Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on põhivõlgnevust tunnistanud ja selle tasunud, siis võib kostjat pidada selles osas hagi õigeksvõtnuks ja põhjendamatu oleks nimetatud ulatuses menetluskulude kostja kanda jätmine. Kostja poolt kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-14-15909 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis menetluskulud 98,25% ulatuses apellandi kanda, ning teha uus otsus, millega jäetakse menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Kohus on otsuses ebaõigesti kohaldanud TsMS § 168 lg 6, asudes seisukohale, et hageja ei ole esitanud tõendeid, millest võiks järeldada kostja keeldumist nõude aluseks olevate arvete tasumisest. Käesolevas asjas pidi kohus kohaldama TsMS § 162 lg 1 , kuna puudus vaidlus selles, et kostja oli hagiavalduse esitamise hetkel oma kohustuse täitmisega viivituses. Maakohus ei informeerinud hagejat vajadusest tõendada täiendavalt kostjapoolset tahtlikku võlakohustusest kõrvalehoidmist. Seetõttu esitab hageja apellatsioonkaebusega 06.04.2014 e-kirja, mis tõendab, et hagiavalduse esitamine oli hageja ainsaks võimaluseks oma õiguste kaitsmisel. Vastus apellatsioonkaebusele Apellatsioonkaebus on kostjale kätte toimetatud, kuid vastus kohtule esitatud ei ole. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud esitatud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb TsMS § 657 lg 2 järgi tühistada ja tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja esitanud 11.04.2014 kostja vastu hagi võla saamiseks. Pärast maakohtu poolt kostjale hagi ja selle juurde lisatud dokumentide saatmist on kostja 22.04.2014 tasunud võla ja teatanud sellest kohtule, kuid jätnud tasumata viivise. Eeltoodu tõttu maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis tagaseljaotsusega välja kostjalt hageja kasuks ainult viivise. Kohus on TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 6 järgi menetluskuludest 1,75% jätnud kostja kanda ja 98,25% hageja kanda ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja 2,63 eurot. Kolleegium leiab, et maakohus on menetluskulud ebaõigesti jaganud. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab kohe hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Vaidlust ei ole, et kostja on hagist teadasaamisel koheselt tasunud põhivõla, millest võib järeldada, et kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud, kuid ainuüksi eeltoodu ei anna veel alust, et jätta enamus menetluskuludest hageja kanda. Maakohus ei ole tuvastanud asjaolusid, millest saaks järeldada, kas kostja andis oma käitumisega hagejale põhjuse hagi esitamiseks või mitte. Kohus ei ole seda asjaolu ka pooltega arutanud, mistõttu ei saanud pooled selles osas oma seisukohti avaldada. Eeltoodu tõttu on maakohus jaganud menetluskulud ebaõigesti. TsMS § 657 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Eeltoodust tuleneb, et olenemata sellest, et vaidlustatud on ainult menetluskulude jaotus, ei ole ringkonnakohtul õigust teha vaidlustatud tsiviilasjas ise uut otsust, vaid tühistada tuleb terve tagaseljaotsus ja tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.

3(4)

Kolleegium märgib, et maakohtu poolt käesoleva tsiviilasja lahendamine tagaseljaotsusega ei olnud õige. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on 21.04.2014 hagi menetlusse võtnud ja andnud kostjale tähtaja sellele vastamiseks. 23.04.2014 on kostja seaduslik esindaja Bogdan Basarab teatanud kohtule, et arved on tasutud ja ta loodab, et sellega saab asja lõpetada. Kolleegium järeldab eeltoodust, et kostja on hagile vastanud ja seetõttu ei olnud alust tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse tegemiseks ei anna alust see, kui vastus on küll kohtule esitatud, kuid see ei vasta TsMS §-s 394 sätestatule. Seoses kohtuotsuse tühistamisega ja tsiviilasja saatmisega uueks läbivaatamiseks maakohtule tuleb maakohtul otsustada apellatsioonkaebusele lisatud tõendi vastuvõtmine ja jagada menetluskulud.

Margo Klaar /digitaalselt allkirjastatud/

Kaija Kaijanen /digitaalselt allkirjastatud/

Ande Tänav /digitaalselt allkirjastatud/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.