2.Välja mõista Osaühingult XXX(registrikood XXX) solidaarselt XXX (isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX) kasuks menetluskulud riigilõiv 92,67 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1368 eurot, kokku 1460,67 (üks tuhat nelisada kuuskümmend koma kuuskümmend seitse) eurot.
3.
Välja mõista Osaühingult XXX(registrikood XXX) solidaarselt XXX (isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX) kasuks viivis menetluskulude 1460,67 (üks tuhat nelisada kuuskümmend koma kuuskümmend seitse) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
5.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma
kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2014 määrusega jäeti XXX ja XXX (avaldajad) kuni 23.05.2012 tekkinud menetluskulud Osaühing XXX(puudutatud isik) kanda (III kd, tl 162). Kohtumäärus jõustus 08.10.2014 (III kd, tl 187).
2.Avaldajad esitasid 10.10.2014 kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Avaldajad taotlevad puudutatud isikult riigilõivu 92,67 eurot ja lepingulise esindaja kulude 1464 eurot väljamõistmist (III kd, tl 192, IV kd, tl 13). Avaldajad on esitanud järgmise sisuga menetluskulude nimekirja: - avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 28,76 eurot; - avaldus ja taotluse koostamine esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning avalduse komplekteerimine (20.10.2011), kulunud aeg 7 tundi; - kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine (08.11.2011), kulunud aeg 2 tundi; - esialgse õiguskaitse taotluse täpsustamise taotluse esitamine (09.12.2011), kulunud aeg 1 tund; - taotlus kinnisasja omaniku asendamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (09.05.2012), kulunud aeg 1,5 tundi; - osalemine kohtuistungil (10.05.2012), kulunud aeg 0,90 tundi. Avaldajad avaldavad, et neile on osutatud õigusteenust maksumusega 100 eurot tunnis (IV kd, tl 12), nad on kandnud kõik kulud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega ning nad ei saa menetluskuludelt käibemaksu maha arvestada (IV kd, tl 13). Avaldajad vähendasid 15.12.2014 menetlusdokumendis 10.10.2014 esitatud avalduses märgitud ajakulu ja õigusteenuse maksumust (IV kd, tl 13).
3.Puudutatud isik vaidleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu (IV kd, tl-d 46). Puudutatud isik leiab, et õiglane õigusabi tunnihind saab olla kuni 100 eurot (s.h käibemaks). Õigusabiteenuse maht ei ületanud tegelikult viit tundi. Puudutatud isik nõustub hüvitama avaldajatele kulud osaliselt 500 euro ulatuses, millele lisandub alates 08.10.2014 viivis 8,15% aastas (IV kd, tl 95). Puudutatud isik ei ole vastanud avaldajate 15.12.2014 menetlusdokumendile. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
4.Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb aluseks võtta need sätted, mis kehtisid kohtumenetluse alustamise aluseks oleva avalduse esitamise ajal. Seetõttu lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel 21.10.2011 kehtinud sätetest (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.10.2009 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 p-d 14 ja 15). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 esimene lause sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti,
hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 punkt 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Puudutatud isik on menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lepingulise esindaja kulude osas vastu vaielnud. Seetõttu kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel seotud menetlusosaliste arvamustega.
5.Puudutatud isik ei vaielnud vastu menetluskulude kindlaksmääramisele asjas tasutud riigilõivu 92,67 eurot osas. Toimikust nähtuvalt on sellises määras riigilõivu tasutud (I kd, tl-d 40, 45). Kohus määrab kindlaks avaldajate menetluskulud riigilõivu 92,67 eurot osas.
6.Esindaja on avaldajatele 20.10.2011 osutanud teenust 7 tunni ulatuses. Teenuse sisuks on avalduse ja taotluse koostamine esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning avalduse komplekteerimine. Kohtu hinnangul on nii menetluse algatamise aluseks oleva avalduse kui ka esialgse õiguskaitse taotluse koostamine vajalik ja põhjendatud. Kohus hindab, kas avalduste koostamisele ja komplekteerimisele kulunud aeg on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et avalduse ettevalmistamiseks kulunud aja põhjendatust ei saa hinnata lahus avalduse koostamisele kulunud aja põhjendatusest. Avalduste põhjal on võimalik kohtul hinnata, kas nende koostamise ettevalmistamiseks kulunud aeg oli põhjendatud. Kohus arvestab õigusteenuse osutamise ajakulu põhjendatuse kontrollimisel avalduste mahtu, sisu ja vaidluse õiguslikku keerukust. Avaldus koos selles sisalduva esialgse õiguskaitse taotlusega on kohtule esitatud seitsmel leheküljel (I kd, tld 2-8). Kohtu hinnangul nähtub avaldusest, et selle koostamiseks on olnud tarvis välja selgitada kinnisasjade ja planeeringutega seonduvaid asjaolusid. Kohtule esitatud avalduse sisu arvestades on seitse tundi põhjendatud aeg sellise avalduse koostamiseks, komplekteerimiseks ja koos lisadega kohtule esitamiseks. Kohtu hinnangul on õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg seitse tundi vajalik ja põhjendatud.
7.Esindaja on osutanud 08.11.2011 teenust 2 tunni ulatuses. Teenuse sisuks on kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine. Kohtuistungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine on vajalikud toimingud. Kohtuistungi protokollist kestis istung 70 minutit (I kd, tl-d 99, 102). Kohtu hinnangul on kohtuistungiks ettevalmistumise aeg 50 minutit vähim minimaalne aeg, et esindaja saaks osutada istungil õigusteenust vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohtu hinnangul on õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg kaks tundi vajalik ja põhjendatud.
8.Esindaja on osutanud 09.12.2011 õigusteenust 1 tunni ulatuses. Õigusteenuse sisuks oli esialgse õiguskaitse taotluse täpsustamise taotluse esitamine (I kd, tl-d 113-114). Kohtu hinnangul ei
ole nimetatud toimingu tegemine olnud vajalik, sest kohtulahendi sisu täpsustamist ei olnud 09.12.2011 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi võimalik taotleda. Eeltoodust tulenevalt ei ole õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 1 tund vajalik ja põhjendatud.
9.Esindaja on osutanud 09.05.2012 õigusteenust 1,5 tunni ulatuses. Õigusteenuse sisuks oli taotlus kinnisasja omaniku asendamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (I kd, tl-d 153-154). Avaldajate taotlus on olnud vajalik tulenevalt asjassepuutuva kinnisasja omaniku vahetumisega. Kohtu hinnangul kulub kohtule esitatud menetlusdokumendi koostamisele ja sellele eelnevale asjaolude väljaselgitamisele aega vähemalt 1,5 tundi. Eeltoodust tulenevalt on õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 1,5 tundi põhjendatud.
10.Esindaja on osutanud 10.05.2012 õigusteenust 0,9 tunni ulatuses. Õigusteenuse sisuks oli osalemine kohtuistungil (10.05.2012), kulunud aeg 0,90 tundi. Kohtu hinnangul on kohtuistungil osalemine vajalik toiming. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis istung 50 minutit (I kd, tl-d 146, 148). Eeltoodust tulenevalt on õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 0,9 tundi põhjendatud.
11.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Avaldajad on kohtule avaldanud, et neile osutati õigusteenust maksumusega 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Avaldajate lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele. Kohus hindab, kas lepingulise esindaja tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Avaldajate lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Esindaja tunnitasu koos käibemaksuga on 120 eurot. Kohus leiab, et avaldajate lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on väiksem kui keskmine sarnase õigusteenuse eest makstav tasu. Seetõttu on tööühiku hind põhjendatud ja vajalik. Kohus arvestab lepingulise esindaja tunnitasu hulka käibemaksu, sest avaldajad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ja nad ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
12.Kohus tuvastas eelnevalt, et õigusteenuse osutamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu oli kokku 11,4 tundi. Samuti luges kohus, et avaldajate lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (s.h käibemaks) on põhjendatud ja vajalik. Kohus määrab avaldajate lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaks arvestades õigusteenuse osutamisele kulunud põhjendatud ja vajalikku aega. Eeltoodust tulenevalt on avaldajate vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 1368 eurot (11,4 tundi*120 eurot = 1368 eurot).
13.Eeltoodut arvestades rahuldab kohus avaldajate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Kohus mõistab puudutatud isikult solidaarselt avaldajate kasuks välja riigilõivu 92,67 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1368 eurot, kokku menetluskulud 1460,67 eurot. Ühtlasi mõistab kohus puudutatud isikult avaldajate kasuks solidaarselt välja viivise menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 nimetatud ulatuses alates määruse jõustumisest.
14.Avaldajad taotlesid lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramist summas 1464 eurot. Kohus luges põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kulude suuruseks 1368 eurot. Kohus jätab seetõttu avaldajate avalduse menetluskulude 96 eurot kindlaksmääramiseks ja puudutatud isikult väljamõistmiseks rahuldamata.
15.Puudutatud isiku vastuväited ei anna alust avalduse rahuldamata jätmiseks menetluskulusid 500 eurot ületavas osas. Kohus kontrollis õigusteenuse osutamiseks kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust. Samuti kontrollis kohus lepingulise esindaja tunnitasu suuruse põhjendatust. Kohus juhindub menetluskulude jäägilt viivise väljamõistmisel TsMS § 177 lg-st 2. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid, mis välistaks TsMS § 177 lg 2 alusel esitatud avaldajate taotluse rahuldamise. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik