lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-9600/38

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-9600/38
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
919
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 175 lg 1, 2Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 217 lg 2Esindamine kohtusTsMS § 663Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsÜS § 115Tehingu tegemine esindaja kaudu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-9600/29Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas21.08.2014

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-14-58286/31Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja29.04.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kohtunikud Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Tiit Kollom

Määruse tegemise aeg ja koht

19.01.2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-9600 PV hagi TK vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 04.11.2014 menetluskulude kindlaksmääramiseks

määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

PV määruskaebus Hageja PV (IK XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXX-XXXXX XXXX, XXXXXX XXXX,

XXXXXXX XXXX, XXXXXXX)

Kostja TK (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXX

XX, XXXXXX, XXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Pärnu Maakohtu 04.11.2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-14-9600 PV hagis TK vastu võla saamiseks. Pärnu Maakohus rahuldas 21.08.2014 otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas 21.09.2014 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja menetluskulud kokku 690 eurot, sh riigilõiv 60 eurot ja õigusabikulud 630 eurot.
2.Kostja oma seisukohta menetluskulude osas kohtule ei esitanud.

Maakohtu määrus

3.Pärnu Maakohus rahuldas hageja avalduse 04.11.2014 määrusega osaliselt ja mõistis TK-lt välja hageja menetluskulud 60 eurot.
4.Kohus leidis, et hageja tasus tsiviilasjas riigilõivu järgmiselt: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 03.03.2014 - 45 eurot ja hagi esitamisel 30.04.2014 täiendavalt 15 eurot. Tegemist oli põhjendatud ja vältimatu menetluskuluga, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
5.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 2. lause sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
6.Kohus leidis, et vastavalt toimiku materjalile puuduvad tsiviilasjas andmed hageja lepingulise esindaja olemasolu kohtu kogu menetluse vältel maakohtus. Esmakordselt mainib hageja lepingulise esindaja olemasolu 21.09.2014 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses, mille kohaselt on hageja tsiviilasja menetluses osalemiseks kasutanud kvalifitseeritud õigusabi – teenuse osutaja OÜ Euroleges, asukoht Tõnismägi 16A-9, Tallinn. Hageja taotlus lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kostjalt ei kuulu rahuldamisele, kuna vastavalt tsiviilasja materjalile on hageja esindanud ennast kohtumenetluses isiklikult ning ei ole ühtegi viidet ega dokumenti esindaja olemasolu kohta. Hageja määruskaebus
7.Hageja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt välja mõistmata hageja õigusabikulu 630 eurot.
8.TsMS ei sätesta, et pool peaks esitama menetlusdokumente esindaja kaudu. TsMS § 217 lg 2 sätestab poole õiguse osaleda menetluses nii isiklikult kui esindaja kaudu ning kumbki võimalus ei välista teineteist. Samuti käsitleb TsÜS § 115 esindamist: tehingu võib teha esindaja kaudu, s.t ei pea, seega on see õiguse üldine mõte.
9.Hageja kasutas õigusabiteenust konsultatsioonideks ning menetlusdokumentide koostamiseks. Seega ei olnud hagejal mingit põhjust väljastada volikirja ning mõistlik oli menetlusdokumendid digitaalselt allkirjastada ning kohtule edastada e-toimiku kaudu isiklikult. Samuti ei saa pidada volikirja olemasolu või mitteolemasolu toimikus asjaoluks, mis tõendaks lepingulise esindaja teenuste kasutamist või mittekasutamist ning eeltoodust tulenevalt on kohus asunud väärale seisukohale.
10.Kohus on meelevaldselt jätnud tähelepanuta asjaolu, et TsMS § 144 p 1 kohaselt kuuluvad hüvitamisele ka nõustajate kulud. Kuivõrd hagejal ei olnud vajadust esitada menetlusdokumente esindaja kaudu, võis OÜ Euroleges osaleda tsiviilasjas nii esindaja kui ka nõustajana, kelle kulud kuuluvad samuti igal juhul hüvitamisele.
11.Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise taotluses kinnitanud, et kulud on seotud kõnealuse tsiviilasja menetlemisega. Õigusabiteenuse kasutamist pidas hageja vajalikuks, kuna tegemist oli omajagu keerulise kaasusega, samuti oli hageja asjaga emotsionaalselt seotud ning oli mõistlik kasutada objektiivse erialaselt pädeva isiku abi. Kostja ei ole oma seisukohta hageja menetluskulude osas esitanud. Seega leidis kostja, et kulud nimetatud summas on mõistlikud, eriti arvestades, et hageja oli kostjat juba enne tsiviilmenetluse algatamist korduvalt hoiatanud, et kasutab õigusabiteenust ning selle hinnad on üsna kõrged.
12.Kohus on õigesti märkinud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on kohtul õigus kontrollida kulude põhjendatust ja vajalikkust juhul, kui avaldus on selgelt põhjendamatu. Seega

jääb arusaamatuks, miks kohus seda võimalust ei kasutanud, kui leidis, et avalduses toodud kulud ei ole põhjendatud ning ühtlasi on kohus sellega rikkunud menetlusnorme.

13.Praeguses tsiviilasjas on tellitud ja osutatud teenust, samas osa töid (osalemine kohtuistungitel) on teostatud ise. Seega tuleb õigusabi kulud hagejale hüvitada. Menetluse edasine käik
14.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
15.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Kolleegium, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu määruses olevaid seisukohti üle.
17.Õige on kaebaja väide, et TsMS § 217 lg 2 sätestab poole õiguse osaleda menetluses nii isiklikult kui esindaja kaudu ning kumbki võimalus ei välista teineteist. Praegusel juhul ei osalenud hageja menetluses esindaja kaudu. Isiklikult menetluses osalemine ei piira hageja õigusi kasutada õigusabi teenust väljaspool kohtumenetlust, kuid hageja ei saa eeldada, et sellised kulud mõistetakse menetluskulud välja teiselt menetlusosaliselt kohtumenetluses. Muuhulgas tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Õigusabi teenuse kulud ei olnud menetluses nähtavad.
18.Lepinguliseks esindajaks kohtumenetluses saab olla üksnes TsMS §-s 218 sätestatud isik. Mis puudutab hageja väidet, et OÜ Euroleges võis olla ka nõustaja, siis nõustaja kulud ei kuulu TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitamisele.
19.TsMS § 178 lg 4 kohaselt käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.