Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
20.01.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-18505
Tsiviilasi
AB hagi MB vastu aktsiate väljamõistmiseks ja tahteavalduste andmisele kohustamiseks ning alternatiivselt aktsiate väärtuse ja viivise väljamõistmiseks MB avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.10.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MB määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AB (isikukood XXXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX-XX XXXXXXX), esindajad v/adv Urmas Volens ja adv Kristjan Tamm Kostja MB (isikukood XXXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XX-X XXXXX XXXXXXX), esindaja v/adv Neve Uudelt
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 07.10.2014 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
4.
Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lõige 3). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel
ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja taotlus
1.20.12.2013 otsusega jättis Harju Maakohus AB (hageja) hagi MB (kostja) vastu aktsiate väljamõistmiseks ja tahteavalduse andmisele kohustamiseks ning alternatiivselt aktsiate väärtuse ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.04.2014 otsusega maakohtu otsuse muutmata ning maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja kanda. Riigikohus jättis 06.09.2014 hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega jõustusid Harju Maakohtu ning Tallinna Ringkonnakohtu otsused 06.09.2014.
2.02.09.2014 esitas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Kostja palus hagejalt välja mõista lepingulise esindaja õigusabikulu 10 606.20 eurot (käibemaksuga). Samuti palus kostja kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Avalduses on kinnitatud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega ning et kostja ei ole käibemaksukohuslane. Avalduse kohaselt osutati kostjale keskmiselt kogu menetluse kestel õigusteenust tariifiga 166.14 eurot/h (käibemaksuta). Käesolev vaidlus oli sisult keerukas, mida väljendab ka poolte menetluses esitatud menetlusdokumentide arv ja maht, menetlust suunas hageja oma mahukate dokumentide ja tõenditega. Samuti tuli analüüsida välisriigi õigust.
3.Vastuseks hageja vastuväitele märkis kostja, et seadus ei sätesta kuludokumentide esitamist lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramise eeldusena. Avalduse lahendamine ei eelda hinnangut, kas menetluskulude kandmine on tõendatud. Advokaatide tunnihinnad ei ole riiklikult reguleeritud ning seetõttu ei saa lähtuda mõistliku hinna määramisel tunnihinnast, mida Riigikohus on mingis konkreetses kaasuses pidanud põhjendatuks. Põhjendatud on selline lepingulise esindaja tunnihind, mis jääb turuhinna piiridesse. 166.14 euro suurune tunnihind vastab turuhinnale ega ole põhjendamatu. Tegemist oli keeruka vaidlusega, mistõttu kahe esindaja kasutamine oli põhjendatud. Ka hagejat esindas menetluses läbivalt kaks advokaati. Seoses sarnase tsiviilasjaga nr 2-12-47340 märkis kostja, et vaidluste sarnasuse tõttu ongi kostja lepingulise esindaja kulud käesolevas vaidluses mitu korda väiksemad, kuid mitte olematud. Lepingulise esindaja kulude mõistlikkuse ja vajalikkuse hindamisel ei peaks kohus lahkama üksikute toimingute kulu, vaid menetluses kujunenud õigusabi kulu kokku. Olenevalt esindajast ja menetluslikust strateegiast võib olla vajalik kulutada erinevatel etappidel aega erinevalt. Hageja vastuväide
4.Hageja esitas kostja menetluskulude suurusele vastuväite, paludes jätta avaldus rahuldamata. Kostja ei ole esitanud koos oma taotlusega dokumente, mis tõendavad kostjapoolset menetluskulude kandmist. Kostja poolt väidetavalt tasutud õigusabi tunnihinda ei saa pidada mõistlikuks, puudub õiguslik alus kahe esindaja kulude väljamõistmiseks ning kostjale osutatud õigusabi ajakulu ei saa pidada mõistlikuks. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et kostjat esindasid
sarnases vaidluses (tsiviilasi nr 2-12-47304) samad advokaadid, kes käesolevas vaidluses. Hageja palus vähendada kostja kasuks väljamõistetavat menetluskulu suurust mõistliku ja vajaliku suuruseni, arvestades hageja poolt väljatoodud vastuväiteid. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 07.10.2014 määrusega avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulud 5472 eurot ning viivise.
6.Kuna käesolevas asjas on hageja esitanud kostja lepingulise esindaja kulude kohta vastuväite, kontrollis kohus esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja esitatud kulude nimekiri vastab TsMS-i nõuetele. Esindaja on kulude kindlaksmääramise avalduses küllaltki selgelt ning täpselt ära märkinud õigusabi osutamisele kulunud aja ning esindatavale osutatud teenused. Õigusabi osutamisele kulunud aja ning teenuste selgusele viitab ka asjaolu, et hageja on olnud suuteline esitama konkreetsetele toimingutele ning nende ajamahule vastuväiteid, paludes vähendada kostja kasuks väljamõistetavat menetluskulu suurust mõistliku ja vajaliku suuruseni.
7.TsMS § 174 lõige 3 näeb ette, et avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Seega on menetluskulu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamiseks õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11209). Menetluskulude kandmise tõendamiseks ei nõua seadus kuludokumentide esitamist. Käesoleval juhul on menetluskulude nimekirjas märgitu esitatud piisava selgusega menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega jättis kohus hageja sellesisulised vastuväited tähelepanuta.
8.Kostja menetluskulude avalduse kohaselt oli kostja õigusabi kulude koosseis järgnev: 1) dokumendiga tutvumine: hagi materjalid 0,6h; 2) 27.05.2013 e-kirja ettevalmistamine: Harju Maakohus (teavitus esindamise ja hagi materjalide kättesaamise kohta) 0,1h; 3) menetlusdokumendi ettevalmistamine: taotlus menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks ja seonduvad taotlused (dokument on kohtule esitatud lähtudes 24.05.2013 nõudest 07.06.2013) 2,7h; 4) õiguslik analüüs: õigusliku positsiooni kujundamine 1,1h; 5) 22.08.2013 e-kirja ettevalmistamine: tagatise taotluse lahendamine 0,2h; 6) menetlusdokumendi ettevalmistamine: vastus hagiavaldusele (dokument on kohtule esitatud lähtudes 22.08.2013 kohtumäärusest 05.09.2013) 11,7h; 7) 11.09.2013 e-kirja ettevalmistamine– istungiaja kooskõlastamine 0,1h; 8) 16.09.2013 e-kirja ettevalmistamine: kohtuistungi aeg 0,1h; 9) dokumendi analüüs: hageja 28.10.2013 seisukoht ja täiendavad tõendid 0,4h; 10) menetlusdokumendi ettevalmistamine: vastus hageja 28.10.2013 seisukohale (dokument kohtule esitatud 31.10.2014) 9,6h; 11) dokumendi analüüs: hageja 06.11.2013 seisukohad 0,2h; 12) kohtuistungiks ettevalmistamine: Harju Maakohus, 11.11.2013 8,3h (2 advokaadi ajakulu); 13) dokumendi analüüs: hageja 08.11.2013 seisukoht ja tõendid 0,5h; 14) 11.11.2013 kohtuistungil osalemine 2,8h (2*1,4h); 15) 11.11.2013 e-kirja ettevalmistamine: ülevaade 11.11.2013 istungist 0,2h; 16) dokumendiga tutvumine: maakohtu 12.11.2013 istungi protokoll 0,1h; 17) dokumendi analüüs: hageja apellatsioonkaebus 0,8h;
9.Kohus leidis, et menetluse alguses on esindajal vajalik tutvuda asjaoludega, hagimaterjalidega ning koostada vastavalt õiguslikule positsioonile vastus hagiavaldusele. Arvestades tsiviilasja keerukust ning materjalide sisu ning mahtu luges kohus punktides 1–6 nimetatud teenuste põhjendatud ajakuluks kokku 14h.
10.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on 11.11.2013 kohtuistung toimunud kell 14.02–
15.22.Istungil on osalenud mõlemad kostja esindajad. Istungiaja kooskõlastamine, istungiks ettevalmistamine ning protokolliga tutvumine ei ole kohtu hinnangul ajakulukad tegevused. Seega luges kohus punktides 7, 8, 12, 14, 15 ja 16 märgitud teenuste põhjendatud ajakuluks kokku 6h.
11.Kohus pidas vajalikuks märkida, et ka hagejat esindas menetluses läbivalt kaks advokaati ning ka 11.11.2013 istungil osalesid mõlemad hageja esindajad. Kohtu hinnangul näitab antud asjaolu seda, et nii hageja kui kostja on pidanud vaidlust piisavalt keerukaks ning kahe esindaja kasutamist põhjendatuks ja vajalikuks. Seega jättis kohus tähelepanuta hageja esindaja märkuse selle kohta, et tsiviilasja keerukust arvestades ei olnud vajalik kahe advokaadi kohalolek kohtuistungil.
12.Arvestades tsiviilasja keerukust, punktides 9-11 ning 13 märgitud dokumentide sisu ning mahtu ja asjaolu, et dokumentidega tutvumine ei ole kohtu hinnangul kuigi ajakulukas tegevus, luges kohus punktides 9-11 ning 13 märgitud teenuste (hageja poolt esitatud dokumentidega tutvumine, analüüs ning kostja vastus hageja 28.10.2013 seisukohale) ajakuluks kokku 8h.
13.Kostja esindaja põhjendatud ajakuluks seoses hageja esitatud apellatsioonkaebusega (punktid 17-20) luges kohus kokku 7h. Kaebusega ja määrusega tutvumine ning samuti kohtule e-kirja koostamine ei ole kuigi ajakulukad tegevused. Samuti leidis kohus, et kuna asi on juba maakohtus lahendatud, oli esindajatel eelduslikult õiguslik positsioon teada, siis apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ei tohiks olla üleliia ajakulukas.
14.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimus 11.04.2014 kohtuistung kell 11.36-12.14 (t II kd lk 171). Kohtu hinnangul ei ole kohtuistungiks ettevalmistamine kuigi ajakulukas tegevus. Seega luges kohus punktides 21-22 nimetatud teenuste põhjendatud ajakuluks kokku 2,5h.
15.Punktides 23-25 nimetatud teenuste ajakulu kokku 0,5h ulatuses luges kohus mõistlikuks ning põhjendatuks.
16.Seega on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud kostja esindaja ajakulu kokku 38h ulatuses.
17.Kostja esindaja on märkinud, et keskmiselt osutati kogu menetluse kestel õigusteenust tariifiga 166.14 eurot/h (käibemaksuta). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-115-13 punktis 25 märkinud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samuti on Riigikohus samas punktis välja toonud, et senises kohtupraktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-21-92-13) ja tunnitasu 120 eurot käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-193-13).
18.Kuigi advokaatide tunnihinnad ei ole riiklikult reguleeritud, ei saa menetluskulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmisel lähtuda õigusteenuse turu keskmisest kõrgemast või ka ülemäära kõrgest tunnihinnast, sest menetlusosaline saab ja peab arvestama kohtumenetlusega kaasnevate võimalike kuludega, kuid ei pea hüvitama teise menetlusosalise kohtukulusid mistahes ulatuses (vaid siiski keskmisest lähtuvast ja põhjendatud ulatusest). Kohus lähtus senisest menetluspraktikast ning luges põhjendatud ja vajalikuks tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta).
19.Seega on kokku põhjendatud esindajakulu suuruseks 4560 eurot (38x120), millele lisandub käibemaks 912 eurot, kokku 5472 eurot.
20.Kostja esitas TsMS § 177 lõikest 2 tuleneva taotluse, mistõttu märkis kohus, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
21.23.10.2014 esitas kostja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada määruse osas, milles avaldus jäeti rahuldamata ja saata asi vastavas ulatuses maakohtule uueks läbivaatamiseks, või alternatiivselt, kui ringkonnakohus saab teha vastavas ulatuses ise uue määruse, siis tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada täies ulatuses.
22.Maakohtu määrus on põhjendamata, sest sellest ei tulene, miks on kostja avaldus jäetud osaliselt rahuldamata. Määrusest ei nähtu võrdlusandmeid, milliste kriteeriumide põhjal ja kuidas on kohus hinnanud seda, mida pidada põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks, kui kodus pidas menetlustoimingute hindamist eraldi vajalikuks. Ajakulu ja tunnihind peab olema millegagi võrreldav, et selle pinnalt otsustada, mis oli vajalik ja põhjendatud. Kaevatav määrus võimaldab järeldada, et on advokaate, kes oleksid kostja esindajate poolt tehtud töö teinud kiiremini. Kostja esindajatel on märkimisväärne kogemus, mistõttu ei saa eeldada, et nende töö ei olnud efektiivne. Kohus ei ole selgitanud oma arutluskäiku ega toonud välja asjaolusid, mille pinnalt oleks võimalik tuvastada, millistest kaalutlustest kohus mõistliku tunnihinna mõiste sisustamisel lähtus.
23.Maakohus pidas mõistlikuks tunnihinda 120 eurot käibemaksuta, lähtudes senisest menetluspraktikast. Samas on kohus esile toonud, et menetluskulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmisel ei saa lähtuda õigusteenuse turu keskmisest kõrgemast või ka ülemäära kõrgest tunnihinnast. Need seisukohad on vastuolulised. Kostja hinnangul on lepingulise esindaja tunnihind, mis jääb turuhinna piiridesse, põhjendatud, nagu ka kohus iseenesest nõustus. Põhjendamatuks saab pidada ainult sellist tunnihinda, mis on turuhinna piiridest ilmselgelt kõrgem. Seega tuleb kindlaks
teha, mida saab pidada õigusteenuse turu keskmiseks turuhinnaks. Õigusteenuse turu keskmine hind ei ole mitte hind, mida on menetluspraktikas põhjendatuks peetud, vaid tegelikult teenuse eest makstav keskmine hind õigusteenuste turul ning see erineb seni kohtupraktikas põhjendatuks peetud 120 eurost tunni kohta. Kostja esindajate 166.14 euro suurune tunnihind vastab turuhinnale ja kohtumäärusest ei tulene otseselt ka vastupidist. Kostja arvates ei saa kohus lepingulisele esindajale kantud kulu ümber hinnata, kui puuduvad tõendid, mis kinnitaksid hinna turuhinnale mittevastavust. Automaatselt ei saa eeldada, et üle turu keskmise tunnihinna ulatuv tasu oleks alati ebamõistlik või põhjendamatu ning tuleks jätta poolele hüvitamata. Senine menetluspraktika, mille kohaselt tuleks mõistlikuks tunnihinnaks pidada 120 eurot, on meelevaldne ja põhjendamatu. Kostja esindajate teenuse hinnatase on avalik, mistõttu oli kostjale menetluse tõttu tekkinud kulu hagejale ka ettenähtav. Euroopa õigusruumis on üldlevinud põhimõte, et igal isikul on õigus vabalt endale esindaja valida. Lähtudes viimastel aastatel kujunenud kohtupraktikast menetluskulude kindlaksmääramisel tsiviilasjades, ei ole see põhimõte Eestis järgitud. Kohtupraktikaga suunatakse menetlusosalist valima esindajat lähtuvalt sellest, kelle tunnihind vastab kohtu poolt määratud mõistlikule tunnihinnale ning teisejärguliseks on muudetud küsimus esindaja oskustest ja pädevusest. Küsimust õigusabi kättesaadavusest ei saa lahendada menetluskulude kindlaksmääramist puudutava menetluspraktika kaudu.
24.Maakohus on küll põhimõtteliselt õigesti käsitlenud kostja menetlustoiminguid grupeeritult, kuid kostja arvates tuleks ajakulu hinnata tervikuna kogukuluna. Menetlustoimingute vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on samas asjakohane vaadata iga toimingu puhul, kas see oli vajalik ja põhjendatud. Kohus antud juhul ei leidnud, et mõni menetlustoiming oleks olnud ebavajalik või põhjendamatu. Ühegi toimingu puhul ei ole kohus ka märkinud, milline toimingutest ja miks väidetavalt liiga ajamahukas oli, samuti ei selgu määrusest, milliseid tehtud toimingutest ja millisel viisil oleksid kostja esindajad pidanud kiiremini tegema. Seega on kohtu poolt teostatud mahaarvamised konkreetsete toimingute ajakulust meelevaldsed ning põhjendamata. Kõik toimingud, mida kostja esindajad on menetluses teinud, on olnud nõutavad selleks, et õigusteenust seaduse nõuetele vastavalt osutada. Menetluskulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist puudutav regulatsioon TsMS-s ei ole seatud mitte üksnes kohtuasja kaotava menetlusosalise kaitseks, vaid ka kohtuasja võitva menetlusosalise jaoks – et viimane saaks hüvitatud kohtumenetlusega, mis on menetlusosalisele juba iseenesest äärmiselt koormav, tekitatud kahju menetluskulude näol. Vastustaja seisukoht
25.Hageja vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hageja kostja taotluse rahuldamise ulatust ei vaidlustanud.
Edasine menetluse käik
26.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 07.10.2014 määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendamise teel muuta lahendi põhjendusi. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude
põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu kaalutlusotsus, mille puhul peab kohtu arutluskäik hüvitatavate menetluskulude suuruse määramisel olema järgitav. Antud juhul kohtu põhjendused kulude hindamisel osaliselt järgitavad ei ole. See rikkumine on võimalik kõrvaldada ringkonnakohtus. Maakohtu poolt määratud menetluskulude lõplikku suurust kolleegiumil alust muuta ei ole. Seega tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Osas, milles kaevatav määrus on nõutavas ulatuses põhjendatud, nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega.
28.Hagi materjalidega tutvumise ja vastuse koostamisega seotud esindaja ajakulust 16,4h on maakohus pidanud põhjendatuks 14h, jättes märkimata, milliste konkreetsete toimingute puhul on kohus ajakulu vähendanud. Kolleegiumi hinnangul saab pidada põhjendatuks 27.05.2013 e-kirja ettevalmistamisele kulunud aega 0,1h, menetluskulude katteks tagatise nõudmise taotluse koostamisele kulunud 2,7h ning 22.08.2013 e-kirja ettevalmistamiseks kulunud 0,2h. Samas hagi materjalidega tutvumine (0,6h), õiguslik analüüs (1,1h) ja vastus hagiavaldusele (11,7h) on kõik toimingud, mis moodustavad sisult ühe - hagile vastamise - toimingu. Arvetest nähtuvalt on esindaja kulutanud hagile vastuse koostamiseks, sh õiguslikuks analüüsiks ja materjalidega tutvumiseks kokku 13,4h. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hagiavalduse ning vastuse sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, ei saa pidada sellele toimingule seonduvast ajakulust põhjendatuks rohkem kui 10-11h. Arvestades sellele juurde eelnevalt põhjendatuks peetud ajakulu 2,7+1,1+0,2h, ei ole ringkonnakohtul alust mõista välja maakohtu määruse punktides 1-6 märgitud toimingute osas menetluskulusid suuremas ulatuses kui 14h eest, st mitte rohkem kui leidis maakohus.
29.Maakohtu määruse punktides 9-11 ja 13 märgitud toimingutele kulunud ajast 10,7h on maakohus pidanud põhjendatuks 8h. Kolleegiumi hinnangul saab punktides 9–11 ja 13 märgitud toimingute ajakulust pidada täies ulatuses põhjendatuks hageja 06.11.2013 seisukoha analüüsiks kulutatud 0,2h ja tema 08.11.2013 seisukoha ning tõendite analüüsiks kulutatud 0,5h, seega kokku 0,7h. Hageja 28.10.2013 seisukoha ja täiendavate tõendite analüüs (0,4h) ning 28.10.2013 seisukohale vastuse koostamine (9,6h) seonduvad mõlemad sisuliselt vastuse koostamisega, millele on esindaja kokku kulutanud 10h. Kolleegiumi hinnangul ei ole selline ajakulu hageja täiendavale seisukohale vastamiseks põhjendatud, arvestades kõnealuste dokumentide sisu ja mahtu, sh kostja vastuses sisalduvaid rohkeid viiteid Eesti õiguskirjandusele. Viited kirjandusele võivad olla menetlusosalise seisukohtadele toetuseks, kuid ei ole vältimatult vajalikud ning ajakulu nende ümberkirjutamiseks ja nendele viitamiseks ei pea vastaspool hüvitamata. Seega ei saa kostja 31.10.2013 vastuse koostamisega seotud toimingutele kulunud ajast pidada põhjendatuks rohkem kui 7h, millele tuleb juurde arvestada eelnevalt põhjendatuks peetud 0,7h, mistõttu ka nimetatud toimingutele kulunud aja osas puudub alus maakohtust teistsugusele järeldusele jõuda.
30.11.11.2013 kohtuistungiga seotud ajakulust (määruse punktides 7, 8, 12, 14-16 märgitud toimingud) 11,5h on maakohus pidanud põhjendatuks 6h. Kolleegiumi hinnangul on viidatud punktides märgitud toimingutest täielikult põhjendatud 11.09.2013 ja 16.09.2013 e-kirjade koostamisele kulunud 0,2h, 11.11.2013 istungil osalemisele kulunud 2,8h (arvestades, et hageja maakohtu määrust ei vaidlustanud), 11.11.2013 ekirja koostamisele kulunud 0,2h ning istungi protokolliga tutvumisele kulunud 0,1h, seega kokku 3,3h. 11.11.2013 istungiks ettevalmistamiseks kulunud aega 8,3h kahe esindaja peale kokku ei saa pidada põhjendatuks. Arvestades sellega, et asja valmistasid ette kaks advokaadist esindajat, siis ei oleks mõistlik, et mõlemad valmistasid ette terve materjali. Mõistlik on eeldada, et esindajad olid materjali omavahel ära jaganud.
Arvestades lisaks asjaoluga, et mõlemad esindajad olid algusest peale asjaga sisuliselt tegelenud (nähtuvalt 07.05.2013 korraldava kohtuistungi protokollist) ja seeläbi materjalide sisuga tuttavad, ning et esimeseks kohtuistungiks ei olnud menetlus ka ülemäära kaua kestnud, et materjale oleks olnud vaja üle pika aja meelde tuletada vmt, ei saa pidada istungi ettevalmistamisele kulunud ajast põhjendatuks rohkem kui 1,31,4h mõlema esindaja kohta. Seega ei saa 11.11.2013 istungiga seotud toimingute ajakulust pidada põhjendatuks rohkem, kui leidis maakohus.
31.Hageja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega seotud toimingute (määruse punktid 17-20) ajakulust 9,2h pidas maakohus põhjendatuks 7h. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu määrus vastavas ulatuses nõuetekohaselt põhjendatud. Täiendavalt märgib ringkonnakohus siiski, et kuivõrd apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei sisalda see mingeid uusi asjaolusid, millega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks oleks esindajal olnud vaja kulutada tavapärasest rohkem aega, siis ei saa pidada mõistlikuks kaebusele vastuse koostamise ajakulu 8,2h, arvestades ka kaebuse analüüsiks täiendavalt kulutatud aega 0,8h. Kolleegium leiab, et praeguses asjas ei ole kaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulust põhjendatud rohkem kui 6-7h, mistõttu ka selles osas puudub alus maakohtu seisukohta muuta.
32.11.04.2014 ringkonnakohtu istungiga seotud ajakulust (määruse punktides 21-22 märgitud toimingud) 4,8h on maakohus pidanud põhjendatuks 2,5h. Kolleegiumi hinnangul on täielikult põhjendatud istungil osalemisele kulunud 0,6h. Istungiks ettevalmistamiseks kulutatud 4,2h ei saa aga pidada põhjendatuks, arvestades, et kaebus ei sisaldanud uusi asjaolusid ning et enne 11.04.2014 istungit ei esitanud kumbki pool ka mingeid täiendavaid menetlusdokumente, mida oleks tulnud istungiks läbi töötada. Seega oli istungiks ettevalmistamise käigus vaja esindajal ainult asja materjalid meelde tuletada, milliseks tegevuseks ei ole põhjendatud rohkem kui 1,5-2h kulutamine. Seega ei saa 11.04.2014 istungiga seotud toimingute ajakulust pidada põhjendatuks rohkem, kui leidis maakohus.
33.Eeltoodust tulenevalt ei ole kolleegiumil alust hagejalt väljamõistetavate menetluskulude suurust muuta, mistõttu ei kuulu kostja määruskaebus selles osas rahuldamisele.
34.Lisaks õigusabitoimingutele kulunud aja vähendamisele vaidlustab kostja ka maakohtu poolt kostja esindajate tunnihinna vähendamist 120 euroni (käibemaksuta). Kolleegiumi hinnangul ei anna kaebuse väited alust kostja esindajate tunnihinna osas maakohtust teistsugusele seisukohale jõudmiseks. Maakohtu järeldus on piisavalt põhjendatud ja kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mistõttu ei saa maakohtule selles osas heita ette ka diskretsioonipiiride ületamist.
35.TsMS § 178 lõike 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.