Avaldaja, võlausaldaja: XXXOÜ (registrikood XXX) Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anto Variku, e-post: [email protected] Võlgnik: XXXOÜ (registrikood XXX) Võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Monica Pihlak, e-post: [email protected] Ajutine pankrotihaldur: vandeadvokaat Veli Kraavi (Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, Tatari tn 25, Tallinn 10116, tel 66 40620, e-post: [email protected])
esindajad, ajutine pankrotihaldur
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada XXXOÜ (registrikood XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
2.Ajutisel halduril Veli Kraavi ́l likvideerida XXXOÜ (registrikood XXX) kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
3.Määrata pankrotihaldurile Veli Kraavi ́le ajutise halduri tasuks 1 440 eurot (üks tuhat nelisada nelikümmend eurot), lisandub sotsiaalmaks 475,20 eurot ja tehtud vajalike kulutuste katteks 8,04 eurot.
Välja mõista 30.09.2014 maksekorraldusega nr 2 XXXOÜ poolt kohtu deposiiti tasutud ajutise halduri tasu ja kulude ettemaksu arvelt Veli Kraavi kasuks ajutise halduri tasu 1440 eurot, lisandub sotsiaalmaks 475,20 ja kulud 8,04, kokku 1923,24 eurot (üks tuhat üheksasada kakskümmend kolm eurot ja 24 senti).
5.Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda resolutsiooni punktis 4 nimetatud ajutise halduri tasu ja kulud Veli Kraavi arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX Nordea pangas.
6.Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Kohtumäärus saata menetlusosalistele, ajutisele pankrotihaldurile, Harju Maakohtu registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 30.05.2014 esitas XXXOÜ Harju Maakohtule avalduse XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 22.09.2014 määrusega on kohus kohustanud võlausaldajat maksma 2000 eurot kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks. 30.09.2014 maksekorraldusega nr 2 on XXXOÜ tasunud kohtu deposiiti 2 000 eurot, selgitusega „civil case no 2-14-20927“. Harju Maakohtu 10.10.2014 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Veli Kraavi. 04.11.2014 esitas Veli Kraavi ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus määras 17.12.2014 menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 6 000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 20 kalendripäeva jooksul kohtumääruse avaldamisest. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.12.2014. Seisuga 15.01.2015 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruanne XXXOÜ (edaspidi võlgnik) on äriregistrisse kantud 21.04.2006. Võlgnikul tegevusala äriregistri andmete kohaselt puudub. 2012 aasta majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku peamiseks tegevusalaks osalemine kinnisvara arendusprojektides. Võlgnik alustas äritegevust aprillis 2006.a. Võlgniku seaduslikud esindajad on juhatuse liikmed XXX (sünd XXX) ja XXX (ik XXX). Võlgniku osanikud on: XXXOÜ (registrikood XXX) osamaksega 8 000 krooni; XXX (sünd XXX) osamaksega 2 000 krooni; XXX (sünd XXX) osamaksega 8 000 krooni; XXX (sünd XXX) osamaksega 4 000 krooni; XXX (sünd XXX) osamaksega 2 000 krooni; XXX (Itaalia Vabariigis registreeritud äriühing registrinumbriga XXX ) osamaksega 16 000 krooni. Võlgniku varad
1.Võlgniku osalus teistes äriühingutes Äriregistri andmetel on võlgnikul osalus äriühingus XXX OÜ-s (pankrotis). Kuivõrd nimetatud äriühing on pankrotis, puudub osalusel igasugune realiseerimisväärtus.
2.Võlgnikule kuuluv kinnisvara Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel puudub võlgnikul kinnisvara (tl 142, 143).
3.Võlgniku pangakontod ja kassa Swedbank AS-s omab võlgnik arvelduskontot nr XXXXXXXXXX, mille saldo 20.10.2014 seisuga on 36,06 eurot. Võlgniku poolt 21.10.2014 edastatud andmetel võlgniku moodustub võlgniku kassajääk summas 1 211,22 eurot. Kassajääk on tekkinud enne 2011.aastat ning asub tõenäoliselt tolleaegse juhatuse liikme käes, mistõttu ei ole hetkel tegemist likviidse varaga.
4.Võlgniku omandis olevad sõidukid Maanteeameti 13.10.2014 edastatud andmete kohaselt ei ole võlgniku nimele kunagi sõidukeid ega väikelaevu registreeritud.
5.Muu vara, sealhulgas materiaalne põhivara ning debitoorsed nõuded Tulenevalt võlgniku 21.10.2014 vastusest pankrotihalduri teabenõudele (tl 149-151) on võlgnikul nõue XXX OÜ vastu summas 1 200 eurot. Ajutise pankrotimenetluse raames ei ole halduril võimalik lõplikku hinnangut võlgnevuse sissenõutavuse osas anda. Kõik ülejäänud võimalikud debitoorsed nõuded (väidetavalt kogusummas 719,21 eurot) on võlgniku väitel aegunud. Kokkuvõtteks XXXOÜ ajutise halduri aruandest nähtub, et ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmetel on võlgnikul vara kokku summas 2 447,28 eurot, millest 1 200 eurot moodustub debitoorne nõue ning 1 211,22 eurot juhatuse liikme käes olev kassajääk. Likviidne vara, mille arvel oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kanda pankrotimenetluse kulusid, võlgnikul sisuliselt puudub. Võlgniku kohustused
1.Maksuvõlad Maksu- ja Tolliameti 14.10.2014 andmetel on ei ole võlgnikul maksuvõlga.
2.Võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused Täitemenetluse registri 14.10.2014 andmetel võlgniku suhtes täitemenetlusi ei toimu.
3.Muud kohustused Võlad Eesti tarnijatele summas 22 360,98 eurot.
5.Muud pikaajalised võlad ja ettemaksed XXX/Intressivõlad pikaaj. laen 5 341,90 eurot XXX ./Intressivõlad pikaaj. laenult 15 810,78 eurot XXX./Intressivõlad pikaaj. laenult 6 052,41 eurot XXX./Intressivõlad pikaaj. laenult 22 554,08 eurot XXX S.A. intressivõlad loovutatud XXXOÜ-le summas 30 878,12 eurot Intressivõlad XXX summas 35 318,21 eurot XXX / intressivõlad summas 1 368,06 eurot Võlgniku poolt 21.10.2014 esitatud 2014 aasta käibeandmiku ja võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt seisuga 30.09.2014, on võlgnikul erinevaid laenukohustusi ning võlgnevusi tarnijatele vähemalt kogusummas 548 926,4 eurot. Kokku on võlgnikul seega ajutise pankrotihalduri andmetel kohustusi kolmandate isikute ees vähemalt 548 926,4 eurot. Halduri hinnang selle kohta kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul sisuliselt likviidne vara puudub. Tagasivõitmise- ja nõudmise võimalused Selgelt ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvale kalduvaid ülekandeid võlgniku arvelduskontode ülevaatuse käigus ei ilmnenud. 21.10.2013 on võlgnik teavitanud XXX OÜ (pankrotis) pankrotihaldurit, et võlgnikule kuulunud XXX OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõue on loovutatud Poola Vabariigis registreeritud äriühingule XXX . XXX OÜ (pankrotis) esialgse jaotise alusel kuuluks nimetatud nõude alusel väljamaksmisele 67 000 eurot. Ajutise pankrotihalduri valduses olevatest dokumentidest ei nähtu, et võlgnik oleks nõude loovutamisest saanud mistahes varalist hüve. Seega võib kõne aluse nõude loovutamine ajutise halduri esialgsel hinnangul olla käsitletav tagasivõidetava tehinguna. Samuti on hüpoteetiliselt võimalik esitada nõue juhatuse liikme vastu tema valduses oleva kassajäägi tagastamiseks. Siiski ei võimalda ajutise menetluse maht esitada käesoleval juhul mingit selget tehingut või tehingute loetelu, mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Samuti ei tuvastatud ajutise pankrotimenetluse käigus viiteid äriühingu vara väärkasutamisele. Käesoleval hetkel ei välista ajutine pankrotihaldur ettevõtlusega mitteseotud tehingute, - ega võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tegemist võlgniku poolt. Siiski vajaks tagasivõitmise eelduste ning juhatuse liikme võimaliku süülise tegutsemise kindlakstegemine põhjalikumat analüüsi ning dokumentaalrevisjoni, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames. Lõppjäreldused Kokkuvõttes on võimalik väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse täpset
väljakujunemise aega ei ole ajutise pankrotimenetluse raames võimalik kindlaks määrata. Siiski leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku tegelik maksejõuetus võis välja kujuneda juba 2012 aasta lõpus, mil võlgniku põhivaraks olev nõue XXX OÜ (pankrotis) vastu ei olnud enam sissenõutav 2012.a. majandusaasta aruandes näidatud mahus (vastavalt summas 450 966 eurot) XXX OÜ (pankrotis) pankrotistumise tõttu. Samuti võttes arvesse, et 2012 aasta lõppes võlgnikule 20 819 eurose kahjumiga. Võlgnik märgib oma vastuses ajutise pankrotihalduri teabenõudele, et võlgniku makseraskused olid selgelt põhjustatud võlgniku sidusettevõtte XXX OÜ pankrotistumisest ning investeeringute kaotusest. Arvestades ettevõtte tegevuse täielikku lõppemist ning ettevõttel lasuvate kohustuste ulatust, on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnikul puudub mistahes likviidne vara, mille arvelt oleks võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid ning rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutise pankrotimenetluse raames teostatud esmase analüüsi põhjal võivad võlgnikule kuuluvad debitoorsed nõuded olla sissenõutavad ja tagasivõidetavad. Samas ei ole ajutise pankrotimenetluse raames võimalik kindlaks teha võlgniku juhatuse võimalikke ja selgeid juhtimisvigu. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku võlgade kogusumma vähemalt 548 926,4 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevatest andmetest piisab võlgniku maksejõuetuse tuvastamiseks, mis on iseenesest täiesti ilmne. Praegusel juhul on selge, et võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur on seisukohal, et pankroti väljakuulutamine oleks võimalik vaid siis, kui võlausaldaja või muu asjast huvitatud isik tasuks kohtu deposiiti vähemalt 6 000 eurot. Deposiidi mittetasumisel tuleks pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankroti välja kuulutamise korral on ajutine haldur valmis jätkama ka pankrotihaldurina. Veli Kraavi palub välja mõista ajutise halduri tasu kokku summas 1440 eurot (16 töötundi x 90 eurot) ja kulude hüvitis 8,04 eurot, kokku 1448,04 eurot. Lisanduvad riiklikud maksud. Kohtumääruse põhjendused
1.Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
2.PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
3.PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
4.PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lisanduvad seaduses ettenähtud maksud.
5.PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
6.PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
7.ÄS § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut.
8.Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks on tõenäoliselt nii võlgniku XXXOÜ kui võlgniku sidusettevõtte XXX OÜ (pankrotis) ebaõnnestumised äritegevuses ning väärad otsused. Samuti eelnevalt nimetatud äriühingute osanike ning juhatuse liikmete vahelised lahkhelid. Seetõttu ilmnes võlgniku suutmatus täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Selgeks objektiivseks maksejõuetuse väljakujunemise põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku sidusettevõtte pankrotistumine.
9.Ajutise halduri hinnangul võis XXXOÜ maksejõuetus välja kujuneda juba 2012 aasta lõpus, mil võlgniku põhivaraks olev nõue XXX OÜ (pankrotis) vastu ei olnud enam sissenõutav 2012.a. majandusaasta aruandes näidatud mahus (vastavalt summas 450 966 eurot) XXX OÜ (pankrotis) pankrotistumise tõttu. Samuti võttes arvesse, et 2012 aasta lõppes võlgnikule 20 819 eurose kahjumiga. Võlgnik märgib oma vastuses ajutise pankrotihalduri teabenõudele, et võlgniku makseraskused olid selgelt põhjustatud võlgniku sidusettevõtte XXX OÜ pankrotistumisest ning investeeringute kaotusest.
10.ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. ÄS § 180 lg 51 tulenevalt tuleb äriühingu maksejõuetuse väljakujunemisel juhatuse liikmel esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul. Ajutise pankrotihalduri esialgsel analüüsi kohaselt kindlaid juhtimisvigu ajutise menetluse raames esile tuua võimalik. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võib kuriteo tunnustele vastavava teona käsitleda pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata jätmist võlgniku juhatuse pool pärast 2012 aastat, mil võlgniku juhatuse liikmele pidi olema selge põhivaraks oleva nõude lootusetuks muutumine ning negatiivse omakapitali olemasolu. Nimetatud asjaolude kindlakstegemiseks oleks siiski vältimatult vajalik kuulutada välja võlgniku pankrot ning teostada dokumentaalrevisjon.
11.Ajutise halduri aruandes toodud andmetel on võlgniku vara kokku summas 2 447,28 eurot (tl 115), millest 1 200 eurot moodustub debitoorne nõue ning 1 211,22 eurot juhatuse liikme käes olev kassajääk. Likviidne vara, mille arvel oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kanda pankrotimenetluse kulusid, võlgnikul sisuliselt puudub. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 548 926,4 euro eest (tl 116), puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.
12.Võlgnikul puudub mistahes likviidne vara, mille arvelt oleks võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid ning rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku võlgade kogusumma vähemalt 548 926,4 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevatest andmetest piisab võlgniku maksejõuetuse tuvastamiseks, mis on täiesti ilmne ning ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tingituna ajutine.
13.Kohus määras 17.12.2014 menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 6 000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 20 kalendripäeva jooksul kohtumääruse avaldamisest. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.12.2014. Seisuga 15.01.2015 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
14.Kohus leiab, et XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud XXXOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. XXXOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
15.Veli Kraavi on kohtule esitanud XXXOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 16 tundi (tunnitasuga 90 eurot), s.h: päringute tegemine registritele, krediidiasutustele, makus- ja Tolliametile jt asutustele, materjalidega tutvumine, informatsiooni kohumine, kogutud materjali analüüs, asuande koostamine Harju Maakohtule. Veli Kraavi palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 1440 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33% 475,20. Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 8,04 eurot, s.h tõlke-, posti- ja sideteenus.
16.Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile, mis tuleb kohtu deposiiti tasutud ettemaksust ajutisele haldurile välja mõista.
17.Harju Maakohtu 22.09.2014 määrusega on kohus kohustanud võlausaldajat maksma 2000 eurot kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks. 30.09.2014 maksekorraldusega nr 2 on XXXOÜ tasunud kohtu deposiiti 2 000 eurot, selgitusega „civil case no 2-14-20927“.
18.Välja mõista 30.09.2014 maksekorraldusega nr 2 XXXOÜ poolt kohtu deposiiti tasutud ajutise halduri tasu ja kulude ettemaksu arvelt Veli Kraavi kasuks ajutise halduri tasu 1440 eurot, lisandub sotsiaalmaks 475,20 ja kulud 8,04, kokku 1923,24 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.