Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Ele Liiv
Kohtuasi
OO hagi MB vastu aktsiate üleandmise või alternatiivselt iga aktsia eest 9565 euro maksmiseks ja viivise saamiseks
Menetlustoiming
Menetluskulude lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.11.2014 määrus
kindlaksmääramise
avalduse
Kaebuse esitaja ja kaebuse MB määruskaebus liik OO (isikukood
XXXXXXXXXXX),
Menetlusosalised ja nende Hageja: lepingulised esindajad vandeadvokaadid Urmas Volens esindajad ja Kristjan Tamm Kostja: MB (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Neve Uudelt Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 03.11.2014 määrus tühistada kostja MB menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 15 009,60 euro ulatuses rahuldamata jätmise osas ja teha tühistatud osas uus määrus avalduse rahuldamise kohta. Muus osas jätta maakohtu määrus avalduse osalise rahuldamata jätmise kohta muutmata.
2.Lugeda Harju Maakohtu 03.11.2014 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 2.1 Jätta rahuldamata hageja 6. oktoobri 2014 taotlus nõuda kostjalt välja täiendavad tõendid. 2.2 Rahuldada kostja 2. septembri 2014 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 2.3 Määrata kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt OO (isikukood XXXXXXXXXX) välja 1(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-47304 kostja MB (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks menetluskulud summas 22 946,50 eurot (lepingulise esindaja tasu 7898,40 eurot, päringute kulu 38,50 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu summas 15 009,60 eurot). 2.4 Kohustada hagejat OO tasuma punktis 2.3 väljamõistetud menetluskuludelt summas 22 946,50 eurot kostjale MB viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli OO (hageja) hagi MB (kostja) vastu aktsiate üleandmise või alternatiivselt iga aktsia eest 9565 euro maksmise ja viivise nõudes. Harju Maakohus jättis 18.10.2013 otsusega hagi rahuldamata. Kõik menetluskulud jäid hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.04.2014 otsusega Harju Maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Nimetatud otsused jõustusid 6.08.2014 sama kuupäeva Riigikohtu määrusega.
Kostja esitas 2.09.2014 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on kostja kandnud kulusid kokku summas 50690,16 eurot (tõendi saamise kulu summas 15 009,60 eurot ning õigusabikulu kogusummas 35 680,56 eurot, sh lepingulise esindaja tasu õigusabikulude eest 156,2 tunni eest, seisukoha kujundamise kulu hageja poolt esitatud Ernst & Young Baltic AS arvamusele summas 4550 eurot, päringute kulud 38,50 eurot). Kostja taotles menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga ning viivise väljamõistmist menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
Hageja vastuväited
3.Hageja vaidles kostja avaldusele vastu. Kostja esindaja tunnihinda ei saa pidada mõistlikuks ja vajalikuks. Puudub õiguslik alus kahe esindaja kulude väljamõistmiseks. Hageja hinnangul oli kohtuasi võrdlemisi lihtsakoeline ning poolte esitatud menetlusdokumentide arv oli väike. Nii hageja kui kostja esitasid menetluses eksperthinnangu aktsia väärtuse määramiseks, kuid kohtud pidasid neid vaidluse lahendamise seisukohalt asjakohatuks. Kostja esindajad on Ernst & Young Baltic AS abiga kulutanud 8. augusti 2013 menetlusdokumendi koostamisele 112,1 tundi, mis ei ole põhjendatud.
Kostja kulutas majandusanalüüside koostamiseks 15 009,60 eurot. Samas on kostja menetluses olnud seisukohal, et aktsia turuhind tuleb määrata keskmise müügihinna alusel. Keskmise müügihinna arvestamiseks puudub vajadus kaasata majanduseksperte. Järelikult ei olnud kostja kulutatud summad majandusekspertidele vajalikud.
Esimese astme kohtu määrus
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-47304
Maakohus rahuldas kostja 2.09.2014 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulud summas 7936,90 eurot (lepingulise esindaja tasu 7898,40 eurot ja päringute kulu 38,50 eurot). Maakohus kohustas hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Maakohus pidas kostja esindajale makstud tunnitasu summas 199,05 eurot koos käibemaksuga põhjendamatult suureks. Juhindudes Riigikohtu senisest praktikast luges maakohus põhjendatud tunnihinnaks 144 eurot koos käibemaksuga.
Kohus leidis, et hagejal tuleb kostjale hüvitada ühe, mitte kahe esindaja kulu. Kohtu hinnangul ei esinenud menetluses selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid korraga tegutsenud kahe esindaja kulude väljamõistmist.
Kohus hindas kostja esindamiseks ja menetlustoimingute tegemiseks kulunud aega ja leidis, et 156,20 tunnist tuleb lugeda põhjendatuks 54,85 tundi. Kohus põhjendas oma seisukohti tabelis, milles on kõrvutatud kostja esindaja poolt tehtud menetlustoimingud ning kohtu hinnang selleks kulunud ajale (otsuse p 11). Kohus hindas 08.03.2013 menetlusdokumendi analüüsimise ja seisukoha ettevalmistamise kulu kompleksselt ega pidanud eraldi täiendava tasu summas 4550,40 eurot väljamõistmist vastuse analüüsimise eest põhjendatuks.
Kohus jättis rahuldamata ka kostja taotluse tõendi saamise kulu summas 15 009,60 eurot väljamõistmiseks hagejalt. Kohus jättis nimetatud tõendi lahendis arvestamata, mistõttu poleks sellise tõendi saamise kulu väljamõistmine vastaspoolelt põhjendatud. Kohus märkis, et tõendi esitamisel võis pool ette näha, et vastava asjaolu tõendamiseks puudub vajadus.
Määruskaebus
10.18.11.2014 esitas kostja maakohtu määrusele määruskaebuse. Kostja palus maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata ning palus kostja avalduse täies ulatuses rahuldada.
11.Kostja hinnangul on kohtumäärus põhjendamata, sest sellest ei tulene, miks on kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks jäetud osaliselt rahuldamata. Kohtumäärusest ei nähtu võrdlusandmeid ega seda, millistest kriteeriumidest lähtudes on kohus hinnanud menetluskulusid põhjendatuks.
12.Kostja esindajateks olid vandeadvokaadid, kes on advokaadina tegutsenud 14 ja 8 aastat. Seetõttu ei saa eeldada, et nende töö menetlustoimingute tegemisel polnud piisavalt efektiivne.
13.Kohtumäärus on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-ga 1. Kohus on ebaõigesti hinnanud kostja lepinguliste esindajate tunnitasu ning ajakulu. Kohtumäärusest ei tulene, millistest kaalutlustest kohus mõistliku tunnihinna mõiste sisustamisel lähtus. Kostja hinnangul pole õige kohtu tõlgendus senisest menetluspraktikast. Riigikohus ei ole asunud seisukohale, et 120 eurot ületav tunnihind poleks põhjendatud, vaid leidis mõnes konkreetses kaasuses, et 120 euro
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-47304 suurust tunnihinda ei saa pidada põhjendamatuks. See ei anna alust üldistusteks. Kohtupraktikas on peetud turuhinnale vastavaks ka kõrgemat tunnihinda kui 120 eurot (nt Harju Maakohtu 27.05.2014 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-40131). Advokaatide tunnihinnad ei ole riiklikult reguleeritud. Põhjendatud on selline lepingulise esindaja tunnihind, mis jääb turuhinna piiridesse ning mis on seega teistele menetlusosalistele ettenähtav. 199,05 euro suurune tunnitasu määr vastab turuhinnale. Hagejat esindanud advokaadibüroo SORAINEN tunnihinnad küündivad 250 euroni. Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene keskmiseks tunnihinnaks on kohtupraktikas käsitletud konkreetse kaasuse pinnalt 154,50 eurot.
14.Kohus ei saa lepingulisele esindajale kantud kulu ümber hinnata, kui puuduvad tõendid, mis kinnitaksid hinna turuhinnale mittevastavust. Sellist laadi tõendeid menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei esitatud. Kostja hinnangul ei saa kohus põhimõtteliselt asuda hindama seda, kas kostja esindajale makstud tunnitasu oli põhjendatud. Ei saa automaatselt ka eeldada, et üle turu keskmise tunnihinna ulatuv tasu oleks alati ebamõistlik või põhjendamatu ning tuleks jätta poolele hüvitamata. Kostja hinnangul peaks kohus hindama selle tasu mõistlikkust võrrelduna teiste hinnanguliselt samasisulist õigusteenust osutavate advokaatide keskmiste tunnihindadega. Väljaannete „Chambers“ ja „The Legal 500“ kohaselt on nii hagejat kui kostjat põhimenetluses esindanud advokaadibürood vaidluste lahendamise valdkonnas esindatud kui sarnase tasemega teenust pakkuvad advokaadibürood. Kostja hinnangul on menetluspraktika muutunud selliseks, et advokaati lepingulise esindajana kasutav menetlusosaline ei saa praktiliselt mitte kunagi oma menetluskulusid nende kohtu poolse ulatusliku kärpimise tõttu hüvitatud. Haldusasjades sellist väärpraktikat valdavalt ei ole. Kostja hinnangul on selline menetluspraktika põhimõtteliselt väär.
15.Kostja märkis, et maakohtu seisukohad on ka vastuolulised, kuna ühelt poolt on kohus hinnanud kostja esindajate kvalifikatsiooni kõrgelt, kuid samas leidnud, et selle eest teenuse hinnana makstud tasu ei olevat olnud põhjendatud.
16.Ühegi kohtumääruse p-s 11 käsitletud toimingu puhul ei ole kohus sisuliselt märkinud, milline konkreetsetest toimingutest ja miks väidetavalt liiga ajamahukas oli. Maakohus on ise põhimenetluses pooltele selgitanud, et tegemist on õiguslikult mitmetahulise ja Eesti kohtupraktikas harva esineva vaidlusega. Kostja esitatud sisulised menetlusdokumendid olid mahukad.
17.Kostja arvates ei vasta seadusele ka kohtu otsustus, et hüvitada tuleb ainult ühele esindajale kantud kulu. Kostja viitab tsiviilasjale nr 2-13-18505, milles kohus pidas kahe esindaja kulu põhjendatuks. Viidatud asjas menetleti sarnast kostja vastu esitatud hagi. Kohus leidis, et asjaolu, et mõlemat poolt esindas menetluses läbivalt kaks advokaati näitab seda, et nii hageja kui kostja on pidanud vaidlust piisavalt keerukaks, et pidada kahe esindaja kasutamist põhjendatuks ja vajalikuks.
18.Maakohus jättis menetluskuluna kindlaksmääramata kostja tõendi (Ernst & Young Baltic AS-i 21.05.2013 arvamus) saamise kulu ning see on kostja arvates vastuolus TsMS § 174 lg-ga 1. Maakohus võttis tõendi vastu ning see väljendab poole jaoks seda, et tegemist on kohtu hinnangul asjakohase tõendiga (TsMS § 236 lg 3, § 238 lg 1). Asjaolu, et kohus on tõendi vastu võtnud, ei võimalda hinnata seda menetluskulude kindlaksmääramise raames kui põhjendamatut või ebavajalikku kulu. Esimese
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-47304 asjatundja arvamuse esitas tõendina kohtule hageja (I kd, tl 118-145), mistõttu oli kostja jaoks menetluses võrdse positsiooni säilitamiseks vältimatu omapoolse eriteadmistega isiku kaasamine. Asjaolu, et kohtud leidsid, et vaidluse kontekstis tuli lähtuda aktsiate turuväärtusest ning mitte hageja poolt esitatud asjatundja arvamuses leitud õiglasest väärtusest, ei tähenda, et kostja poolt asjatundja arvamuste esitamine oleks olnud põhjendamatu või ebavajalik Menetluse edasine käik
19.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
20.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega jäeti kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 15 009,60 euro ulatuses rahuldamata, ja teha tühistatud osas uus määrus, millega avaldus selles osas rahuldada. Muus osas tuleb maakohtu määrus avalduse osalise rahuldamata jätmise kohta jätta muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
22.Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldustega osas, mis puudutavad dokumentaalse tõendi (07.06.2013 menetlusdokumendi lisa - Ernst & Young Baltic AS 21. mai 2013 „Kommentaarid ja arvamused analüüsi kohta“; I kd, tl 169-184; edaspidi: Ernst & Young Baltic AS analüüs või analüüs) hankimisega seotud kulutuste hüvitamise kohta. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus võtnud kostja poolt esitatud Ernst & Young Baltic AS analüüsi tõendina vastu (II kd, tl 148 pöördel). TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu vaid sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt pole tõendil asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Vaidlustatud määruses märgib maakohus, et Ernst & Young Baltic AS analüüsi tegemisega seotud kulutused ei kuulu hüvitamisele, kuivõrd kohus selle tõendiga otsuse tegemisel ei arvestanud ning põhjusel, et tõendi esitamisel võis pool ette näha, et vastavat asjaolu pole vaja tõendada. Kolleegium märgib, et kui kohus leidis, et tõend on TsMS § 238 lg 1 p 1 mõttes asjakohatu, tulnuks maakohtul keelduda tõendi vastuvõtmisest. Olukorras, kus maakohus pole tõendit ilmselgelt asjakohatuks pidanud ning jätnud selle kostjale tagastamata, tuleb hinnata tõendi kulu väljamõistmise põhjendatust sisuliselt.
23.Ernst & Young Baltic AS analüüsi näol on tegemist asjatundja arvamusega. Asjatundja arvamuse saamise kulud on dokumentaalsete tõendite saamise kulud TsMS § 143 p 2 mõttes, seega asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kulud on kohtukulud TsMS § 138 lg 2 mõttes. TsMS ei sisalda otsesõnu sätet, mis kohustaks kohut hindama dokumentaalse tõendi saamise kulu puhul selle vajalikkust ja põhjendatust sarnaselt lepingulise esindaja kuludega TsMS § 175 lg 1 järgi. Küll on aga Riigikohus korduvalt sedastanud, et sellisel juhul on kohaldatavad kahju hüvitamise üldreeglid, mh VÕS § 128 lg 3, mille järgi loetakse otseseks varaliseks kahjuks mh kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud. Asja läbivaatamise kulude hüvitamise regulatsiooni eesmärgiks ei ole hüvitada menetlusosalisele
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-47304 ülemääraseid kulutusi, mis viimane on tõendi saamiseks teinud. Dokumentaalse tõendi saamise kulude puhul on nende mõistlikkus ehk vajalikkus ja põhjendatus seega kohtute poolt kontrollitav. Muu hulgas saab hinnata tehtud töö vajalikkust, st kas tõendi hankimine oli poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik ja mõistlik. Samuti tuleb hinnata, kas arvamuse andmiseks tehtud ajalist ja rahalist kulu võib ka suurusjärguna pidada mõistlikuks, hinnates vajadusel mh võimalikke alternatiive kulu kandmiseks (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-14, p 22, määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 13).
24.Kolleegiumi hinnangul oli Ernst & Young Baltic AS analüüsi näol tegemist praegusel juhul kohtumenetluse seisukohalt vajaliku ja mõistliku tõendiga. Hagimenetlus on olemuselt võistlev menetlus, kus pooled peavad üldjuhul ise tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited ning otsustama tõendite esitamise vajaduse üle (TsMS § 5 lg 2 ja § 230 lg 1). Kolleegium nõustub seetõttu määruskaebuse esitajaga, et olukorras, kus hageja oli esitanud aktsia väärtuse hindamise osas asjatundja arvamuse (I kd, tl 118-145), võis kostjal tekkida põhjendatud vajadus esitatud eksperthinnangu analüüsimiseks ja sellele seisukoha kujundamiseks. Kostja enda arvamus, et aktsia turuhind tuleb määrata keskmise müügihinna alusel, mille leidmiseks puudub vajadus kaasata majanduseksperte, ei olnud kohtule iseenesest siduv (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1). Juhul kui kohus oleks nõustunud hageja käsitlusega, võinuks Ernst & Young Baltic AS analüüsi tellimata ja esitamata jätmine tingida kostja jaoks olulise menetlusliku riski hagi rahuldamise osas. Eeltoodut arvestades oli eriteadmistega isiku kaasamine mõistetav ja põhjendatud, kuivõrd hageja poolt esitatud eksperthinnangu analüüsimiseks õigusteadmistest ei piisa. Seetõttu võib analüüsi saamise kulu kuuluda põhjendatud ja mõistlikus ulatuses väljamõistmisele.
25.Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha analüüsi saamise kulu rahalise suuruse põhjendatuse küsimuses. Ilma käibemaksuta on analüüsi koostamise hind 12 508 eurot ning sellise tasu puhul oli analüüsi koostanud asjatundjate keskmiseks tunnihinnaks 61,65 eurot (III kd, tl 115). Kuigi asjatundja arvamuse kui dokumentaalse tõendi saamiseks tehtud kulu väljamõistmisele ei kohaldu TsMS §-s 153 sätestatud eksperditasu regulatsioon, on kolleegiumi hinnangul võimalik tugineda viidatud paragrahvis osundatud piirmääradele, et selgitada välja tõendi saamise kulu suurusjärgu põhjendatus. Ernst & Young Baltic AS-i selgituste kohaselt (III kd, tl 114115) osalesid analüüsi koostamises nii eksperdid kui konsultandid. Konsultandi töö osakaal 202,9 tunnist oli 55 tundi. Seega kulus ekspertidel analüüsi koostamiseks eelduslikult vastavalt 147,9 tundi. TsMS § 153 lg-tes 1 ja 3 osundatud eksperdi tasu piirmääraks oli analüüsi koostamise hetkel 76 eurot tunnis (Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnitasu alammäär 1,9 eurot * 40). Spetsialisti tasu vastavaks piirmääraks analüüsi koostamise hetkel oli 47,50 eurot tunnis (Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnitasu alammäär 1,9 eurot * 25). Seega kui kohtumenetlusse oleks analoogse asjaolu tuvastamiseks kaasatud ekspert või eksperte ja spetsialiste, oleks nende tasu ligikaudu 200 töötunni eest osundatud piirmääradest lähtuvalt olnud tõenäoliselt ca 14 000 eurot ((76*147,90)+(47,50*55)=13852,90). Sellest tulenevalt ja arvestades, et dokumentaalse tõendi koostamise kulu ei ületa olulisel määral viidatud piirmäärasid, võib kolleegiumi hinnangul asuda seisukohale, et arvamuse andmiseks tehtud rahalise kulu suurusjärku võib pidada mõistlikuks. Vaidlusaluse analüüsi koostamise ajalise kulu küsimuses ei esine kolleegiumi hinnangul asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-47304 Ernst & Young Baltic AS ajakulu põhjendatuse. Vastavate asjaolude olemasolule pole osundanud ka hageja.
26.Tulenevalt eespoolmärgitust on kolleegium seisukohal, et kostja poolt esitatud Ernst & Young Baltic AS analüüsi koostamiseks tehtud ajalist ja rahalist kulu võib pidada mõistlikuks. Seega tuleb dokumentaalse tõendi saamise kulu summas 15009,60 eurot lugeda põhjendatuks ning rahuldada kostja taotlus viidatud kulu hagejalt väljamõistmiseks.
27.Ülejäänud osas puudub ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud määruse tühistamiseks alus, sest maakohus pole kostja lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub eespool käsitlemata osas maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda.
28.Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Kolleegiumi arvates on maakohus hinnanud õigesti menetluskulude kindlaksmääramiseks esitatud tõendeid ning seostanud neid õigesti õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Maakohus on oma vastavat otsustust põhjendanud määruse punktides nr 11-12 ning kohtu vastavad põhjendused on jälgitavad. Seetõttu ei nõustu kolleegium kostja väidetega, mille kohaselt on maakohtu määrus põhjendamata. Asjaolu, et maakohus on jätnud kostja taotluse ca 75% ulatuses rahuldamata ei tähenda iseenesest, et maakohtu määrus on põhjendamatu või õigusvastane.
29.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja esindajate tunnihinda ja kogemust arvestades, on menetlustoimingute tegemiseks kulunud aeg osades positsioonides põhjendamatult pikk. Kolleegium ei pea maakohtu vastavat seisukohta vastuoluliseks ega nõustu selle osas määruskaebuse väidetega – menetlusosalise esindaja kõrge kvalifikatsioon ning selle eest küsitav kõrge tasu peaks eelduslikult võimaldama sooritada menetlustoiminguid kiiremini kui vähem kvalifitseeritud ja väiksema kogemusega esindaja seda teeks. Vastasel korral ei pruugi kõrgema hinna küsimine ühe tööühiku eest olla sisuliselt põhjendatud. Kuivõrd kolleegium ei ole tuvastanud diskretsiooniõiguse rikkumist maakohtu poolt, puudub kolleegiumil alus maakohtu diskretsiooniotsustusesse sekkumiseks.
30.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kohtul puudub pädevus hinnata lepingulise esindaja kulude põhjendatust. Olukorras, kus menetlusosaline taotleb lepingulise esindaja kulude väljamõistmist vastaspoolelt, toimub sisuliselt kahju hüvitamise nõude maksmapanek. Seetõttu on kohtu kohustuseks kontrollida kulude põhjendatust ja vajalikkust (TsMS § 175 lg 1). See ei piira menetlusosalise õigust valida endale ise esindaja ja leppida temaga kokku tasu suuruses, kuid kaitseb vastaspoolt ebaproportsionaalselt suurte ja/või ebamõistlike kulude hüvitamise kohustuse tekkimise eest.
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-47304
31.Lepingulise esindaja tasumäära põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on maakohtu diskretsiooniotsus. Maakohus on tasumäära osas juhindunud Riigikohtu senisest praktikast, kus on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ning tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13). Nimetatud tasu ei ole madal ega ole iseenesestmõistetavalt omistatav madalama kvalifikatsiooniga esindajatele. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ületanud sellega diskretsioonipiire. Kolleegium märgib, et sama seisukohta põhjendatud ja vajalikuks peetava tunnitasu osas on Riigikohtu tsiviilkolleegium korranud ka hilisemas praktikas (vt nt Riigikohtu määrused tsiviilasjades nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13 ja nr 3-2-1-145-13, p 14). Kostja viide Harju Maakohtu 27.05.2014 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-11-40131 pole kolleegiumi hinnangul õiguslikult asjakohane. Liiatigi on osundatud 27.05.2014 kohtumäärus Tallinna Ringkonnakohtu poolt osaliselt tühistatud, sh osas, milles maakohus pidas vandeadvokaadist esindaja tunnihinda summas 170 eurot põhjendatuks. Kolleegiumi hinnangul pole käesoleva asja lahendamise seisukohalt relevantsed ka kostja viited maakohtu lahenditele tsiviilasjades nr 2-11-58451 ja 2-1221438 ning haldusasjas 3-12-2575 tehtud ringkonnakohtu lahendile, kuivõrd need ei tõenda kostja esindaja ühe tööühiku hinna turu keskmisele vastavust või põhjendatust.
32.Kolleegiumi hinnangul pole põhjendatud ka määruskaebuse etteheide osas, mis puudutab mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamist. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need olid tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise vajadusest. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, millele kostja määruskaebuses ka viitab, selgitanud, et tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Seetõttu kostja viide maakohtu seisukohale tsiviilasjas nr 2-13-18505 pole põhjendatud. Asja keerukuse hindamine on maakohtu diskretsiooniotsus ning määruskaebuses pole kostja kolleegiumi hinnangul toonud välja asjaolusid, mis võimaldaksid väita, et maakohus on praegusel juhul diskretsiooniõiguse piire rikkunud. Teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt võib kõne alla tulla eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised, mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud. Taoliste asjaolude esinemist pole kostja määruskaebuses põhistanud.
33.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
34.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.