R.R. l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Otsust toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.R.R. (hageja) esitas 29. augustil 2013 Tartu Maakohtule hagi XXX OÜ (kostja) vastu mittevaralise kahju 3500 euro nõudes. Hageja leidis, et ajalehes „Tartu Ekspress“ ilmunud artiklites „XXX “ ja „XXX “ on palju solvavaid andmeid, mis ei vasta tõele ning teotavad hageja au ja reputatsiooni ning kahjustasid hageja tervist. Hagiavalduse kohaselt on hageja teavitanud 11. juulil 2013 kostjat, et kostja artiklis toodud väited on valed. Hageja leiab, et kostja käitumine on õigusvastane ja hageja hingeline valu õigustab mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.
20.märtsil 2014 esitas hageja Tartu Maakohtule hagi, milles palus kohustada XXX OÜ-d 20. juunil 2013 „Tartu Ekspressis“ avaldatud R.R. au teotavate faktiväidete ümberlükkamiseks avaldama 7 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest Tartu Ekspressi paber- ja internetiväljaandes omal kulul artikli või reklaamina vähemalt 1/6 ajalehe paberlehekülje suurune ja selgelt loetav avaldus järgnevas sõnastuses: „Tartu Ekspress teatab, et on 20. juuni 2013 Tartu Ekspressi artiklis „XXX ” avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Artiklis viidatud R.R. ei ole alkolembene türann, temal puudub joomatõbi, R.R. korteris ei olnud lausjoominguid, enne KÜ koosolekut tema ei pruukinud alkoholi, alkoholijoobes R.R. ei asunud telefoni teel ühistu juhatust ja majahaldurit terroriseerima.“
8.mail 2014 täpsustas hageja oma nõuet ja leidis, et ebaõigeteks kostja avaldatud faktiväideteks tuleb lugeda: „XXX “; „R.R. on joomatõve ja diktaatorliku käitumise pärast kritiseeritud mitmete aastate jooksul“; „R.R. korteris kestnud väga pikka aega lausjoomingud“; „Kui aga tuleb, siis ta on kindlasti enne midagi pruukinud”; „R.R. puhul on kolleegid probleemina veel välja toonud kehva mälu”; „Näiteks olevat kortermajas nädalavahetuseti juba tavaks, et joobes R.R. asub telefoni teel ühistu juhatust ja majahaldurit terroriseerima”. Tartu Maakohus liitis 4. juuni 2014 määrusega hageja nõuded ühte menetlusse.
2.Kostja on seisukohal, et hageja esitatud väited tuginevad kolmandate isikute sõnadele. Kostja on pakkunud hagejale võimalust avaldada oma nägemus, kõikidest pakkumistest on hageja keeldunud. Hageja nimetatud artiklites ei ole ebaõigeid fakte ega ebakohaseid hinnanguid, mille talumist ei saa hagejalt nõuda. Hageja ei ole pöördunud ei Avaliku Sõna Nõukogu ega ka XXX Liidu pressinõukogu poole eksperthinnangu saamiseks. Hageja on teadlik talle tööandja, alluvate, lasteaia hoolekogu ja korteriühistu poolt esitatud etteheidetest. Hageja ametipositsiooni tõttu on avalik huvi igati põhjendatud ning kostja leiab, et artikli avaldamine ka ilma hageja seisukohata on vajalik, oluline ning avalikkuse huvides.
2/11
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata.
4.Kohus loeb poolte esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks, et 20. juunil 2013 ilmus ajalehes Tartu Ekspress artikkel pealkirjaga „XXX ”. Hageja on seisukohal, et nimetatud artikkel sisaldab ebaõigeid faktiväiteid. Hageja nõuab kostjalt isikuõiguste rikkumisega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja ei nõua andmete avaldamise lõpetamist. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on Tartu Ekspressi väljaandja. Kohus leiab, et põhimõtteliselt võib kostja vastutada ka ajalehes avaldatud kolmandate isikute väidete eest. Ka kolmanda isiku väidete avaldamisel on avaldajal võimalik valida, kas öeldut avaldada või jätta see avaldamata (vt Riigikohtu
19.veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 15). Hageja mainis hagiavalduses ka 14. juuni 2013 artiklit „XXX “, kuid ei ole terve menetluse jooksul sellest väiteid esile toonud.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1043 järgse vastutuse üheks eelduseks on deliktiõiguslikult kaitstava õigushüve rikkumine, mille loetelu on VÕS § 1045 lg-s 1. Hageja väitel põhjustas kostja talle kahju isiklike õiguste rikkumisega, kostja on hageja väitel avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.
6.VÕS § 1047 lg 1 järgi on teise isiku kohta ebaõigete faktiväite avaldamine õigusvastane. Maakohus leiab, et kostja on avaldaja VÕS § 1047 lg 1 mõttes, kuna ta on teinud hageja kohta andmeid teatavaks avalikkusele. Isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik aga ka ebakohase väärtushinnanguga VÕS § 1046 lg 1 alusel. Riigikohtu tsiviil- ja kriminaalkolleegiumi vaheline erikogu leidis 1. detsembri 1997 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt ka Riigikohtu 13. aprilli 2007 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07 p.-i 26). Maakohus peatub järgnevalt hageja 8. mai 2014 lõplikus hagiavalduses esitatud väidetavalt ebaõigetel väidetel. Kostja ei ole väidete avaldamise suhtes vastuväiteid esitanud. Hageja on seisukohal, et kostja on avaldanud tema kohta ebaõigeid faktiväiteid. Kostja leidis alles
31.jaanuari 2014 menetlusdokumendis (III kd, tlk. 82), et „alkolembene“ ei ole põhimõtteliselt faktiväide, viidates samas, et faktiväide võib pealkirjas aga see siiski olla juhul, kui see on faktiväide artikli sisu kohta.
7.Hageja leiab esiteks, et ebaõige faktiväide on „XXX “. Hageja väitis maakohtule 8. septembril 2014 antud ütlustes, (III kd, tlk. 38 jj), et tõele ei vasta selles väites see, et hageja on alkolembene. Maakohus märgib lisaks, et hageja esindaja leidis selgelt ja üheselt arusaadavalt 18. veebruari 2014 kohtuistungil, et „võtame türann maha, see meid ei huvita“ (I kd, tlk. 82). Terve menetluse kestel on hageja tuginenud üksnes nende kostja avaldatud väidete õigusvastasusele, mis on seotud hageja alkoholitarbimisega. Ühtegi asjaolu, mis viitaks teiste väites kasutatud sõnade või sõnaühendite õigusvastasusele, ei ole hageja esile toonud. Tuginedes hageja esitatule annab
3/11
maakohus järgnevalt ülaltoodud väites üksnes hinnangu sõnale „alkolembene“, kuna muude väljendis kasutatud sõnade õigusvastasuse suhtes hageja kostjale menetluses vastuväiteid ei esitanud. „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2013, kättesaadav arvutivõrgus http://www.eki.ee/dict/qs/qs.html) sõna alkolembene ei sisalda. Sõna „alko“ on sõnaraamatu järgi argikeelne vaste sõnale „alkohol“ ja sõna „lembene“ on „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ (Eesti Keele Instituut, kättesaadav arvutivõrgus http://www.eki.ee/dict/ekss/ekss.html) järgi inimese kohta kasutatult „teatud nähtusi või asju armastav“. „Alkolembene“ ei ole üldjuhul positiivse tähendusega omadussõna, kui asuda seisukohale, et tegemist on faktiväitega, peaks see olema kontrollitav ning tõendatav. Kuigi tõendada seda, kas isik armastab alkoholi või mitte, on maakohtu arvates põhimõtteliselt võimatu, on väljend „alkolembene isik“ tavakeeles siiski seotud alkoholi tarbimisega. Väljendit „alkolembene“ kasutatakse käibes üldjuhul alkoholi tavapärasest enam tarbiva isiku suhtes, mis Eesti ühiskonnas valitseva arusaama järgi on taunitav. „Alkolembene“ faktiväitena peaks seega tähendama hageja tavapärasest sagedamat kokkupuudet alkoholiga, mitte alkoholi asjatundjat positiivses mõttes. Maakohus leiab, et praegusel juhul võib sõna „alkolembene“ olla faktiväide, sest see on esitatud artikli pealkirjas, artiklis on tuginetud konkreetsete asjaolude kirjeldustele.
8.VÕS § 1047 lg 1 järgi on teise isiku kohta ebaõigete faktiväite avaldamine õigusvastane. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool menetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. VÕS § 1043 tuleneva kahju hüvitamise nõude esitamise korral peab kannatanu tõendama, et tema kohta avaldatud andmed on ebaõiged (Võlaõigusseadus. III. Eriosa. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi (koost.). Tallinn: Juura 2009, § 1047 komm. 3.1.). Kuigi Riigikohus on 25. septembri 2013 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13 p.-s 39 viidanud, et nn ümberpööratud tõendamiskoormus kehtib nii VÕS § 1047 lg 1 kui lg 2 kohta (vt ka Riigikohtu 9. detsembri 2009 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-104-09 p 15), on Riigikohus sama lahendi p.-s 43 pidanud silmas siiski üksnes VÕS § 1047 lg-t 2. Maakohus käsitleb kostja tõendamiskohustust ka otsuse p.-s 9. Maakohus möönab, et nn negatiivset asjaolu: seda, et isik ei tarbi sagedasti alkoholi, on tõendada raske. Hageja on esitanud maakohtule tõendina selle kohta, et ta ei ole alkolembene, digiloo haigusjuhtumi statsionaarse epikriisi (I kd, tlk. 190), milles on loetletud hageja andmed, milles kajastud mh hageja töökoht, andmed suitsetamise kohta, varasemad operatsioonid. Hageja viitab andmetele, mida ta on ise meditsiiniteenuse osutajale edastanud. Hageja on esitatut nimetanud „arstitõendiks“, millest selgub, et hageja on karsklane (I kd, tlk. 166). Maakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Anamneesis sisalduv informatsioon ei ole meditsiiniteenuse osutaja hinnang hageja alkoholi tarbimise suhtes vaid hageja enda antud teave meditsiinitöötajale (analoogilised andmed on anamneesis ka hageja suitsetamise kohta). Hageja ei ole muid tõendeid alkoholi mittetarbimise kohta (tunnistajate ütlused, varasemad haiguslood jms) maakohtule esitanud. Objektiivse leiu kokkuvõttena on anamneesis hagejat kirjeldatud kui rahuldavas üldseisundis naispatsienti. Hageja esitas kohtule KÜ XXXX üldkoosoleku protokollid aastatest 2009-2013 (III kd, tlk. 20 jj). Hageja leiab, et esitatud protokollid kinnitavad, et koosolekutel ei olnud vahejuhtumeid seoses hageja väidetava alkoholi tarbimisega. Maakohus leiab, et korteriühistute üldkoosoleku protokollidest ei kajastu üldjuhul selles osalejate alkoholi tarbimine. Esitatud protokollid tõendavad üksnes seda, et hageja käitumist üldkoosolekul ei ole protokollitud. 4/11
Hageja väitis 8. septembri 2014 maakohtu istungil, et ta tarbis viimati alkoholi 7 aastat tagasi, kuid varasemalt on lasteaias alkoholi tarvitatud (III kd, tlk. 38). Maakohtule tundub hageja seisukoht vastuoluline: hageja väitel õigusvastane fraas „XXX “ ei ole seotud ühe kindla ajavahemikuga, vaid viitab otseselt aastaid kestnud probleemile. Kui hageja ise kohtuistungil avaldab, et ta on seitsme aasta eest lasteaias alkoholi tarvitanud, siis võib see tähendada ka kostja väite osalist omaksvõttu TsMS § 231 lg 2 mõttes. Hageja leidis samal kohtuistungil lisaks, et talle ei ole kunagi alkohol probleem olnud. Maakohus leiab, et „alkolembene“ faktiväitena ei tähenda siiski mitte ainult inimese enda arvamust oma alkoholi tarbimise suhtes, vaid ka kolmandate isikute seisukohta tema suhtes, mille kujunemise peaks olema objektiivselt kindlaks tehtav ja kontrollitav. Hageja on menetluses esitanud hulgaliselt tunnustusi, mis on saanud lastepäevakodu XXX (I kd, tlk. 109 jj; II kd, tlk. 11 jj; ) kauni sise- ja väliskujunduse eest. Maakohus leiab, et tunnustus lasteaiale ei ole ainuisikuline tunnustus selle juhatajale ning ei tõenda selle juhataja suhet alkoholiga. Kauni Kodu tänukirjad lastepäevakodu juhatajale (I kd, tlk. 110 jj) ei ole samuti seotud juhataja alkoholi tarbimisega, vaid lasteaia sise- ja välisilmega. Samuti ei ole kuidagi hageja alkoholi tarbimisega seotud muud hageja saadud tänukirjad (I kd, tlk. 200-202). Maakohus on eeltoodule tuginedes seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud, et ta ei ole aastaid alkoholi tarvitanud, lisaks ei ole hageja tõendanud, et ta ei ole kunagi tarvitanud alkoholi tööl. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et VÕS § 1047 lg 1 järgi on tõendamiskoormus kostjal, on hagejal kohustus oma nõuet põhistada, st teha usutavaks TsMS § 235 mõttes, et hageja avaldatud väited on õigusvastased. Maakohus leiab, et hageja ei ole maakohtule ka põhistanud, et kostja avaldatud väide „alkolembene“ on ebaõige.
9.Hageja leiab, et kostja avaldatud „XXX “ on tema au ja head nime kahjustav ja teotav tegevus. VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Seega erineb VÕS § 1047 lg 2 tõendamiskoormus VÕS § 1047 lg-st 1: kostjal tuleb tõendada, et tegemist on õigete andmetega. Kostja on tõendanud hageja alkoholi tarbimist tunnistaja T.L. ütlustega, kes on KÜ XX juhatuse liige (I kd, tlk. 137 jj). Hageja elukoht on XXX. T.L. väitel on hageja põhiliseks probleemiks alkoholiprobleem. Tunnistaja kinnitusel helistab R. R korteriühistu juhatuse liikmetele seisundis, mis viitab kas alkoholi või mõne muu aine tarbimisele. T. L kinnitas, et hageja korteris on toimunud pika ajavahemiku jooksul joomingud, hageja häält on hästi kuulda läbi avatud akna. Tunnistaja J.S. väitel (I kd, tlk. 138 jj) pöördus tema kui Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja ja hilisema Tartu abilinnapea poole lapsevanem, väites, et hageja on tööl pidevalt purjus. J.S. väitel on pöördunud tema poole ka lasteaia kollektiiv, süüdistuse kohaselt oli hageja pidevalt töö ajal purjus ning kadus poolest tööpäevast ära või lukustab end oma kabinetti, sest ta ei olnud võimeline töötajatega suhtlema. Linnavalitsusse on pöördud ka isik, kelle väitel on hageja korteris toimunud pidevalt peod, mis häirivad naabreid. Tunnistaja J.S. väitel oli hageja käitumine Vanemuise kontserdimajas 2010. või 2011. aastal laval selline, et ta ei kontrollinud oma keha ega kõnet. Tunnistaja ei osanud öelda, kas hageja oli väga väsinud, purjus või narkootiliste ainete mõju all. Kostja esitas koopia Tartu Linnavalitsusele Tartu Lasteaed XXX töötajate pöördumisest
10.aprillist 2013, milles on selged viited hageja käitumise ebaadekvaatsusele.
5/11
Maakohus leiab, et kostja menetluses esitatud tõenditega saab lugeda tõendatuks, et hagejaga erinevates valdkondades pikema aja jooksul kokkupuutunud isikud olid veendumusel, et hagejal on probleem alkoholiga. Hageja ei ole kostja esitatud tõendite suhtes põhjendatud vastuväiteid esitanud. Kostja 30. detsembri 2014 menetlusdokumendis (III kd, tlk. 71) on sisuliselt korratud kohtuistungi protokolle. Maakohus leiab, et tunnistaja T.L. ning J.S. ütlused ei olnud vastuolulised. T. L kinnitas, et hagejal on probleem alkoholiga. J.S. ütlustest tuleneb otseselt, et tema poole on pöördutud seoses hageja alkoholiprobleemiga, samuti on ta ise kogenud, kui hageja oli seisundis, mis selgelt erines tavapärasest. Hageja väide, et tunnistajate ütlustes puuduvad konkreetsed tunnused hageja alkoholi tarbimise kohta (nt lõhn), ei ole põhjendatud. Alkoholi tarbinud isikule lähenemine selleks, et teha kindlaks alkoholi lõhn, ei ole vajalik ning võib olla ebameeldiv. Maakohus nõustub tunnistaja T. L ütlustes esitatuga – ka telefonivestluses on üldjuhul äratuntav, kui isiku kõne on mõjutatud alkohoolsetest või muudest sarnase toimega ainetest.
10.Maakohus märgib lisaks, et VÕS § 1047 lg 3 järgi ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Maakohus leiab, et kostja ei ole avaldanud artiklit ilma asjaolusid selgitamata või üksnes pinnapealse informatsiooni tagajärjel. Kostja esitatud tõenditega loeb maakohus tõendatuks, et lasteaed XXX 33 töötajat pöördusid
10.aprillil 2013, seega enne artikli ilmumist, Tartu Linnavalitsuse poole avaldusega, milles avaldati hagejale umbusaldust. Tegemist on avalikkusele olulise informatsiooniga. Linnavalitsusele esitatud avalduses märgiti, et hageja tegevuse tulemusel on jäänud tähelepanuta laste turvalisus ning pärsitud laste õppe- ja kasvatustöö kvaliteet. Kuna kostjale oli hageja probleemsest tegutsemisest lasteaias juba mitu aastat varem vihjeid antud, otsustati küsimust artiklis käsitleda. Maakohus nõustub kostjaga, et lasteaia juhtimisega seotud küsimused on kohaliku elu olulised küsimused. Maakohus peab põhjendatuks kostja väiteid, et kostja tegi kogu teema käsitlemisel algusest peale omalt poolt kõik võimaliku, et käsitleda teemat tasakaalustatult. Samuti on andnud kostja hagejale mitmeid võimalusi omapoolsete seisukohtade esitamiseks. Hageja on omapoolsetest kommentaaridest keeldunud. Maakohus nõustub kostjaga, et küsimustele vastamisest ja kommentaaride andmisest keeldumisega ei saa takistada ajakirjandusel linnakodanikele olulise teema kajastamist. Kõigi ajakirjaniku allikate hinnangul oli hagejal probleeme alkoholiga, mis mh väljendus ka hageja ebaselges diktsioonis.
11.Vaatamata sellele, et hageja tugines kogu menetluse käigus üksnes sellele, et kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid (v.a eelistung I kd, tlk. 82 jj), ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Põhimõtteliselt võib faktiväidete avaldamine tulenevalt esitamise viisist ja kontekstist endast kujutada ka hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut. Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav informatsioon, mis sisaldab või mis võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid (vt Riigikohtu
26.novembri 2010 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10 p.-i 12). Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10 p.-i 20) Kostja avaldatud artikli pealkirjaks oli „XXX “. Hageja on seisukohal, et õigusvastane on väide „alkolembene“. Maakohus leiab, et „alkolembene“ võib ajaleheartikli pealkirjana olla ka väärtushinnang. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle
6/11
põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 31. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12). Maakohus leidis otsuse p.-s 7 et „alkolembene“, on üldjuhul halvustava tähendusega väljend alkoholi tavapärasest rohkem tarbija inimese suhtes ning võib olla isikule solvav ning võib kahjustada tema mainet. VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Maakohus hindab siinjuures võrdlevalt avalikkuse huve hageja huvidega. Kostja on terve menetluse kestel tuginenud sellele, et hageja oli Tartu munitsipaallasteasutuse juhatajana kohaliku avaliku elu tegelane, kes peab sellest tulenevalt olema valmis taluma suuremat kriitikat kui eraisik. Hageja on lasteaia juhataja, seega isik, kelle probleem alkoholi tarbimisega peaks saama arvestades tema tööd nii väikeste laste kui oma kolleegidega tavapärasest suurema tähelepanu osaliseks. Mõiste „avaliku elu tegelane“ ei ole eesti õigussüsteemis kindla õigusliku tähendusega, kuid kostja artikkel on avaldatud mitte üleriigilises, vaid kohalikus väljaandes ning lasteaia juhataja on vähemalt Tartu linnas isik, kes on ise valinud kohalikus omavalitsuse üksuses olulise rolli. Kostja uuris andmeid erinevatest allikatest, hageja eraelu puudutavaid asjaolusid käsitles kostja artiklites minimaalselt ja vaid selleks, et kirjeldada hageja tööalast tegevust. Maakohus nõustub kostjaga (vt otsuse p. 10), et lasteaia juhataja alkoholi tarbimise ning lasteaia juhtimise suhtes tehtud etteheited, isegi kui need on osaliselt seostud alkoholi tarbimisega lasteaia juhtaja kodus, kuid viisil, et koju on korduvalt kutsutud seetõttu politsei, on asjaolu, mille avaldamine on avalikes huvides. Lasteaia juhtaja käitumine on eeskujuks lastele, ta vastutab otseselt oma igapäevatöös laste turvalisuse ja heaolu eest ning mõjutab laste väärtushinnangute kujunemist. Maakohus leiab, et väljend „alkolembene“ ei ole ajakirjandusliku stiili valikul juhul, kui lasteaia juhataja suhtes on kogutud materjali põhjal selge alus arvata probleeme alkoholi tarbimisega, solvav ja inimväärikust alandav. Kostja on pakkunud hagejale korduvalt võimalust oma arvamuse avaldamiseks (I kd, tlk. 73). Maakohus leiab, et praegusel juhul ei ole kostja avaldatu ebakohane, seega ei ole kostja avaldatu õigusvastane.
12.Järgnevalt peatub kohus kostja avaldatud väitel, et „R.R. t on joomatõve ja diktaatorliku käitumise pärast kritiseeritud mitmete aastate jooksul“. Hageja väitel on õigusvastane väide „joomatõbi“ (I kd, tlk.174). Eesti keele seletava sõnaraamatu (vt. otsuse p. 7) kohaselt tähendab „joomatõbi“ alkoholi pikaajalisel liigtarvitamisel tekkivat haiglast alkoholivajadust. Maakohus kordab oma varasemalt väljendatud seisukohta, et hageja ei ole ühtegi seisukohta esitanud väljendis kasutatud muude sõnade suhtes ning eelduslikult on tema au teotav sõna „joomatõve“ (III kd, tlk. 38), seega tuleb kostjal tõendada, et asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Maakohus leiab, et kostja on menetluses esitanud piisavalt tõendeid hageja alkoholi tarbimise suhtes. Tavakeeles ei tähenda „joomatõbi“ ka mitte ainult meditsiinilist diagnoosi, vaid isiku suhet alkoholiga üldisemalt. Maakohus leiab, et tegemist on väitega, mille tõepärasust saab kontrollida. Tunnistaja J.S. väitel oli lasteaia kollektiivi süüdistuse kohaselt hageja pidevalt töö ajal purjus ning kadus poolest tööpäevast ära või lukustab end oma kabinetti, sest ta ei ole võimeline töötajatega suhtlema. Kostja avaldatut kinnitab ka
7/11
tunnistaja T. L. Hageja ei ole kohtule tõendanud vastupidist, maakohus võttis hageja esitatud tõendite suhtes seisukoha otsuse p.-s 8. Maakohus leiab tuginedes eeltoodule, et kostja on tõendanud väidet „joomatõbi“.
13.Hageja leiab, et õigusvastane on kostja avaldatud väide, et „R.R. korteris kestnud väga pikka aega lausjoomingud“. „Lausjoodik“ tähendab Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi (vt otsuse p.-i 7) kõnekeeles palju ja sageli alkoholi tarvitavat isikut ning „jooming“ oleng, kus tarvitatakse rohkesti alkohoolseid jooke. Seega tähendab „lausjooming“ sagedasi olenguid, kus tarvitatakse alkoholi. Maakohus on seisukohal, et tegemist on faktiväitega. See, kas korteris tarvitatakse alkoholi või mitte, on põhimõtteliselt kindlaks tehtav. Hageja kinnitas 8. septembri 2014 kohtuistungil, et tema korteris on mitmed korrad käinud politsei. Hageja väitel aga joominguid ei ole korraldatud (III kd, tlk. 38 jj). Maakohus leiab, et hageja ütlused on vastuolulised. Kuigi hageja seisukohtadest oli raske aru saada, oli see väide tema ütluste järgi eelduslikult tema au teotav, seega tuleb kostjal tõendada, et asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Kostja on esitanud Politsei- ja Piirivalveameti 29. augusti 2014 vastuskirja teabenõudele, mille kohaselt on hageja elukohta olnud ajavahemikul 2012 kuni 2014 viis pöördumist, mille sisuks on olnud hageja elukaaslase alkoholijoove, mille tõttu ta on olnud pereliikmete suhtes vägivaldne. Seega isegi juhul, kui politsei ei ole hageja korteris käinud hageja alkoholi tarvitamise tõttu, on hageja elukohas olnud probleeme alkoholi tarvitamise tagajärjel. Tunnistaja T. L kinnitusel on hageja korteris tihti alkoholi tarvitatud (I kd, tlk. 137 jj). Maakohus leiab tuginedes eeltoodule, et kostja on tõendanud väidet „R.R. korteris kestnud väga pikka aega lausjoomingud“.
14.Hageja leidis, et õigusvastane on kostja väide „Kui aga tuleb, siis ta on kindlasti enne midagi pruukinud”. Maakohus eeldab, et hageja väitel on kostja silmas pidanud alkoholi pruukimist (I kd, tlk. 174). Hageja ei ole muid asjaolusid menetluses esile toonud, kui sõnapaari „midagi pruukinud“. „Pruukima“ tähendab Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi kasutama, tarvitama. Maakohus on seisukohal, et tegemist on faktiväitega. See, kas isik on koosolekule tulles tarvitanud alkoholi või mitte, on kontrollitav. Hageja ütlustest võib järeldada (III kd, tlk. 38), et see väide on tema au teotav, seega tuleb kostjal tõendada, et asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Kostja tõendab oma väiteid tunnistaja T.L. ütlustega, kes on KÜ XXX juhatuse liige. Hageja väitel on tunnistaja ütlused vastuolulised (III kd, tlk. 73), maakohus hageja väidetega ei nõustu. Maakohus loeb tunnistaja ütlused piisvaks tõendiks hageja alkoholi tarbimise suhtes KÜ juhatuse koosolekutel. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi selgitust selle kohta, millisel põhjusel korteriühistu liikmed võisid järeldada, et ta on tarbinud alkoholi. Hageja on esitanud KÜ üldkoosolekute protokollid tõendamaks, et ta ei ole nendel viibinud alkoholijoobes. Maakohus kordab, et korteriühistute üldkoosoleku protokollidest ei kajastu üldjuhul selles osalejate alkoholi tarbimine. Esitatud protokollid tõendavad üksnes seda, et hageja käitumist üldkoosolekul ei ole protokollitud.
15.Hageja leidis, et õigusvastane on kostja väide „R.R puhul on kolleegid probleemina veel välja toonud kehva mälu”. Maakohus on seisukohal, et tegemist on faktiväitega. Seda, kas hageja kolleegid on talle ette heitnud kehva mälu, on võimalik kontrollida. Hageja ütlustest võib järeldada (III kd, tlk. 38), et see väide on tema au teotav, seega tuleb kostjal tõendada, et asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Kostja on esitanud koopia Tartu Lasteaed XXX töötajate pöördumisest Tartu Linnavalitsuse poole 10. aprillist 2013 (III kd, tlk. 64 jj). Nimetatud pöördumises väljendavad 33 Lasteaed XXX töötajat p.-s 11
8/11
selgelt ja üheselt, et direktoril on viited mäluprobleemidele, ta ei mäleta enda poolt antud korraldusi ja kokkuleppeid ning räägib iseendale vastu. Maakohus leiab, et kostja on tõendnud, et hageja kolleegid on toonud esile hageja mäluprobleemid. Maakohus märgib lisaks, et hageja käitumine praeguses menetluses viisil, et ta ei mäleta talle korduvalt tehtud kompromissettepanekuid ning kostja ettepanekuid artikkel kõrvaldada (III kd, tlk. 38 jj), viitab samuti hageja mäluprobleemidele.
16.Hageja leidis, et õigusvastane on kostja väide „Näiteks olevat kortermajas nädalavahetuseti juba tavaks, et joobes R.R. asub telefoni teel ühistu juhatust ja majahaldurit terroriseerima”. Milliseid sõnu hageja on täpselt selles väljendis silmas pidanud, ei ole hageja täpsustanud, kuid tõlgendades hageja ütlusi 8. septembri 2014 kohtuistungil ning 8. mai 2014 hagiavaldust on nendeks sõnadeks „joobes“ ning „terroriseerima“. Eesti keele seletava sõnaraamatu (vt otsuse p.-i 7) järgi tähendab „joove“ joobnud olekut, alkoholi vm. närvisüsteemisse toimiva aine tekitatud mürgitust ning „terroriseerima“ tähendab mh psüühilist pinget tekitades kellegi üle võimutsema. Maakohus on seisukohal, et tegemist on faktiväitega. Seda, kas joobes hageja helistab ühistu juhatusele ja majahaldurile neile psüühilist pinget tekitades, on võimalik kontrollida. Hageja ütlustest võib järeldada (III kd, tlk. 38), et see väide on tema au teotav, seega tuleb kostjal tõendada, et asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Kostja tunnistaja T. L kinnitas, et talle on puhkepäeva õhtul helistatud räige monoloogi vormis ning nõutud dokumendi esitamist. Tunnistaja kinnitas, et hageja telefonikõnedest on aru saada, et hageja on midagi tarvitanud. Hageja kinnitas telefonikõnede tegemist tunnistajale (III kd, tlk. 38). Maakohus leiab, et hilisõhtused kõned puhkepäevadel mitte erakorralise asjaolu, vaid ühistu majahoidja töökohustuste kindlakstegemiseks ei ole põhjendatud ning võivad olla psüühiliselt pinget tekitavad. Samuti tähendab „joobes“ olek ka muudest ainetest tekitatud mürgitust. Nii kinnitas ka tunnistaja – hageja joove ei pidanud olema tekkinud üksnes alkoholist. Hageja seisukoht, mille kohaselt on tunnistaja ütlused vastuolulised (III kd, tlk. 73), ei ole põhjendatud. Hageja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku või põhjendatud selgitust selle kohta, miks võis jääda tunnistajale mulje, et hageja on joobes. Tunnistaja kinnitas seda kohtus vande all antud ütlustega.
17.Maakohus leiab, et kostja käitumist ei tule tuvastatud asjaoludel lugeda hageja mainet kahjustavaks heade kommete vastase tahtliku teoga (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Heade kommete vastane oleks kostja käitumine siis, kui see oleks suunatud otseselt ja üksnes hageja maine kahjustamisele (VÕS § 1045 lg 1 p 8), praegusel juhul püüdis kostja korduvalt hagejaga saada kontakti enne artikli ilmumist (I kd tlk. 36, III kd tlk 30, 34-36, 46, 49) ja ka kogu menetluse kestel sõlmida kokkulepet, ning anda hagejale võimalus avaldada oma seisukoht. Maakohus leiab tuginedes eeltoodule, et kostja käitumine ei olnud õigusvastane ning hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata.
18.Maakohus leiab, et hageja nõue kostja vastu avaldada 7 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest Tartu Ekspressi paber- ja internetiväljaandes omal kulul artikli või reklaamina vähemalt 1/6 ajalehe paberlehekülje suurune ja selgelt loetav avaldus hageja esitatud sõnastuses (II kd, tlk. 9) tuleb jätta rahuldamata. Kohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata. Maakohus leiab, arvestades otsuse p.-des 7-16 toodut, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. Lisaks
9/11
nõustub maakohus kostja seisukohaga, et hageja nõue sisaldab väiteid, mida hageja hagis ei ole nimetanud (III kd, tlk. 86).
19.Maakohus märgib lisaks, et hageja ei ole tõendanud, et kostja avaldatud artiklitele järgnes hageja töölepingu lõpetamine (I kd, tlk. 127). Hageja ei ole kohtule ka arusaadavalt põhjendanud, missugune on nimetatud väite tähendus menetluses: kas hageja on seisukohal, et töösuhe on lõpetatud valedel alustel või on tema tervisele tekitatud kahju seotud töö kaotusega. Hageja enda kinnitusel (III kd, tlk. 38) on tal olnud võimalusi minna tööle, kuid ta ise ei ole seda tahtnud. Hageja on 24. septembril 2014 maakohtule esitanud tervisekahju tekkimise tõendamiseks perearst T. M koostatud arstitõendi (III kd, tlk. 43), millest selgub, et hageja seostab haiguse sümptomeid pikale veninud kohtuprotsessiga. Hageja on pöördunud arsti poole peavalude, üldise halva enesetunde tõttu. Tõendi kohaselt on alustatud ravi antidepressandiga. Hageja enda väitel on tema tervisekahju tekkinud kohtumenetluse tulemusena. Maakohus juhib hageja tähelepanu sellele, et kohtumenetluse pikkus on tingitud hageja käitumisest: hageja on esitanud menetluse käigus uue nõude, ta on oma nõuet mitmel korral ümber sõnastanud, mis on tinginud kohtumenetluse pika kestvuse. Maakohus nõustub kostjaga, et jääb arusaamatuks, millist asjaolu peaks nimetatud arstitõend tõendama. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Menetluskulud seoses menetluskulude katteks tagatise andmise taotlusega tuleb TsMS § 169 lg 3 alusel jätta kostja kanda. Muud menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda.
21.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
22.Hageja palub määrata kindlaks ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulu kokku 2512 eurot – õigusteenus 2262 eurot ja riigilõiv 250 eurot (III kd, tlk. 92-94). Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hagejale hüvitada üksnes kulud seoses menetluskulude katteks tagatise andmise taotlusega.
TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 kohaselt on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu (vt Riigikohtu 12. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). 13. novembri 2013 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 p-is 25 märkis Riigikohus, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Hagejat esindas antud asjas lepinguline esindaja. Hageja esindaja esitas seisukoha tagatise nõudmise taotluse kohta 24. aprillil 2014 (I kd, tlk 152-154). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hageja esindajal seisukoha koostamisele ja esitamisele ning kostja menetlusdokumentidega tutvumisele 120 minutit. Kostja ei ole selles osas hageja menetluskulule vastu vaielnud (III kd, tlk 111-112). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 120 minutit on vajalik ja põhjendatud. Põhjendatud on ka hageja esindaja tunnitasu 60 eurot (käibemaksuta; käibemaksuga 72 eurot). 19. jaanuari 2015 avalduses kinnitas hageja esindaja, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada, seega tuleb kostjal hüvitada hagejale kulu koos
10/11
käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu 144 eurot (2 h * 60 eurot + käibemaks).
23.Kostja menetluskuluks on õigusabikulu 1642 eurot 50 senti ilma käibemaksuta (III kd, tlk. 100-102). Kostja esindaja ajakulu on kokku 18 h 15 minutit.
Hageja palub jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata. Kostja kulu on põhjendatud kohtuistungil kliendi esindamise osas ning hagiavaldusele vastuse ja seisukohtade koostamise osas. Kostja ei ole nimekirjale lisanud arveid (III kd, tlk. 108). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 90 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud. Kuna kostja on käibemaksukohustuslane, ei taotle ta käibemaksu hüvitamist (TsMS § 174 lg 10). Kostja esitas taotluse tagatise andmiseks 21. aprillil 2014 (I kd lk 143-144). Kuigi samas menetlusdokumendis sisaldusid ka hagiavalduse tervikuna esitamise taotlus ning seisukoht kompromissi kohta, moodustas põhilise osa siiski tagatise nõudmise taotlus. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule hagejal kostjale 21. aprilli 2014 menetlusdokumendi koostamise kulu 60 eurot (40 minuti eest) hüvitada. Arvestades, et kostja esindaja oli asja materjalidega tuttav, peab kohus kohtuistungiteks valmistumise põhjendatud ajakuluks kokku 1 h 35 minuti asemel 30 minutit. Esindaja lisandumisest kohtule teatamise ajakulu (10 minutit) eraldi hüvitamist ei pea kohus põhjendatuks. Kliendiga nõupidamise ajakulust (45 minutit) peab kohus vajalikuks 20 minutit. Arvestades tsiviilasja keskmist mahukust ja keerukust, asjaolu, et hageja ei esitanud koheselt korrektset hagiavaldust ja muutis oma seisukohti menetluse jooksul, samuti tõendamiskoormuse jaotust antud asjas, peab kohus ülejäänud ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks. Kohtul ei ole alust kostja menetluskuludes kahelda, mistõttu ei pea kohus vajalikuks nõuda kostjalt menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist (TsMS § 176 lg 6). Eeltoodut arvestades tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulust 1432 eurot 50 senti (15 h 55 minutit * 90 eurot). Hageja taotlust ja TsMS § 177 lg-t 4 arvestades tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik
11/11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.