AB ́i hagi MB ́i vastu aktsiate väljamõistmiseks ja tahteavalduste andmiseks kohustamiseks ning alternatiivselt aktsiate väärtuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.12.2013.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
67 207,50 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AB ́i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): AB (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXXXXXX), tehingulised esindajad v.adv Urmas Volens ja adv Kristjan Tamm Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): MB (isikukood: XXXXXXXXXX; elukoht: XXXXXXX), tehinguline esindaja v.adv Neve Uudelt
Kohtuistungi toimumise aeg
11.04.2014.a
Istungil osalenud isikud
Hageja tehingulised esindajad vandeadvokaat Urmas Volens ja vandeadvokaat Kristjan Tamm ning kostja tehinguline esindaja Neve Uudelt
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 20.12.2013.a otsus jätta muutmata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, AB ́i kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses 1(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-18505 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.24.04.2013.a esitatud hagi ja selle täpsustuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista müügilepingu alusel saadud BLRT kuus B-aktsiat nimiväärtusega 64 eurot ning kohustada kostjat andma tahteavaldus väärtpaberikonto haldurile korralduse tegemiseks aktsiate ülekandmiseks hageja väärtpaberikontole. Alternatiivselt, kui kostjalt ei ole võimalik kõiki aktsiaid välja mõista, siis mõista kostjalt hagejale välja iga mitteüleantava aktsia eest 10300 eurot ja seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest kuni põhikohustuse täitmiseni. Hageja oli pikaaegne BLRT Grupp AS-i (BLRT) töötaja. Hageja omandas BLRT erastamise käigus kuus BLRT B-aktsiat. Alates 2010.a augustist hakkas hagejale helistama BLRT nõukogu esimees so kostja, kes pakkus hagejale aktsiate kiiret müügivõimalust, väites, et tegemist on hea pakkumisega. 05.08.2010.a müüs hageja aktsiad kostjale 24 000 krooni eest. Seega kujunes ühe aktsia (nimiväärtusega 1000 krooni) müügihinnaks 4000 krooni. 2013.a jaanuaris avastas hageja ajakirjanduslikest allikatest, et ta müüs aktsiad nende tegelikust väärtusest oluliselt odavamalt. Hageja leidis, et aktsiate müügileping on vastuolus heade kommetega tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg-st 2. Lepingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Rahandusekspert JJ arvamuse kohaselt oli 2010.a BLRT ühe B-aktsia õiglane väärtus ligikaudu 10 300 eurot (vahemikus 8299–10 282 eurot). Seega erinevad lepingupoolte sooritused ligikaudu 4000%. Aktsiatehingute statistilist keskmist ei saa turuhinna määramisel aluseks võtta, kuna suur hinnakõikumine viitab ettevõttespetsiifilistele anomaaliatele. Hageja võõrandas aktsiad kahjulikel tingimustel seetõttu, et ta oli ettevõtlusega seotud majandusküsimustes ja väärtpaberitehingutes kogenematu. Hageja töötas BLRT-s 57a töökohtadel, mis ei olnud seotud majandusküsimustega (montaaži- ja remondilukksepana). Tehingu tegemise ajal puudus tal ülevaade BLRT majandusseisust ja kontserni väärtusest. Lisaks oli hageja tehingu tegemise ajal 82a vana. Hageja ainsaks sissetulekuks oli riiklik pension. Kostja poolt pakutud müügihind oli hageja jaoks väga suur summa. Kostja teadis või pidi teadma, et hageja tegi tehingu kogenematusest. Kuna kostja on BLRT nõukogu liige, siis ta oli teadlik aktsiate tegelikust väärtusest ja sellest, et hageja võõrandab aktsiad oluliselt alla nende väärtuse. Tehing on tühine heade kommete vastasuse tõttu ka TsÜS § 86 lg 1 alusel, sest kostja tegevus hageja kui aktsiatehingute alal kogenematu 82-aastase inimese kallutamisel ülikahjuliku tehingu tegemisele on ebamoraalne ja vastuolus õiglaselt mõtlevate inimeste väärtushinnangutega.
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-18505 01.07.2013.a esitas hageja müügilepingu tühistamise avalduse TsÜS § 92 alusel, sest tegi tehingu eksimuse mõjul. Kostja lõi hagejale ebaõige ettekujutuse aktsiate tegelikust väärtusest. Kuna aktsiate müügitehing on tühine, siis on pooled kohustatud teineteisele tehingu alusel saadu tagastama. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. JJ arvamuses leitud aktsiate õiglane väärtus ei ole aktsiate turuhind. Tehingu heade kommetega kooskõla hindamisel tuleb lähtuda turuhinnast. Ernst & Young Baltic AS on leidnud, et JJ arvamus aktsiate väärtuse kohta ei ole adekvaatne, kuna selles kasutatud metoodikat ei ole mitmes olulises aspektis korrektselt rakendatud. Lisaks toimus perioodil 2010–2011 BLRT aktsiatega 65 tehingut, millest 61 vaidlusaluse tehinguga võrreldava tehingu hinnad jäid vahemikku 1000–10 000 krooni ehk 63,91–639,12 eurot ühe B-aktsia kohta. Poolte vahel sõlmitud müügileping hinnaga 4000 krooni ehk 255,65 eurot aktsia kohta on turuhinnaga kooskõlas. Hageja ei olnud tehingu tegemisel kogenematu. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, miks peaks teda pidama BLRT aktsiatega tehingute tegemisel keskmisest inimesest kogenematumaks. Hageja oli BLRT aktsionär. Aktsionäri ei saa põhimõtteliselt pidada aktsiatehingute osas keskmisest inimesest kogenematumaks. Kostja ei olnud ka hageja väidetavast kogenematusest teadlik ega pidanudki teadlik olema. Tehing ei ole tühine ka TsÜS § 86 lg 1 alusel. Kostja tegevuses ei ole midagi ebamoraalset. Kostja ei ole hagejat sobimatult mõjutanud. Hageja tühistamisavaldus ei ole tähtaegne. TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt saab tehingu tühistada kuue kuu jooksul pettusest või eksimusest teadasaamisest. Vaidlusalune leping sõlmiti 05.08.2010. Väide, et hageja avastas alles 2013.a jaanuaris ajakirjanduslikest allikatest, et ta müüs aktsiad oluliselt odavamalt, on tõendamata. Täitmata on ka tühistamiseks vajalikud materiaalsed eeldused. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 20.12.2013.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt müüs hageja 05.08.2010.a kostjale kuus BLRT B-aktsiat kogumaksumusega 24 000 krooni (st ühe aktsia hinnaks oli 4000 krooni). Hageja hinnangul on tehing tühine, kuna on vastuolus heade kommetega. Hageja hinnangul on tehingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja on selle kinnituseks esitanud eriteadmistega isiku JJ arvamuse, mille kohaselt oli BLRT B-aktsia õiglaseks väärtuseks tehingu toimumise ajal 8299– 10 282 eurot (II kd lk 12). Samuti on hageja esitanud eriteadmistega isiku AJ arvamuse, mille järgi oli B-aktsia väärtuseks 2011.a 6794 eurot (II kd lk 63). Arvamustest nähtub, et JJ ja AJ on raamatupidamisliku analüüsi kaudu arvutanud aktsiate nn õiglast väärtust. Kohus leidis, et vastastikuste kohustuste väärtuse hindamisel TsÜS § 86 lg 2 järgi tuleb lähtuda turuväärtusest. TsÜS § 65 järgi tuleb müügilepingust tulenevate vastastikuste kohustuste hindamisel võrrelda vaidlusaluste aktsiate müügihinda kohalikku keskmise müügihinnaga, mitte aga nn aktsiate õiglase väärtusega. Hageja esitatud eriteadmistega isikute arvamusi ei saa võtta aluseks aktsia
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-18505 turuhinna määramisel, kuna arvamustes ei arvestata piisavalt väga väikeste aktsiaosaluste tegelikku likviidsust. Seda kinnitavad lähedasel ajaperioodil tehtud aktsiatehingute müügihinnad. Kohus asus seisukohale, et olukorras, kus aktsiatega on tehinguid tehtud, saab turuväärtust hinnata eelkõige võrreldavate müügitehingute kaudu. Kostja on esitanud eriteadmistega isiku Ernst & Young Baltic AS-i arvamuse. Arvamusest selgub, et aastatel 2010–2011 jäi sõltumatute osapoolte vahel tehtud tehingutest 61 puhul BLRT B-aktsia hind vahemikku 1000– 10 000 krooni (63,91–639,12 eurot) (I kd lk 115). Kohtu hinnangul järeldub sellest, et pooltevahelise aktsiatehingu hind (255,65 eurot aktsia kohta) jääb samasse hinnavahemikku, kus tehti valdav enamus aktsiatehingutest 2010–2011 aastal. Ernst & Young Baltic AS-i arvamusest nähtuvalt puudub alus arvata, et teised tehingud ei anna adekvaatset pilti B-aktsia väärtuse kohta (I kd lk 115). Asjaolu, et mõni aktsiatehing tehti ka oluliselt kõrgema hinnaga kui 639,12 eurot, ei anna alust järelduseks, et aktsiate turuväärtus ongi märkimisväärselt kõrgem. Enamus aktsiatehingutest tehti hinnavahemikus 63,91–639,12 eurot. Ernst & Young Baltic AS-i arvamusest selgub, et niivõrd väikest ja mittelikviidset osalust on äärmiselt keeruline usaldusväärselt hinnata, kuna põhjendatud hinnaerinevuste vahemik on niivõrd suur ja taolised aktsiad võivad olla praktiliselt väärtusetud (I kd lk 119). Seega tuleneb Ernst & Young Baltic AS-i arvamusest, et väga väikeste ja mittelikviidsete osaluste müügitehingute puhul võibki hinnaerinevuste vahemik olla suur. Eeltoodust tulenevalt puudub alus väita, et vaidlusaluses müügitehingus kokkulepitud aktsia hind erineks oluliselt keskmisest müügihinnast. Ülaltoodule tuginedes ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud, et vastastikuste kohustuste väärtus oli heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohus ei nõustunud hagejaga ka selles, et teda saab pidada kogenematuks TsÜS § 86 lg 2 mõttes. Tsiviilkäibekindluse tagamiseks saab isikut TsÜS § 86 lg 2 tähenduses kogenematuks pidada üksnes erandlikel asjaoludel. Hagejal kui väga pikaaegsel BLRT töötajal pidi olema suhteliselt hea ettekujutus selle äriühingu majanduslikust olukorrast. Hagejal oli aktsia väärtuse hindamiseks võimalik saada andmeid ka avalikest allikatest (majandusaasta aruanne), aktsionärina nõuda teavet juhatuselt (äriseadustiku § 287) või pöörduda finants-spetsialisti poole. Asjaolu, et hageja neid võimalusi ei kasutanud, ei anna veel alust järelduseks, et hageja oli kogenematu. Hageja ei ole tõendanud, et oma elukogemuse põhjal ei osanud ta neid võimalusi kasutada. Vastupidi, seda, et oma elukogemuse põhjal oskab hageja vajaduse korral pöörduda nõu saamiseks erialaspetsialisti poole, kinnitab see, et hageja on käesoleva asja ajamiseks pöördunud advokaatide poole. Hageja on esitanud oma kogenematuse tõendamiseks KH arvamuse selle kohta, kuidas käituks aktsiate müümisel kogenud aktsionär (II kd lk 65-68). Arvamusest nähtuvalt on KH AS-i Kawe Kapital portfellihaldur ning ta on kirjeldanud, kuidas tema käituks aktsiate müümisel. Kuna KH on portfellihaldur, siis on ta professionaalne väärt-paberitehingute tegija. Professionaalset käitumist ei saa samastada kogenud käitumisega. Professionaalsuse puudumist ei saa omakorda samastada kogenematusega. Seega ei tõenda KH arvamus hageja kogenematust. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et ta oli tehingu tegemisel kogenematu. Eeltoodule tuginedes ei ole tehing TsÜS § 86 lg 2 alusel tühine. Tehing ei ole tühine ka TsÜS § 86 lg 1 alusel. Tõendamata on, et kostja oleks hagejat kallutanud või survestanud tehingu tegemiseks. Samuti on tõendamata, et hageja oleks teinud tehingu hinnaga, mis on alla turuväärtuse.
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-18505 Hageja esitas 01.07.2013.a kostjale TsÜS § 92 alusel tehingu tühistamisavalduse põhjendusega, et ta on teinud tehingu eksimuse mõjul. TsÜS § 99 lg 1 p 2 sätestab, et eksimuse korral võib tehingu tühistada kuue kuu jooksul, arvates eksimusest teadasaamisest. Pooled sõlmisid müügilepingu 05.08.2010.a. Hageja on aktsia väärtuse hindamisel tuginenud eriteadmistega isikute JJ ja AJ arvamustele, mis on arvutatud BLRT majandusaasta aruannete pinnalt. Kuna majandusaasta aruanded on avalikud, siis oleks hageja pidanud oma väidetavast eksimusest teada saama koheselt pärast müügilepingu sõlmimist. Seega on tühistamisavaldus esitatud pärast kuue kuu möödumist hetkest, mil hageja oleks pidanud väidetavast eksimusest teada saama. Eeltoodust tulenevalt on hageja kaotanud õiguse tehingut tühistada. Kohtu hinnangul on täitmata ka tehingu tühistamise materiaalsed eeldused. Kuna hageja ei ole tõendanud, et müügitehingu hind oleks olnud alla turuhinna, siis ei saa rääkida ka olulisest eksimusest TsÜS § 92 lg 2 mõistes. Ülaltoodule tuginedes jäi hagi (sh alternatiivne nõue) rahuldamata. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja 20.01.2014.a apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus hinnanud valesti tõendeid ning kohaldanud vääralt materiaalõigusnormi. Kohus on ebaõigesti järeldanud, et hageja ei olnud tehingu tegemisel kogenematu. Samuti hindas kohus ebaõigesti tehingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtust ning järeldas vääralt, et vastastikused sooritused ei olnud heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et tehing on tühine heade kommete vastasuse tõttu TsÜS § 86 lg 1 alusel. Kohtu seisukoht, et kuivõrd antud juhul on enne müügitehingut BLRT aktsiatega kaubeldud, tuleb aktsiate turuväärtust hinnata sisuliselt vaid varasemate müügi-tehingute kaudu, on ebaõige, kuna kohus on jätnud arvestamata väljakujunenud Riigikohtu praktikaga (vt lahend nr 3-2-1-145-04 p 32), mille kohaselt ei saa alati lähtuda aktsiate väärtuse hindamisel nende aktsiate varasemast statistilisest keskmisest müügihinnast ning üldjuhul tuleb aktsia väärtuse tuvastamisel võrrelda omavahel erinevate meetoditega saadud tulemusi. Kohus on jätnud arvestamata, et BLRT puhul pole olnud aktsiatega kauplemisel vaba turgu selle klassikalises mõttes, sest enamus kostja poolt väljatoodud tehinguid on teostatud BLRT juhtkonnaga seotud isikute poolt, kus BLRT juhtkond on kokku ostnud BLRT lihttöötajatelt aktsiaid, kasutades ära müüjate kogenematust ja vähest informeeritust. Viidatud lahendis on Riigikohus käsitlenud aktsiate väärtuse hindamist aktsiate ülevõtmise olukorras – pooled vaidlesid selle üle, kuidas määrata aktsiate ostu õiglane hind juhul, kui konkreetsete aktsiate turg on piiratud ja turul esinevad olulised anomaaliad. Kuna ka antud juhul on tegu samalaadse olukorraga, tuleb arvestada Riigikohtu suunist aktsiate väärtuse määramiseks. Viidatud lahendis on Riigikohus seisukohal, et eeldatakse, et keskmine müügi-hind on ka aktsiate õiglaseks väärtuseks ainult juhul, kui aktsiatega on varem ning aktiivselt kaubeldud ning ei esine võimalikke turuspekulatsioone turuhinnaga. Lisaks eelnevale viitavad vabaturu puudumisele ka suured anomaaliad tehingu hindadega – sõltuvalt aktsiate müüja informeeritusest on BLRT aktsiate tehinguhinnad erinenud samaliigiliste aktsiate puhul enam kui 100 korda. Seega, kuivõrd BLRT aktsiate osas on vabaturg puudunud, siis tulnuks aktsiate õiglase väärtuse hindamisel lähtuda lisaks tehingute statistilisele keskmisele ka finantsekspertide poolt tuvastatud aktsiate hinnast. Maakohtu seisukoht, et JJ ja AJ ekspertarvamust
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-18505 ei saa aktsia väärtuse hindamisel aluseks võtta, sest need ei arvesta piisavalt väga väikeste aktsiaosaluste tegelikku likviidsust, on väär ja jääb selgusetuks, kuidas kohus on sellisele järeldusele jõudnud. Erinevalt kohtu väidetest on ekspertarvamused arvestanud väikeaktsionäri aktsiate mittelikviidsust ning korrigeerinud sellest lähtuvalt aktsia väärtust ka oluliselt madalamaks, kui see oleks likviidse aktsia puhul. Kohtu poolt tuvastatud väidetav BLRT Baktsia väärtuse vahemik, mille tuvastamisel on lähtutud vaid turul sooritatud müügi-tehingutest, on ilmselges vastuolus ühingu osakapitali suuruse, jaotamata kasumi ning teiste aktsiaseltsi finantsnäitajatega. Kohus oleks pidanud arvestama ka asjaoluga, et BLRT finants-näitajate põhjal oli BLRT ühe B-aktsia väärtus tehingu tegemise seisuga 10 300 eurot. Arvestades vaidlusaluse müügitehingu hinda so 256 eurot ühe B-aktsia eest, on ilmne, et nii suurt väärtuste erinevust tuleb lugeda vastuolus olevaks heade kommetega TsÜS § 86 lg 2 p 2 mõttes. Kohus on asunud vääralt seisukohale, et hagejat ei saa pidada kogenematuks TsÜS § 86 lg 2 tähenduses, kuna hageja ei ole oma kogenematust tõendanud. Hageja hinnangul seda, kas isik on kogenematu, on võimalik kohtul tuvastada hinnates kõiki üksikjuhtumi asjaolusid, sh konkreetse isiku haridust, vanust ning muid subjektiivseid asjaolusid, mis annavad tervikliku ülevaate konkreetse isiku vaimsest võimekusest teatud eluvaldkonnas. Maakohus on rakendanud kogenematusele vääralt liiga kõrget tõendamisstandardit, mida ei ole võimalik eluliste asjaolude pinnalt täita. Kohus on hinnanud vaid hageja esitatud KH, AS-i Kawe Kapital portfellihalduri, arvamust, kuid on jätnud kohaselt hindamata muud hageja märgitud elulised asjaolud nagu nt, et hageja oli tehingu tegemise hetkel 83-aastane, töötanud terve elu montaažija remondilukksepana ning sooritanud tehingu ilma spetsialistiga konsulteerimata. Nendest asjaoludest nähtub, et hagejal puudus oma vanust, haridust, elu-kutset ning senist tegevust arvestades igasugune kogemus aktsiatehingutega. Kohtu käsitlus tõendamiskoormise kohta on väär ka seetõttu, et taolist tõendamiskoormist ei ole võimalik täita – sisuliselt tuleks hagejal esitada tõend selle kohta, et ta on vaimselt oluliselt piiratud või alaealine. Sellises olukorras oleks aga juba tegemist piiratud teovõimega isikuga ning tehingu kehtivust tuleks hinnata TsÜS § 11 lg 1 alusel. Juhul, kui tõlgendada kogenematust nii äärmuslikult, siis kaotaks TsÜS § 86 lg 2 kogenematuse regulatsioon tähenduse. Nimetatud sätte eesmärgiks ongi kaitsta isikuid, kelle suhtes ei kohaldu piiratud teovõimega isiku regulatsioon, kuid hinnates kõiki objektiivseid asjaolusid tehingu tegemisel, tuleb tehingu sooritanud isikut siiski heade kommete kohaselt äärmiselt ebaausate tehingute eest kaitsta. Kohus on ebaõigesti käsitlenud isiku kogenematust üldisena ning jätnud arvestamata, et kogenematus on kas üldise elukogemuse puudumine või vastavate tehingute tegemise kogemuse puudus. Hagejat tuleb käsitleda kogenematu isikuna majandus- ja finants-valdkonnas. Samuti tuvastas kohus vääralt, et hagejal kui pikaaegsel BLRT töötajal pidi olema suhteliselt hea ettekujutus selle äriühingu majanduslikust olukorrast ning hagejal oli aktsiate väärtuse hindamiseks võimalik pöörduda erialaspetsialisti poole või saada andmeid avalikest allikatest, nagu nt tutvuda majandusaasta aruandega. Nimetatud seisukohad on vastuolus TsÜS § 86 lg 2 eesmärgiga ning asjaolu, et hageja nimetatud võimalusi ei kasutanud, tõendab pigem seda, et hageja oli tehingu tegemisel kogenematu. Ainuüksi asjaolu, et hageja oli BLRT töötaja, ei taga ega too kaasa hagejale teadmisi turumajandusest ega finantssektorist. Kogenematuse hindamisel ei ole oluline, kas isik oli ettevõttes tegev, vaid hinnata tuleb isiku tööülesandeid ja reaalset kogemust nimetatud tehingute valdkonnas. Hageja leiab ka jätkuvalt, et tehing on TsÜS § 92 lg 3 alusel tühistatav, kuna see on tehtud olulise eksimuse tõttu. Hageja alternatiivse käsitluse osas, milles hageja palus hinnata tema poolt 01.07.2013.a kostjale esitatud kirja tehingu tühistamise avaldusena, on kohus ebaõigesti tuvastanud eksimusest teadasaamise aja. Antud juhul sai hageja reaalselt teadlikuks aktsiate tegelikust väärtusest jaanuaris 2013 ajakirjanduslikest allikatest. Peale eksimusest teadasaamist esitas hageja 01.07.2013.a kostjale tehingu tühistamise avalduse, seega tähtaegselt
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-18505 TsÜS § 99 lg 1 p 2 järgi. Põhjendatud ei ole kohtu seisukoht, et tulenevalt asjaolust, et ettevõtte majandusaasta aruanne on avalik, oleks hagejal olnud võimalik aktsia väärtust majandusaasta aruande põhjal hinnata. Esiteks ei ole selles aktsia tegelik väärtus hagejale eelduslikult arusaadaval kujul kajastatud (k.a keskmisele mõistlikule hagejaga võrreldava kogemusega isikule). Samuti saab eeldusele, et isik oleks pidanud eksimusest teada saama, tugineda vaid sellisel juhul, kui isik ei ole eksimusest teada saanud vaid enda raske hooletuse tõttu. Täiesti põhjendamatu on kohtu seisukoht, et asjaolude tõttu, et majandusaasta aruande põhjal on erialaspetsialistil võimalik läbi keeruliste konstruktsioonide aktsia umbkaudne väärtus arvutada, pidi hageja olema võimeline enda eksimusest teada saama. Eelnevast tulenevalt on täidetud TsÜS § 99 lg 1 p-s 2 toodud formaalsed eeldused. Kohus on ebaõigesti tuvastanud ka asjaolu, et tehingu tühistamise materiaalsed eeldused viidatud sätte mõistes ei ole täidetud. Kohus on vääral seisukohal, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et müügitehingu hind oleks olnud alla turuhinna, mistõttu ei esine ka olulist eksimust. Hageja on tõendanud aktsiate väärtust ning esitanud enda väidete kinnitamiseks JJ ekspertarvamuse, mille järgi oli 2010.a keskpaigas üle BLRT B-aktsia väärtus ligikaudu 10 300 eurot. Pooltevahelise lepingu alusel kujunes ühe aktsia müügihinnaks 4000 krooni (256 eurot). Kostja sai seevastu hagejalt vastusoorituse, mille väärtus oli eksperthinnangu alusel 61 8000 eurot ehk ligikaudu 4000% suurem. Ei ole kahtlust asjaolus, et mõistlik isik ei oleks samadel tingimustel tehingut sooritanud, kui soorituse ja vastusoorituse vahe erines 4000%. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi apellant tugineb kaebuses paljuski samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks siiski järgmist.
7.Sõltumata sellest, kas hagi rahuldamine rajatakse tehingu tühisusele või tühistamisele, sõltub hagi rahuldamine sellest, kas kokkulepitud müügihinna ja aktsiate tegeliku väärtuse osas esines oluline väärtuste vahe. Maakohus tegi poolte poolt kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite alusel õige järelduse, et hageja sellist väärtuste erinevust tõendanud ei ole. Maakohus ei ole tõendite hindamisel ega nende pinnalt järelduste tegemisel eksinud.
8.Eristada tuleb aktsiate väärtust, milleks on kohalik keskmine müügihind ja õiglast hüvitist, mida tuleb maksta aktsiate ülevõtmise korral. Käesoleval juhul aktsiate ülevõtmist ei toimunud ja hageja tugines sellele, et hageja ja kostja vahel kokkulepitud müügihind oli lubamatult madal. Käesolev vaidlus taandub seega sellele, kas hageja on tõendanud, et tal oli müügilepingu sõlmimise ajal reaalsed väljavaated müüa konkreetsed aktsiad oluliselt kõrgema hinna eest.
9.Kuigi teatud situatsioonides võib aktsionär saada aktsiatest tulu sõltuvalt sellest, milline on aktsiaseltsile kuuluva vara väärtus (näiteks aktsiaseltsi likvideerimisel jaotatakse aktsionäride vahel aktsiaseltsi vara realiseerimisest saadav tulem) ja teatud situatsioonides
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-18505 sõltub aktsionärile makstava hüve väärtus aktsiaseltsi rahavoogudest (ülevõtmishüvitise maksmisel), ei toimunud käesoleval juhul aktsiaseltsi likvideerimist ega aktsiate ülevõtmist vaid hageja otsustas talle kuuluvad aktsiad müüa. Hageja tugines sellele, et ta müüs aktsiad liiga odavalt, st hagi rahuldamise eeldusena tulnuks hagejal kohtu ette tuua ja tõendada asjaolud, mille alusel saanuks kohus järeldada, et hagejal oleks olnud müügilepingu sõlmimise ajal mõistlik võimalus saada aktsiate eest märkimisväärselt rohkem raha. Seega tulnuks tõendada, et esines piisavalt suur tõenäosus, et keegi kolmas isik oleks soovinud müügilepingu sõlmimise ajal vastavas koguses vaidlusaluseid aktsiaid osta, ning et vastav isik oleks maksnud nende eest oluliselt suuremat hinda. See, et teatud muus situatsioonis näeb seadus aktsionäridele ette suurema või muudel alustel määratava hüvitise, ei tähenda, et aktsionäril oleks ka müügi korral õigus saada samas suurusjärgus hüvitist või nõuda müügilepingu alusel saadu tagastamist eeldusel, et aktsiate eest sama suurt ostuhinda ei tasutud. Erinevatel põhjustel, näiteks väikese turunõudluse korral või muudel põhjustel võib eseme väärtus olla väiksem, kui see, mida majandusliku analüüsi alusel võiks asja väärtusena eeldada.
10.Nõustuda tuleb, et vaidlusalused aktsiad olid müügilepingu sõlmimise ajal vabalt kaubeldavad, kuid aktsiate vastu puudus laiem huvi põhjusel, et müüdavad aktsiad moodustasid väga väikese osa aktsiakapitalist. Olukorras, kus aktsionäridele ei oldud enam kui 10 aasta jooksul dividendi makstud ja olukorras, kus äriühingu likvideerimist (ja seeläbi varade realiseerimise tulemi saamist) ei saa mõistlikult eeldada, puudusid muudel isikutel, kui aktsionäridel, mõistlik huvi aktsiaid omandada. Tavaliselt soovitakse aktsiaid omandada selleks, et saada läbi aktsiate omandamise teatud õigusi või hüvesid, näiteks dividendi saamise õigust, otsustusõigust või aktsiaseltsi likvideerimisel õigust saada osa vara realiseerimise tulemist. Käesoleval juhul ei pakkunud vaidlusalused aktsiad väljavaateid mitte üheski nimetatud valdkonnas. Kuigi aktsiaselts teenis aastaid märkimisväärses suuruses kasumit, oli aktsiaseltsi enam kui 10 aasta pikkune dividendipoliitika selline, et dividende ei makstud ja kasum investeeriti ning vähemusaktsionäril ei olnud dividendi saamiseks muid väljavaateid, kui esitada hagi aktsionäride vastu, kellele kuulus aktsiate enamus. Selline väljavaade ei tõsta aktsiate atraktiivsust. Vastavas suuruses aktsiate omandamine ei oleks aktsionärile andnud ka mingit mõju, mida oleks saanud kasutada otsuste tegemisel (ei eraldivõetuna ega ka mitte koos mõne teise aktsionäriga- hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et mõnele teisele aktsionärile kuulunuks sellises suuruses osalus, et hagejale kuulunud aktsiate lisandumise korral oleks muu aktsionär omandanud enamusosaluse).
11.Kuigi hageja on esitanud spetsialisti arvamusi ning viiteid sellele, et esineb asjaolusid, miks tuleks aktsiaid pidada atraktiivseteks (tegemist on kasumit tootnud ühingu aktsiatega, kelle varade, rahavoogude ja kasumi maht on või vähemalt oli märkimisväärne), ei ole hagejad suutnud tõendada seda, et müügilepingu sõlmimise ajal esines piisav tõenäosus, et keegi oleks vaidlusaluste aktsiate eest olnud valmis maksma sedavõrd suuremat hinda, et vaidlusalust tehingut võiks pidada tühiseks või tühistatavaks.
12.Veelgi enam, kostja poolt esitatud tõenditega (I kd lk 165 jj) on tõendatud, et märkimisväärne osa vaidlusaluste aktsiatega tehtud tehingutest toimus hindadega, mis jäid hageja müügihinnaga samasse suurusjärku. See viitab sellele, et ka need müüjad ei suutnud leida isikuid, kes oleksid olnud valmis maksma aktsiate eest suurusjärgu võrra kõrgemat hinda. Kuigi võib-olla mõne teise äriühingu puhul, mille kasum või rahavood on võrreldavad, kuid kelle dividendipoliitika on teistsugune, oleks turul huvi aktsiate vastu oluliselt suurem. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ja tema lähisugulaste poolt toimus aktsiate kokkuostmine müüjatele vale informatsiooni jagamise teel või muid lubamatuid võtteid kasutades, ning et see on põhjus, miks aktsiaid müüdi sedavõrd odavalt.
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-18505
13.Kuigi hageja viitas kolmele tehingule, kus müüdi A- aktsiaid või A ja B aktsiaid koos, väidetavalt oluliselt kõrgemate hindadega, ei saa selle alusel järeldada, et hagejale kuulunud Baktsiate väärtus, ehk väljavaade saada aktsiate müügi korral keskmise müügihinnana teatud suuruses raha, oleks oluliselt kõrgem. A ja B aktsiad on oluliselt erinevad, need annavad aktsionäridele oluliselt erinevaid õigusi. On tõenäoline, et vastavate tehingute puhul oli ostjate huvi suunatud primaarselt A aktsiate omandamisele ning B aktsiad võõrandati ka põhjusel, et A aktsiate müügi korral kaob ka huvi omada B aktsiat. A aktsia annab 100 korda suuremad õigused, kui B aktsia. Hageja ei ole tõendanud, et A ja B aktsia väärtuste seos peaks olema selline, nagu hageja soovib seda näha. Kolm tehingut, kus mitte üheski B aktsiaid eraldi ei müüdud, ei ole piisav, et teha põhjapanevaid järeldusi B aktsia väärtuse või A ja B aktsia väärtuse vahekorra osas.
14.Hageja heitis apellatsioonkaebuses maakohtule ette seda, et maakohus lähtus vaidlusaluste aktsiate väärtuse osas järelduste tegemisel suuresti kostja ning tema lähisugulaste poolt aktsiate ostmisel kokkulepitud hindadest. Hageja leidis, et enamusaktsionäride huvi ongi võimalikult odavalt aktsiate kokkuostmine. Hageja vastavasisulised väited ei saa olla aluseks maakohtu otsuse tühistamisele. Iseenesest on kõik ostjad huvitatud sellest, et omandada asju ja õigusi võimalikult odavate hindadega. Selles osas ei ole isikud, kellele juba kuulub teatud osa mingi ühingu aktsiatest, mingi erand. Kuid isikutel, kellele juba kuulub aktsiaid, on mingilgi määral suurem huvi aktsiate omandamise vastu ning eeldusel, et aktsiaseltsi majandustulemused on sedavõrd head, nagu seda väidab hageja, on aktsiate omajatel ühingu heast majanduslikust olukorrast hea ülevaade ning veendumus. Nimetatud kaks asjaolu on sellised, mille tõttu võiks kostjal ning kostjaga sarnastel isikutel olla pigem suurem huvi aktsiate vastu ning pigem valmisolek maksta aktsiate eest suuremat hinda, kui nendel isikutel, kellel aktsiaseltsi majandusliku olukorra kohta head ja usaldusväärset ülevaadet ei ole ning kellele sama ühingu aktsiaid ei kuulu.
15.Hageja ei ole esitanud selliseid tõendeid, millest saaks järeldada, kui suurte hindadega müüdi OÜ Ferriol, OÜ Priima Holding ja OÜ Galigo vahel aktsiaid. Hageja väited on oletuslikud ning ei võimalda seetõttu hageja poolt soovitud järeldusi teha. Isegi kui hageja poolt vastavate tehingute osas esitatud kahtlustused osutuksid tõeseks, ei annaks see siiski alust maakohtu otsust tühistada, sest viidatud tehingud tehti seotud isikute vahel ning hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et vastavate tehingute puhul lähtuti üksnes turutingimustest ja mitte muudest hinda mõjutavatest teguritest.
16.Käesoleva asja puhul pidi hageja tõendama, et ta müüs aktsiad nende väärtusest oluliselt odavamalt. Hageja ei ole selle tsiviilasja raames toonud kohtu ette asjaolusid ega esitanud tõendeid, mille alusel saaks sellise järelduse teha. Seega ei ole hageja tõendanud hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Kuigi hageja esitas kaks spetsialisti arvamust, ei ole hageja sellega siiski tõendamiskoormist täitnud. Käesolevas asjas ei saa aktsiate väärtust määrata aktsiaseltsile kuuluva vara väärtuse järgi. Aktsiaselts on talle kuuluva vara omanik. Aktsionäridele kuuluvad aktsiad, mis annavad aktsiaseltsi suhtes teatud õigused. Eelkõige on vastavateks õigusteks õigus võtta osa aktsiaseltsi juhtimisest, õigus saada dividendi seaduses sätestatud korras ning õigus saada osa aktsiaseltsi likvideerimisel toimuvast vara jaotamisest. Kuivõrd aktsiaseltsi likvideerimine ei ole aktuaalne, ei saa aktsiate väärtuse kindlaksmääramisel võtta lähtealuseks aktsiaseltsile kuuluva vara väärtust. See võiks olla kohane siis, kui aktsiaseltsi hakataks likvideerima või kui toimuks ülevõtmishüvitise määramine. TsÜS §-st 65 tulenevalt tuleb aktsiate väärtuse määramisel võtta lähtekohaks siiski see, kui palju oleks õnnestunud hagejal tõenäoliselt aktsiate eest nende müümisel ostuhinda
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-18505 saada. Hageja ei ole tõendanud, et see summa oleks võinud olla oluliselt suurem võrreldes sellega, mida hagejale reaalselt maksti. Kuigi kostjal ei lasunud aktsiate väärtuse osas tõendamiskoormist, esitas kostja tõendid (t I kd lk 165 jj), mis viitasid sellele, et aktsiaid on samal perioodil müüdud ka oluliselt odavamate hindadega. Kuigi kostja poolt esitatud tõendite alusel ei saa määrata aktsiate täpset väärtust, viitavad kostja tõendid sellele, et ka teised isikud, kes mingil põhjusel aktsiaid müüsid, ei suutnud leida teisi, oluliselt kõrgema hinnaga aktsiate müümise võimalusi. Seda, et aktsiaid oleks nö vabal turul, st mitteseotud isikute vahel müüdud oluliselt kõrgemate hindadega ning et ka hagejal oleks olnud reaalne võimalus saada aktsiate eest oluliselt kõrgemat hinda, ei ole hageja tõendanud.
17.Kuivõrd hagi esimene eeldus on tõendamata, ei saa hagi rahuldamisele kuuluda sõltumata sellest, kas ülejäänud eeldused esinevad või mitte. Sellest hoolimata märgib ringkonnakohus, et nõustuda tuleb maakohtuga ka selles, et hagejat ei saa pidada kogenematuks. Hageja oleks võinud osutuda võib-olla kogenematuks juhul, kui aktsiate eest saadava tulu suurust tuleks määrata põhjaliku analüüsi alusel. Kuid eespool asus kohus seisukohale, et nii see ei olnud. Vaidlusaluste aktsiate väärtus sõltub sellest, kui kallilt õnnestub aktsiad kellelegi müüa. Hageja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid (kuigi ka hageja kogenematuse tuvastamise aluseks olevate asjaolude kohtu ette toomise ja tõendamise koormis lasus hagejal), millest saaks järeldada, et hageja ei suutnud oma kogenematuse tõttu mõista, et selle otsuse tegemisel, kas müüa aktsiad kostja poolt pakutud hinnaga kostjale, oli otstarbekas kaaluda seda, kas keegi teine võiks aktsiate eest suuremat hinda pakkuda. Ka aktsiate osas oleks võinud avaldada kuulutuse ajalehes või hageja endises töökohas. Hageja oleks võinud pöörduda teiste aktsionäride poole, kellele kuulus veel aktsiaid ning uurida ka nende käest, kas nemad oleksid olnud huvitatud kõrgema hinna eest aktsiaid omandama. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et hageja oli sedavõrd kogenematu, et hageja jaoks ei saanud sellised võimalused kaalumisele tulla. Ka see hageja väide, et suure osa oma teadlikust elust elas hageja ühiskonnas, kus turumajanduse tingimused ei valitsenud, ei saa ka olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Ka enne Eesti taasiseseisvumist oli osakuid, osamakse ja muid väärtusi, mida sai võõrandada.
18.Kuna hageja ei eksinud aktsiate väärtuse osas, ei esine ka eksimuse koosseisu ning eksimuse asjaolude alusel ei saa hagi rahuldamisele kuuluda. Menetluskulude jaotus
19.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 1ˇ71 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.