Kohtulahend

Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 01.09.2014.a. otsusega käsitletavas tsiviilasjas jäeti menetluskulud n 65% ulatuses Mustvee Catering OÜ kanda ja 35% ulatuses AGR Teenused OÜ kanda. Kohtuotsus jõustus 30.10.2014.a. (tl.220). Hageja esitas 28.11.2014 Tartu Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr . 2-12-29120. Hageja esindaja kinnitab avalduses, et hageja menetluskulude suuruseks on kokku 3127,50 eurot, mis kõik on õigusabikulud (tl.226-227). Hageja esitab õigusabikulude detailse ülevaate kulude nimekirjas, mis on lisatud. Hageja on käibemaksukohuslane, mistõttu menetluskulude summa on esitatud käibemaksuta. Hageja palub kohtul menetluskulude summast 65% ehk 2032,86 eurot TsMS § 174 lg.1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 176 kohaselt edastati hageja menetluskulude nimekiri kostjale. 08.12.2014.a. määruses (tl.229) selgitas kohus, et kui kostja taotleb oma menetluskulude kindlaksmääramist, tuleb tal 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest esitada ka oma menetluskulude nimekiri. Kostja kinnitas 08.12.2014 määruse ja hageja menetluskulude nimekirja kättesaamist (tl. 231), vastust, vastuväiteid ega oma menetluskulude nimekirja kostja ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused ja selgitused TsMS § 174 lg 1 (28.11.2014.a. kehtinud redaktsioon) näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesoleval juhul määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 174 lg.4 alusel. Kohus, tutvunud kostja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldustega, leiab, et avaldus on esitatud tähtaegselt ning sellele on lisatud TsMS § 174 lg.3 (28.11.2014.a. kehtinud redaktsiooni järgi) nõutav menetluskulude nimekiri. Hagi esitamise ajal (26.07.2012) kehtinud TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Riigikohus on 26.06.2014 määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks nii TsMS § 175 lg 4 kui Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (resolutsiooni p-d 4 ja 5). Kohus leiab, et eespool märgitust lähtudes, tuleb antud juhul asuda seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on üksnes esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Hagejat esindas käesolevas kohtumenetluses TsMS § 218 nõuetele vastav lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok alates 26.07.2012. Kohtul tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses, arvestades mh asja keerukust, menetlusele kulunud aega. Kohus, tutvunud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p.1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. Oma õigusabikulude (esindaja kulude) kohta on hageja esitanud menetluskulude nimekirja: Õigusabiteenust on osutatud kokku 27 tunni 30 minuti ulatuses tunnitasuga 76,50 eurot (kuni 26.juulini 2012) ja sealt edasi (kohtumenetluse ajal) tunnitasuga 126 eurot. Suuline suhtlemine kohtutäituriga (pool tundi) ja täienduste esitamine (üks tund) tunnitasuga 99 eurot. Kohus leiab, et hageja on põhjendatult kasutanud osutatud õigusabi ühikuhinde diferentseerimist, mistõttu kohtul ei ole kriitikat tasu ühikuhinna suhtes (76,50 eurot, 126 eurot ja 99 eurot). Küll aga leiab kohus, et arvestades kohtuasja suhtelist lihtsakoelisust (nõudel on materiaalõiguslik puutumus ainult ühe õigussuhtega ehk lepinguliigiga), ei ole põhjendatud sedavõrd pikk aeg sellises asjas õigusabi osutamisele. Hagiavalduse koostamisele on kulunud (menetluskulude nimekirjast nähtuvalt) 6 tundi. Hagiavalduses sisalduv nõue põhineb viiel täpselt ühetaolisel laenulepingul, suur osa hagiavalduse tekstist kujutab endast viiteid laenulepingutele, seetõttu on kuue tunni kulumine hagiavalduse koostamisele põhjendamatult pikk aeg. Mõningast töömahtu lisab intresside ja viiviste arvutus. Seda arvestades loeb kohus põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (nimekirja read 1-3) 4 tundi, tunnitasu 76,50 eurot. Hagi ja hagi tagamise taotluse kohtusse esitamine ei nõua eraldi kestvalt pikka aega (hageja on märkinud 2 tundi), mõningase ajakulu tingib hagi lisade olemasolu kontroll jm taoline tegevus, mistõttu kohus loeb selle positsiooni põhjendatud ajakuluks 1 tunni, tunnitasu 126 eurot. 22.11.2012 on hageja esitanud seisukoha ja vastuse kostja kompromissettepanekule, ajakulu- 5 tundi. See seisukoht on tl.63-66, sisulise tekstiga kaks lehekülge. Vastus põhineb juba läbiuuritud laenulepingutel, mistõttu kohus loeb ajakulu 5 tundi põhjendamatuks ja hindab vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 2 tundi ((tunnitasuga 126 eurot). Vastus apellatsioonkaebusele on hageja poolt hinnatud ajakuluga 6 tund, mida kohus peab ilmselgelt põhjendamatuks. Vastus apellatsioonkaebusele (tl.124-127) põhineb üksnes hinnangul menetlusnormide rikkumisele või mitterikkumisele (tulenevalt kostja apellatsioonkaebuse väidetest), mistõttu siin on tegemist uute aspektidega selles menetluses ja kohus peab seetõttu põhjendatud ajakuluks 4 tundi (tunnihinnaga 126 eurot). Tegevused hagi tagamise muutmiseks ja täiendamiseks 1 tund (tunnihinnaga 99 eurot ) ja vastus kohtule ja uuele kostja vastusele 1 tund(tunnihinnaga 126 eurot tund) loeb kohus vajalikeks, samuti vastused kohtu küsimustele 1 tund (tunnihinnaga 126 eurot), suhtlemine kohtutäituriga 30 minutit (tunnihinnaga 99 eurot).

Kohtuistungiks 20.06.2014 vajalikud toimingud on hageja hinnanud ajakuluga 3 tundi, s.h. ettevalmistus ja sõit. Kohus on seisukohal, et sedavõrd kõrge rakendatava tunnihinna juures (126 eurot tund) ei ole põhjendatud lisanduvate kõrvaltegevuste arvestamine eraldi ajakuluna, vaid kõrvaltegevused (abitegevused), näiteks sõidule kuluv aeg, on hõlmatud õigusabi osutamiseks kuluva ajaga. Seetõttu on kohtu hinnangul vajalik ajakulu 20.06.2014 kohtuistungiga seonduvalt kohtuistungi aeg mis oli 40 minutit (kell 14-14.40) ja selle ettevalmistamiseks kulunud aeg, mida kohus arvutab samavõrra pikalt ehk 40 minutit, seega 80 minutit ehk 1 tund 20 minutit (tunnihinnaga 126 eurot). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamise aega on hageja esindaja arvutanud 2 tundi, mis on põhjendamatult pikk aeg ,eriti arvestades kulude üheliigilisust. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks siin 1 tunni (tunnihinnaga 126 eurot). Kokku vajalik ajakulu 16 tundi 50 minutit. Sellest 4 tundi tunnihinnaga 76,50 eurot, 1 tund ja 30 minutit tunnihinnaga 99 eurot, 11 tundi 20 minutit tunnihinnaga 126 eurot. Kokku tasu (4x76.50=306)306 eurot+ (1t 30 min x 99=148,50) 148,50eurot+ (11t 20 min x126= 1428) 1428 eurot= 1882,50 eurot. Kostja kanda on sellest 65% ehk 1223,63 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ja loeb hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kohtuvälise kuluna hageja lepingulise esindaja õigusabikulu ajaliselt 16 tunni 50 minuti ulatuses summas 1882,50 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele vastavalt kohtu määratud menetluskulude jaotusele 65% ehk 1223,63 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 näeb ette, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.