Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-14-62965

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tsiviilasi nr 2-14-62965

Eelviidatud asjaolude tõttu ei suutnud OÜ Chrisman-TEX arvestada ootamatuid kaotusi, mis on tingitud tellijate ja OÜ Chrisman-TEX vahel tekkinud koostöö kriisist. Seoses ülaltooduga muutus OÜ Chrisman-TEX majandusseisund halvemaks ning ettevõtte võlgnevused võlausaldajate ees suurenesid. Seoses tekkinud olukorraga ning vaatamata OÜ Chrisman-TEX pingutustele, puudusid OÜ Chrisman-TEX võimalused täita kohustused laenuandja ja EAS ees. Käesoleval ajal muutus OÜ Chrisman-TEX edaspidise põhitegevuse jätkamine võimatuks ning OÜ Chrisman-TEX võlgnevused võlausaldajate ees moodustavad kokku 193 790,43 eurot. Arvestades OÜ Chrisman-TEX võlgade suurust on juhatus jõudnud järeldusele, et ei suuda OÜ Chrisman-TEX rahuldada kõikide võlausaldajate nõudeid. Seega on OÜ Chrisman-TEX maksejõuetu ja maksevõimetus ei ole ajutise iseloomuga. Vastavalt pankrotiseaduse § 1 lg 2 on OÜ Chrisman-TEX maksejõuetu äriühing ning puudub temal võimalus majandustegevusest teenida raha ning tasuda kõik võlad. Lähtudes eeltoodust palub avaldaja algatada pankrotimenetlus OÜ Chrisman-TEX suhtes ja välja kuulutada OÜ Chrisman-TEX pankrot.

Tsiviilasi nr 2-14-62965

Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund pankrotimenetluse algatamisel. Äriühingu majandustegevuse alustamiseks ja arendamiseks võeti laenu Swedbank AS-st ja saadi rahalist toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest. Ettevõttel tekkisid raskused seadmete häälestamisel, mille tulemusel ei suudetud saavutada lõnga vajalikku kvaliteeti ning see ei vastanud turunõuetele. Selle tulemusena ei suudetud realiseerida toodangut vajalikus mahus ja tekkisid rahalised raskused. Tulenevalt kirjeldatud olukorrast võtsid OÜ Chrisman-Tex osanikud 27.10.2014.a. vastu otsuse esitada kohtule pankrotiavaldus. Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta Vastavalt ÄS § 183 vastutab osaühingu raamatupidamise korraldamise eest juhatus. Vastavalt Raamatupidamise seaduse § 6 lg 2 on raamatupidamiskohuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjeldama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. OÜ Chrisman-Tex on registripidajale esitanud kõikide majandusaastate aruanded. Võlgniku raamatupidamise pistelisel kontrollimisel ajutine pankrotihaldur puudusi ei tuvastanud. Võlgniku juhtorganite seisukoht pankrotiavalduses märgitu kohta Pankrotiavalduse esitas kohtule firma juhatuse liige Oleg Preobraženski. Hinnang töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta OÜ-l Chrisman-Tex puuduvad kehtivad töölepingud ja ei ole töötasu võlgnevust. Hinnang juhtorganite ja tegevjuhi tegevuse kohta Võlgnikul ei olnud eraldi tegevjuht, tegevjuhi ülesandeid täitis juhatuse liige Oleg Preobraženski. Ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud tema tegevuses rikkumisi. Võlgniku eelmiste majandusaastate maksejõuetuse tekkimise põhjustega

aruannete

finantsanalüüs

ja

andmete

seos

Registrisse esitatud 2013.a. majandusaasta aruande järgi oli Chrisman-Tex OÜ 2012.a. muud äritulud 35 000 eurot ning kahjum 20 966 eurot, 2013.a. müügitulu 29 723 eurot ja kahjum 23 889 eurot. Äriühingu osakapital on 2500 eurot. Seisuga 31.12.2011.a. oli omakapital 3 eurot, 31.12.2012.a. oli omakapital -24 929 eurot ja 31.12.2013.a. seisuga -48 818 eurot. Seega oli omakapital negatiivne juba 31.12.2012.a.. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.

4(10)

Tsiviilasi nr 2-14-62965

Ajutise pankrotihalduri käsutuses olevatest dokumentidest nähtub, et viimased kanded kontodel tehti 2013.a., maksuvõlg on tekkinud alles septembris 2014.a. Kuna äriühingu majandustegevus on lõppenud, siis leiab ajutine pankrotihaldur, et suurem majandusnäitajate analüüs ei ole otstarbekas. Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Varad Järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et OÜ Chrisman-Tex omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr. XXX, mille saldo seisuga 06.01.2015.a. oli -14,27 eurot (negatiivne). OÜ Chrisman-Tex raamatupidamises on kajastatud OÜ Chrisman (pankrotis) võlgnevus summas 63 295,86 eurot. Ajutine pankrotihaldur pöördus vastava järelepärimisega OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotihalduri poole. OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotihaldur teatas, OÜ Chrisman-Tex on esitanud OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses nõude summas 63 295,86 eurot. Samas märgib OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotihaldur, et OÜ Chrisman (pankrotis) raamatupidamine sellist võlgnevust ei kajasta. Raamatupidamises on kajastatud OÜ Chrisman-Tex põhivara maksumusega 53 000 eurot. Kohtutäitur Andrei Krek on oma arestimisaktis märkinud seadmete maksumuseks 55 000 eurot ja tõstuki maksumuseks 2000 eurot. Vara on müümata. Seetõttu võtab ajutine pankrotihaldur oma lõppjäreldustes aluseks võlgniku raamatupidamises kajastatud summa. Järelepärimise tulemusena Maanteeametisse selgus, et liiklusregistris OÜ Chrisman-Tex nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Ehitusregistri elektroonilises andmebaasis ei ole registreeritud OÜ Chrisman-Tex omanduses olevat vallasvara. Seega tulenevalt eeltoodust on OÜ-l Chrisman-Tex ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara hinnanguliselt kokku 55 000 eurot. Kohustused Seisuga 05.01.2015.a. on äriühingul Maksu ja Tolliametile maksuvõlgnevus kokku summas 12 264,34 eurot, millest põhivõlg on 11 537,48 eurot ja arvestuslik intress 726,86 eurot. Võlgnevus Swedbank AS kokku summas 38 419,12 eurot, mis tuleneb alljärgnevast:  negatiivne konto jääk summas 14,27 eurot  laenuleping nr 12-041927-JI summas 38 404,85 eurot, millest põhivõlg on 13 638,63 eurot, viivised 19 286,82 eurot, intressid 211,59 eurot ja muud kulud 5267,81 eurot. Swedbank AS kasuks on seatud kommertspant summas 64 000 eurot OÜ Chrisman-Tex raamatupidamises on kajastatud võlgnevus OÜ-le Chrisman (pankrotis) summas 76 000 eurot.

5(10)

Tsiviilasi nr 2-14-62965

OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotihalduri teate kohaselt on OÜ Chrisman (pankrotis) raamatupidamises kajastatud nõue OÜ Chrisman-Tex vastu summas 54 826 eurot. Pankrotimenetluse käigus vajab kontrollimist, kas OÜ Chrisman (pankrotis) ja OÜ ChrismanTex nõuetega saab teha tasaarvestust. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus rahuldas OÜ Chrisman-Tex taotluse projekti „Ketrustööstuse loomine ja arendamise Narvas“ alusel toetuse saamiseks ja maksis välja toetuse summas 32 000 eurot. Kuna projekt ei õnnestunud ja toetus abil soetatud põhivara olid koostöölepingu alusel OÜ Chrisman (pankrotis) valduses, siis ütles EAS toetuslepingu üles ja nõudis tagasi toetuse summas 32 000 eurot. Võlgnevus kohtutäitur Andrei Krek’ile on 6033,21 eurot. Võlgnevusi töötajatele ei ole. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad OÜ Chrisman-Tex ajutisele haldurile teadaolevad kohustused kokku vähemalt 143 542,67 eurot. Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused OÜ Chrisman-Tex vara suhtes oli enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist kohtutäitur Andrei Krek’i menetluses Swedbank AS nõue summas 58 954,88 eurot. Võttes aluseks Viru Maakohtu 31.12.2014.a. määruse, esitas ajutine haldur täiturile taotluse täitemenetluste peatamiseks. Pandiõigused ja pankrotimenetluse kulud Äriregistri andmebaasi ja Swedbank AS vastusest nähtub, et Swedbank AS kasuks on seatud kommertspant summas 64 000 eurot. Muud pandiõigused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võimalik, kuna selleks puuduvad rahalised vahendid ja võimalused, kõik töölepingud on lõpetatud. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt samuti puuduvad. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste, sealhulgas kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul on ajutisele haldurile teadaolevat vara hinnanguliselt 55 000 eurot ning teadaolevaid kohustusi vähemalt 143 542,67 eurot. Seega ületavad kohustused varasid 88 542,67 euro võrra. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, kõik töölepingud on lõpetatud. Maksejõuetuse põhjus: Ettevõttel tekkisid raskused seadmete häälestamisel, mille tulemusel ei suudetud saavutada lõnga vajalikku kvaliteeti ning see ei vastanud turunõuetele, mistõttu ei suudetud realiseerida toodangut vajalikus mahus ja tekkisid raskused oma kohustuste tasumisel. 6(10)

Tsiviilasi nr 2-14-62965

Raske juhtimisvea või kuriteotunnustega tegude olemasolu ei ole ajutine haldur esialgu tuvastanud. Seega ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta ning ajutise halduri ettepanek seoses edasise menetlusega Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudemise võimalusi ajutine pankrotihaldur tuvastanud ei ole. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot tunnis. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire MK (reg.kood 10539935). Lähtudes eeltoodust palub ajutine haldur kuulutada välja OÜ Chrisman-Tex (reg.kood 12026789, asukoht Joala26-4, Narva, Ida-Virumaa) pankrot; nimetada OÜ Chrisman-Tex pankrotihalduriks Ly Müürsoo (isikukood XXX); kohustada OÜ Chrisman-Tex juhatuse liiget Oleg Preobraženski’t (ik XXX) kohtus vandega kinnitama OÜ Chrisman-Tex vara ja võlgade ning äritegevuse andmete õigsust; määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht; välja mõista pankrotivarast OÜ-le Sentire MK (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 1000 eurot, millele lisandub käibemaks summas 200 eurot, kokku 1200 eurot vastavalt juurdelisatud kulude aruandele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7(10)

Tsiviilasi nr 2-14-62965

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et OÜ Chrisman-Tex pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (edaspidi lühend PankrS) § 31 lg 1 ja lg 4 kohaselt, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik ning seega tuleb eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgniku teadaolev kohustuste maht kokku vähemalt 143 542,67 eurot ületab teadaoleva vara (kokku 55 000 eurot) väärtust 88 542,67 euro võrra. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning seetõttu tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlgniku pankroti kuulutab kohus välja 19. jaanuaril 2015 kell 16.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Ly Müürsepp, kes esitas kohtule sellekohase nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 26. veebruaril 2015 kell 15.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 5. PankrS § 86 lg 1 sätestab, et kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku juhatuse liiget O. Preobraženski kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged, 26. veebruaril 2015 kell 14.30 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 5. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. 8(10)

Tsiviilasi nr 2-14-62965

Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks 10 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 90 eurot. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada 10 töötunni eest 900 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (bürookulud, s.h. telefoni kasutamine, mobiiltelefoni kasutamine, skänneerimismasina kasutamine, arvuti kasutamine, bürooruumide kasutamine, transpordikulud) suuruseks märgib ajutine haldur 100 eurot. Ajutine haldur palub halduri tasu ja kulude hüvitise üle kanda OÜ-le Sentire MK, mille kaudu ajutise haldur tegutseb, summas 1000 eurot, millele lisandub käibemaks summas 200 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 193 lg 4, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta

Tsiviilasi nr 2-14-62965

Teate avaldamine Vastavalt PankrS § 33 lg 1, lg 2 ja lg 3, pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.