Hageja XXXOÜ (registrikood 10539438, asukoht Tartu mnt 7, 10145 Tallinn), seaduslik esindaja XXX (e-post XXX) Kostja XXXKÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX(e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
XXXOÜ hagi XXXKÜ vastu kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista XXXKÜ-lt viivis 27,61 (kakskümmend seitse eurot ja 61 senti) eurot XXXOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista XXXKÜ-lt menetluskulud summas 210 (kakssada kümme) eurot XXXOÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
2-14-15909 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.04.02.2010 sõlmisid hageja ja kostja haldusteenuse, tehnosüsteemide hooldusteenuse ja avariiteenuse osutamiseks teenuse osutamise lepingu nr XXX(tl 5-9).
2.31.05.2012 sõlmitud lepingu lisas nr 4 leppisid pooled kokku, et alates 01.06.2012 oli teenustasu suuruseks 450,28 eurot, millele lisandus käibemaks (tl 10).
3.Kostja juhatuse 16.12.2013 koosolekul vastu võetud otsusega otsustas kostja lõpetada hagejaga sõlmitud lepingu alates 28.02.2014 (tl 11).
4.13.01.2014 e-kirjaga teatas kostja hagejale, et kostja lõpetab lepingu nr XXX tagasiulatuvalt alates 01.01.2014.
5.30.01.2014 esitas hageja kostjale arve nr 140066 haldusteenuste eest 2014.a jaanuarikuu eest summas 540,34 eurot (tl 14) ja 27.02.2014 arve nr 140171 haldusteenuste eest 2014.a veebruarikuu eest summas 540,34 eurot (tl 15).
6.11.04.2014 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võla saamiseks. 21.04.2014 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse.
7.21.05.2014 tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2,63 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24.09.2014 otsusega Harju Maakohtu 21.05.2014 tagaseljaotsuse, kuna maakohus jagas menetluskulud ebaõigesti. Ringkonnakohus märkis, et maakohus ei ole tuvastanud asjaolusid, millest saaks järeldada, kas kostja andis oma käitumisega hagejale põhjuse hagi esitamiseks või mitte. Ringkonnakohus saatis asja uueks menetlemiseks maakohtule. Hageja nõue
8.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 1 080,68 eurot, viivise perioodi 01.02.201410.04.2014 eest summas 19,29 eurot, viivise 0,07% päevas põhinõudelt (1 080,68 eurolt) alates 11.04.2014 kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 8 lg 2, § 100, § 101 lg 1 p 3 ja § 113. Kostja vastuväited
9.Kostja teatas 22.04.2014 kohtule, et arved on makstud ja märkis, et loodab, et sellega saab asja lõpetada (tl 27-28). Kohtu põhjendused
10.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
2-14-15909
11.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
14.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse VÕS § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
15.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 04.02.2010 sõlmisid hageja ja kostja haldusteenuse, tehnosüsteemide hooldusteenuse ja avariiteenuse osutamiseks teenuse osutamise lepingu nr XXX(tl 5-9). 31.05.2012 sõlmitud lepingu lisas nr 4 leppisid pooled kokku, et alates 01.06.2012 oli teenustasu suuruseks 450,28 eurot, millele lisandus käibemaks (tl 10). Kostja juhatuse 16.12.2013 koosolekul vastu võetud otsusega otsustas kostja lõpetada hagejaga sõlmitud lepingu alates 28.02.2014 (tl 11). 13.01.2014 e-kirjaga teatas kostja hagejale, et kostja lõpetab lepingu nr XXX tagasiulatuvalt alates 01.01.2014. 30.01.2014 esitas hageja kostjale arve nr 140066 haldusteenuste eest 2014.a jaanuarikuu eest summas 540,34 eurot (tl 14) ja 27.02.2014 arve nr 140171 haldusteenuste eest 2014.a veebruarikuu eest summas 540,34 eurot (tl 15). Kostja teatas 22.04.2014 kohtule, et arved on makstud ja lisas manusena maksekorralduse (tl 27). Lisatud maksekorralduselt nr 50 nähtub, et kostja tasus 22.04.2014 hagejale 1 080,68 eurot (tl 28). Seega on kostja põhivõlga tunnistanud ning hagejale põhinõude tasunud ning puudub vajadus hagi põhinõude osas rahuldada ning põhinõuet kostjalt välja mõista.
16.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr XXX punkti 7.2 kohaselt tähtajaks tasumata maksete puhul tuli kostjal tasuda hagejale viivist 0,07% iga viivitatud kalendripäeva eest maksmisega viivitatud summast. Hageja on arvestanud 01.02.2014-10.04.2014 viivist põhinõudelt 1 080,68 eurolt summas 19,29 eurot. Arve nr 140066 maksetähtaeg oli 14.02.2014 (tl 14) ning arve nr 140171 maksetähtaeg 14.03.2014 (tl 15). Kohus märgib, et hageja ei saanud arvestada viivist enne, kui nimetatud arved muutusid sissenõutavaks. Seega oli hageja õigustatud arvestama arvelt nr 140066 viivist alates 15.02.2014 kuni 10.04.2014, so 55 päeva eest summas 20,80 eurot, so 0,07/100x540,34x55. Arvelt nr 140171 oli hageja õigustatud arvestama viivist alates 15.03.2014-10.04.2014, so 27 päeva eest summas 10,21 eurot, so 0,07/100x540,34x27. Seega kokku oleks viivis kuni 10.04.2014 summas 31,01 eurot. Hageja on palunud välja mõista viivise kuni 10.04.2014 summas 19,29 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis 19,29 eurot.
2-14-15909 Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista viivis 0,07% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest, so 11.04.2014 kuni põhinõude tasumiseni. Kostja tasus põhinõude 22.04.2014 (tl 28). Eeltoodu tõttu mõistab kohus kostjalt välja lisaks viivise alates 11.04.2014-21.04.2014, so 11 päeva eest summas 8,32 eurot, so 0,07/100x1080,68x11. Eeltoodust tulenevalt kuulu hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 27,61 eurot, so 19,29+8,32. Menetluskulud
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda. Kohus märgib, et vaatamata sellele, et kostja tasus põhinõude koheselt peale hagiavalduse menetlusse võtmist, ei ole asjas tõendatud, et kostja oma käitumisega hagi esitamist ei põhjustanud. Kohus palus 06.11.2014 kirjas (tl 63) esitada pooltel mh seisukoht selles osas, kas kostja oma käitumisega põhjustas hagi esitamise. Pooled kohtu kirjale ei vastanud. Hageja on apellatsioonimenetluses esitanud kostja 06.04.2014 e-kirja (tl 48), millelt nähtub, et kostja on valmis ootama, millal hageja nõudega kohtusse pöördub. Seega on kostja põhjustanud hagi esitamise ning põhjendatud on jätta menetluskulud täielikult kostja kanda.
18.Alates 01.01.2015 jõustunud TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Nähtuvalt toimikus olevatest materjalidest on hageja menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 150 eurot (tl 16) ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 60 eurot (tl 47). Hageja poolt tasutud riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hagejat on esindanud menetluses juhatuse liige, mistõttu õigusabikulusid hagejale tekkinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuluna 210 eurot, so 150+60. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.