hageja on tuletanud kostjale tähitud kirja teel meelde Rakvere linnale kuuluva munitsipaalkorteri üürilepingu tähtajalise lõppemise fakti ja korteri vabastamise ning üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise vajadust. Eelnevale vaatamata ei ole kostja korterit vabastanud ega hagejaga ühendust võtnud, mistõttu on ammendunud ka kõik korteri vabastamise nõudega seonduvad kohtuvälised võimalused. Hageja on üritanud korduvalt pöörduda kostja poole nii maksmata arvete kui korteri vabastamise nõuetega. Kostja pole talle esitatud arvetel toodud summasid ega üürilepingu tähtajalise lõppemise asjaolu vaidlustanud. Hageja ja kostja vahel on tulenevalt kostjale 05.07.2013.a VÕS § 321 alusel üle läinud üürilepingust tekkinud lepingulised suhted. Vastavalt hageja ja kostja vahel 27.08.2013.a sõlmitud kokkuleppele üürilepingu muutmiseks, oli üürilepingu tähtajaks 27.08.2014.a. Lepingu p 2.1. kohaselt kohustus Kostja maksma eluruumi kasutamise eest üüri 270,0 krooni kalendrikuus (vastavalt Euroopa Keskpanga kursile 17,33 eurot kalendrikuus). Kostjaga sõlmitud sotsiaalkorteri üürilepingu punkt 4.1 kohaselt lõpeb leping tähtaja möödumisel, samuti lõppemisel muul seaduses või lepingus toodud alusel. VÕS § 313 koosmõjus § 316 lg 1 p 1 kohaselt võib üürileandja üürilepingu erakorraliselt üles öelda kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Sama paragrahvi lõike1 punkt 2 kohaselt on üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks ka see, kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa. Kostja ei ole tasunud üürimakseid 10 kalendrikuu vältel, mistõttu oleks hagejal ka juhul, kui üürileping ei oleks tähtaegselt lõppenud, alus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks VÕS § 316 lg 1 punktide 1 ja 2 alusel. Kostja ei ole üürilepingu lõppemist vaidlustanud ega üürilepingu jätkamiseks hagejale mingeid kirjalikke ega suuliseid tahteavaldusi esitanud. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 335 kohaselt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise
tagamiseks. Eelnevast tulenevalt ja johtuvalt asjaolust, et üürnik ei ole põhjendamatult tagastanud Rakvere linnale kuuluvat korteriomandit, kuulub hagejale alates 28.08.2014.a õigus nõuda kostjalt üüritud asja tagastamisega viivitamisest tulenevalt kahjuhüvitist, mis vastab poolte vahel varasemalt sõlmitud üürilepingust tuleneva üüri suurusele (s.o 17,33 eurot kalendrikuus). Võlgniku viivitus korteriomandi üleandmiseks ei ole tulenenud hageja poolsest vastuvõtuviivitusest. Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kostja on jätnud talle esitatud arved tasumata ning pole vabastanud üürilepingu objektiks olnud Rakvere linnale kuuluvat korteriomandit, jätkates seeläbi korteriomandi valdamist ilma selleks õiguslikku alust omamata. Hageja leiab, et kostja viivitab kohustuse täitmisega, omamata selleks õiguslikku alust. Seega ei ole kostja täitnud oma kohustusi hageja ees. Kostja on kõrvale hoidnud oma kohustuste täitmisest. Kostja vastuväited Kostja sai hagimaterjalid isiklikult kätte 05.01.2015, kuid tähtaegselt kohtule vastust ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja tõenditega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei pea vajalikuks siinkohal korrata hagi asjaoludes esitatud asjakohaseid õiguslikke põhjendusi ja nõustub nendega. Kostja ei ole täitnud nõuetekohaselt temaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Menetluse alustamise ajal kehtinud TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on sisuliselt oma menetluskulude nimekirja esitanud juba hagiavalduses punktis 5, mille kohaselt soovib ta kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 386 lg 2; 407 lg 1 ja 3; § 415; § 416; § 442; § 444 lg 4 tagaseljaotsusega. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.