Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. november 2013 Tartu
Tsiviilasja number
2-12-29120
Tsiviilasi
AGR Teenused OÜ hagi Mustvee Catering OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
19 637 eurot 69 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 01. aprilli 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mustvee Catering OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Mustvee Catering OÜ (registrikood: 11449482), esindaja juhatuse liige Sergei Krivonogov
esindajad
Vastustaja (hageja): AGR Teenused OÜ (registrikood: 10977983), esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Maakohtu 01. aprilli 2013 otsus ja saata AGR Teenused OÜ hagi Mustvee Catering OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulude jaotuse otsustab kohus asjas tehtavas kohtuotsuses.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
S. Krivonogov hagejaga 20.02.2012 laenulepingu hageja Tallinna kontoris. Järgmised laenulepingud olid sõlmitud suuliselt, laenusummad ja intressimäärad räägiti läbi e-meili teel ja suuliselt ning hageja kandis raha kostja kontole. Lepingutasudes kokku ei lepitud. 29.03.2012 laenulepingu sõlmis hagejaga S. Krivonogov isiklikult, laenusaajaks ei olnud kostja Mustvee Catering OÜ, seega ei vastuta kostja nimetatud laenulepingu mittetäitmise eest. Kostja ei tunnistanud viivisenõuet, sest kostjal oli hagejaga suuline kokkulepe, et kostja tasub laenusummad tagasi, kui kostja saab finantseerimise ehitusprojektile. Kostjal oli plaanis saada raha 2012 kevadel, aga sai 2012 sügisel. Rahaliste raskuste tõttu ei saanud kostja õigel ajal laenusid hagejale tagastada.
suuruseks seaduses ettenähtud määras kokku 68,61 eurot (20.02.2012 lepingu alusel 4,94 eurot, 27.02.2012 lepingu alusel 13,31 eurot, 13.03.2012 lepingu alusel 2,33 eurot, 26.03.2012 lepingu alusel 9,30 eurot ja 29.03.2012 lepingu alusel 38,73 eurot). Kohus arvestas perioodi 26.07.2012 - 01.04.2013 viiviste suuruseks tagastamata laenude põhiosadelt summas 4562,50 eurot (7300 eurot x 0,25% x 250 päeva) ja lepingutasudelt summas 157,50 eurot (3180 eurot x 0,02 % x 250 päeva), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja laenulepingutest tuleneva võlgnevuse kokku summas 17 462,84 eurot (laenude põhiosa 7300 eurot, intress 97,73 eurot, lepingutasud 3180 eurot, laenude põhiosa maksmisega viivitamise eest otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6659 eurot ja lepingutasude maksmisega viivitamise eest otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 226,11 eurot). Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka viivise protsendina tagastamata laenude põhiosadelt lepingutes kokkulepitud määras ja lepingutasudelt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõuete täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 alusel jäid poolte menetluskulud täielikult kostja kanda.
tema seisukohad olid arusaadavad ja selged. Sel põhjusel ei ole kohaldatav apellandi poolt viidatud Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-2-1-28-06, kuna seal käsitleti olukorda, kus poolte taotlused ja seisukohad oli ebaselged. Apellandi vastuväited on vastuolus poolte poolt allkirjastatud laenulepingute sätetega. Apellatsioonkaebuses on apellant viidanud valedele Riigikohtu lahenditele, avades ka nende sisu valesti, nt Riigikohtu lahendid asjades nr 3-2-1-54-04 ja nr 3-2-1-62-02 ei puuduta mitte 01.01.2006 jõustunud TsMS-i, vaid varem kehtinud TsMS-i ning ei ole seetõttu kohaldatavad; 2) on apellant taotlenud maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist läbivaatamiseks uuesti maakohtule, kuid apellatsioonkaebuses ei selgitata TsMS § 657 lg 1 p 3 kohaldamise olulist eeltingimust – asjaolu, miks ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-128-11 leidnud, et asja tagasisaatmist maakohtusse õigustaks eelkõige see, et asi on algusest peale valesti lahendatud, st ei ole selgeks tehtud, mida nõutakse, ja sisuliselt on vaja korraldada uus eelmenetlus. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei tohiks asja saata tagasi maakohtusse, vaid ringkonnakohus peaks ise tegema sisulise lahendi. Apellant ei ole hagi tunnistanud ainult ühe laenulepingu puhul laenusumma, lepingutasu, intresside ja viiviste osas ning nelja laenulepingu puhul lepingutasude ja viiviste osas. Sealjuures on kõik apellandi vastuväited selges vastuolus ehk kahtlusteta ümberlükatavad laenulepingute endi tekstidega. Apellant ei ole maakohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebuses selgitanud, kuidas oleks võimalik nimetatud vastuolu ületada.
ja nende täiendused, kohtukutse, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Seadusest ei tulene, et hageja vastus kostja vastusele hagiavaldusele ning kohtumäärus, millega kohus määrab asja lahendada kirjalikus menetluses, tuleks kätte toimetada menetlusosalisele. Praegusel juhul edastas maakohus kostjale menetlusdokumendid elektronpostiaadressile, millelt kostja oli ise saatnud kohtule vastuse hagile (tl 54). Seega oli kohtul üldjuhul õigus eeldada, et kostja sai menetlusdokumendid kätte, kuid on jätnud kinnituse esitamata. Samas aga arvestades antud juhul menetluslikku olukorda, oleks maakohus pidanud siiski olema hoolsam selleks, et tagada eelmenetluse ülesannete täitmine. Kuna antud juhul kostja ei ole saanud kätte TsMS § 403 lg 1 kohast määrust, siis ei olnud ta teadlik võimalusest esitada täiendavaid avaldusi ja dokumente hiljemalt 11. märtsiks 2013, s.o maakohus jättis eelmenetluses kostja ilma võimalusest esitada taotlusi ning tõendeid oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Alusetu on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole ise kohtule ühtegi tõendit esitanud ning tõendite kogumist taotlenud. Maakohus on siinkohal jätnud tähelepanuta, et kohus ise, jättes täitmata eelmenetluse ülesanded, on võtnud kostjalt võimaluse esitada soovi korral tõendeid oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kostja on vastuses hagile väitnud, et 27.02.2012, 13.03.2013 ja 26.03.2012 laenulepingud olid sõlmitud suulises vormis, mitte kirjalikult, ning vastu vaielnud ühe laenulepingu puhul laenusumma, lepingutasu, intresside ja viiviste suurusele ning nelja laenulepingu puhul lepingutasude ja viiviste suurusele. Maakohus oleks pidanud eelmenetluses, lähtudes kostja vastuväidetest, andma talle võimaluse esitada tõendeid oma väidete kinnitamiseks, kuid seda ei ole tehtud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.